tegevus oli seaduse tasandil reguleerimata. Nimetatud lepitusseadusega samaaegselt oli vastuvõetud ka lepitusseaduse rakendamise seadus2, millega lepitusmenetlus oli sisse viidud tsiviilõigusesse3 ja erinevate kohtute praktikasse (sh arbitraazi kohus). Põhimõtteliselt on lepitusmenetlust võimalik rakendada laiemalt, kuigi käesolev Vene Föderatsiooni lepitusseadus reguleerib vaid lepitusmenetlust eraõiguslikes suhetes. Erinevalt kohtumenetlusest puudub lepitajal pädevus langetada poolte suhtes nende tahte vastaselt siduvaid otsuseid. Lepitusmenetluse tulemus on täidetav üksnes juhul, kui pooled on saavutanud kokkuleppe. Venemaal on olemas kaks liiki lepitajaid. Esimesed on vabatahtlikud lepitajad (nõuded vabatahtlikule lepitajale: täisealine, kohtu poolt karistamata ning teovõimeline) 4 ja elukutselised lepitajad (nõuded elukutselisele lepitajale: vähemalt 25 aastat, ametialane kõrgharidus, lepitaja elukutseline tunnistus)5
inglise avameelsus ja buldogi karakter, iiri teravmeelsus, maratonijooksja füüsiline vastupidavus, jalgpalluri väledus, Machiavelli salakavalus, hea psühhiaatri isiksusemõistmine, tumma saladusehoidmine, ninasarviku nahk ja Saalomoni tarkus. Jääb vaid märkida, et need kiiduväärt omadused sobiksid inimsuhtlemisega seotud ameti puhul. Lisaks eelnimetatud üldistele isiksuseomadustele võib lisada mõned operatsionaalsemad oskused, mis peaks lepitajal olema. 1. Oskus kindlaks määrata põhiküsimusega seotud informatsiooni. 2. Empaatia kõigi osapoolte suhtes. 3. Veenmis- ja esitlusvõime. 4. Pinge maandamise oskus tähendab suutlikust pidurdada ja lahendada ülemääraseid pingeid. 5. Suhtejuhtimise aluseks on tundlikkus ja arusaamine konfliktis toimuvast. 6. Asjatundlikkus põhiküsimustes, kui tarvis.
Usaldusisikuseadus- sätestab töötajate usaldusisiku õiguslikud alused. Kollektiivlepingu seadus näeb ette kollektiivlepingu sõlmimiseks vajalikud protseduurid, lepingu kehtimise asjaolud ning pooltse kohustused kollektiivlepingu kehtivuse alal. Tööturg on turg, kus inimene müüb oma tööjõudu ja tööandja ostab töötaja töötaja tööd, makstes selle eest palka. Ametiühingud- töötajate esindusorganisatsioonid- püüavad kaitsta oma töötajate huve. Riiklikul lepitajal töötüli lahendamiseks kolm võimalust Lepitamine- riikliku lepitaja ülesandeks on osapooled omavahel taas kokku viia ja anda soovitusi probleemi lahendamiseks. Vahendus- osapooled omavahel taas kokkku viia ja anda soovitusi probleemi lahendamiseks, kuid need soovitused ei ole osapooltele kohustuslikud Vahekohus e. Arbitraaz riiklik lepitaja kuulab osapooled ära ja langetab otsuse, mis on lõplik ja kohustuslik. Ettevõte juhtkonna meetodid Lokaut e
käesoleva seaduse § 11 lõigetes 4 ja 5 nimetatud juhul. Notarist ja vandeadvokaadist lepitajad lähtuvad lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule nende ametitegevust reguleerivatest õigusaktidest tulenevatest erapooletuse ning sõltumatuse nõuetest. Lepitus läbirääkimised ei ole avalikud. Lepitaja võib suhelda lepitusmenetluse käigus kõigi lepitusosalistega koos või igaühega eraldi. Lepitajal on keelatud esindada lepitusosalist lepitusmenetluse aluseks olevaid asjaolusid käsitlevas muus menetluses. Lepitusmenetlust alustades on lepitaja kohustatud selgitama lepitusosalistele lepitusmenetluse olemust ja õiguslikke tagajärgi ning lepitaja tasustamisega seonduvat. Lepitamisel järgib notar tõestamisseaduse §-s 18 sätestatud selgitamiskohustust ning dokumenteerib lepituse käigu. 18. Notarite Koda
vaidlus tuleneb eraõigussuhtest ning on lahendatav maakohtus. Lepitusseadusega reguleeritakse lepitusmenetlust tsiviilasjades, sealhulgas lepitusseaduses ettenähtud korras läbiviidud lepitusmenetluse õiguslikke tagajärgi. Lepitaja on füüsiline isik, kellele pooled on teinud ülesandeks seaduses kirjeldatud tegevuse. Lepitaja peab olema sõltumatu, erapooletu, lepitusläbirääkimised ei ole avalikud, lepitamine on tasuline, lepitajal on vaikimiskohustus asjaolude suhtes, lepitusmenetlus algab kui pooled on jõudnud kokkuleppele asja lahendamises lepitaja juures ning lapitaja on alustanud läbiviimist. Lepitusmenetlus loetakse lõppenuks kui jõuti kokkuleppele, üks osaline soovib katkestada või lepitaja katkestab menetluse. Kohtuvälised vaidluste lahendamise organid - Vahekohtu kokkulepe on poolte kokkulepe anda vahekohtu lahendada nende vahel tekkinud või tekkida võivast
Püütakse jõuda üksteise mõistmiseni aktiivse kuulamise kaudu. Seejärel määratletakse põhiküsimus ja selle materjali põhjal pannakse paika pidepunktid, millega hakatakse tegelema. Lahendusvõimaluste vaagimise astmel peab lepitaja välja pakkuma probleemi võimalikke lahendusi. Lõpuks toimub kokkuleppe sõlmimine, kus sõnastatakse protsessi lõpptulemus. Soovitavalt fikseritkse kokkulepe kirjalikult, et olla kindel ühises arusaamas. Et lepitus oleks edukas peab lepitajal olema rida omadusi, mis on vajalikud edukaks tegevuseks. · Oskus kindlaks määrata põhiküsimusega seotud informatsiooni, eraldada oluline ebaolulisest ja suunata osapooli sellega tegelema. · Empaatia kõigi osapoolte suhtes. Peab suutma ennast asetada osapoole positsioonile ja näha toimuvat tema seisukohast. 31 · Veenmis ja esitlusvõime
keskliitude ühise kokkuleppe alusel kolmeks aastaks. Riiklik lepitaja määrab töötüli lahendamiseks paikkondliku lepitaja, kooskõlastades selle eelnevalt kohaliku omavalitsusega, või võtab töötüli oma menetlusse. Tööandjate liitude ja töötajate liitude vahelisi töötülisid lahendab riiklik lepitaja. Lepitaja ülesandeks on poolte lepitamine, kusjuures ta selgitab välja töötüli põhjused ja asjaolud ning pakub välja lahendusi. Lepitajal on õigus kutsuda pooli osa võtma lepitustoimingutest, kaasata töösse asjatundjaid ja pädevaid ametiisikuid. Leppimine toimub lepitaja vahendusel või lepitaja ettepaneku alusel , kusjuures pooled peavad ettepanekule vastama 3 päeva jooksul. Pooled on kohustatud osa võtma lepitustoimingutest, saatma lepitustoimingutele oma täievolilised esindajad ning esitama asja sisuliseks lahendamiseks vajalikud dokumendid lepitaja määratud ajaks. Leppimine vormistatakse
uute töötingimuste kehtestamisel. Pooled: 1) tööandja või tööandjate ühing (liit); 2) töötajad või töötajate ühing (liit). Pooli esindavad selleks volitatud isikud. 4. Kes on lepitaja ja millised on tema funktsioonid? Lepitaja on erapooletu asjatundja, kes aitab töötüli pooltel leida neid rahuldavat lahendust. Lepitaja on riiklik ja paikkondlik. Ülesandeks on tal poolte lepitamine, kusjuures ta selgitab välja töötüli põhjused ja asjaolud ning pakub välja lahendusi. Lepitajal on õigus kutsuda pooli osa võtma lepitustoimingutest, kaasata töösse asjatundjad ja pädevaid ametiisikuid. 5. Mis on streik ja töösulg ning kuidas on reguleeritud nende korraldamine? Streik on töökatkestus, mis toimub töötajate või töötajate ühingu algatusel, saavutamaks tööandjatelt järeleandmisi tööalastes nõudmistes. Töösulg on töökatkestus, mille korraldavad tööandjad, et saavutada töötajatelt järeleandmisi tööalastes nõudmistes.
293. Kes on lepitaja ja millised on tema funktsioonid? Lepitaja on erapooletu asjatundja, kes aitab töötüli pooltel leida neid rahuldavat lahendust. Lepitaja tegutseb kollektiivse töötüli lepitaja põhimääruse alusel. Lepitaja on riiklik ja paikkondlik. Lepitaja ülesandeks on poolte lepitamine, kusjuures ta selgitab välja töötüli põhjused ja asjaolud ning pakub välja lahendusi. Lepitajal on õigus kutsuda pooli osa võtma lepitustoimingutest, kaasata töösse asjatundjaid ja pädevaid isikuid. 294. Mis on streik ja töösulg ning kuidas on reguleeritud nende korraldamine? Streik on töökatkestus, mis toimub töötajate või töötajate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks tööandjalt või tööandjate ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes.
keskliitude ühise kokkuleppe alusel kolmeks aastaks (KTTLS § 8 lg 3). Riiklik lepitaja määrab töötüli lahendamiseks paikkondliku lepitaja, kooskõlastades selle eelnevalt kohaliku omavalitsusega, või võtab töötüli oma menetlusse. Tööandjate liitude ja töötajate liitude vahelisi töötülisid lahendab riiklik lepitaja (KTTLS § 8 lg 4). Lepitaja ülesandeks on poolte lepitamine selgitades välja töötüli põhjused ja asjaolud ning pakkudes välja lahendusi. Lepitajal on õigus kutsuda pooli osa võtma lepitustoimingutest, kaasata oma töösse asjatundjaid või eksperte ning pädevaid ametiisikuid. Leppimine toimub lepitaja vahendusel või lepitaja omapoolse ettepaneku alusel, millele peavad pooled vastama kolme päeva jooksul. Allakirjutatud protokollis sisalduv leppimine on pooltele kohustuslik ja jõustub 86 Kiris ,A., Kukrus A., Nuuma P., Oidermaa E. (2009). Õigusõpetus. Külim, lk 346 - 347 87 Samas, lk 348 88
aastaks. Riiklik lepitaja määrab töötüli lahendamiseks paikkondliku lepitaja, kooskõlastades selle eelnevalt kohaliku omavalitsusega, või võtab töötüli oma menetlusse. Tööandjate liitude ja töötajate liitude vahelisi töötülisid lahendab riiklik lepitaja. Lepitaja ülesandeks on poolte lepitamine, kusjuures ta selgitab välja töötüli põhjused ja asjaolud ning pakub välja lahendusi. Lepitajal on õigus kutsuda pooli osa võtma lepitustoimingutest, kaasata töösse asjatundjaid ja pädevaid ametiisikuid. Leppimine toimub lepitaja vahendusel või lepitaja ettepaneku alusel, kusjuures pooled peavad ettepanekule vastama 3 päeva jooksul. Leppimine vormistatakse protokolliga, millele kirjutavad alla poolte esindajad ja lepitaja. Protokoll koostatakse ka siis, kui kokkulepet ei saavutata. Kui töötajate ja tööandjate liit kollektiivlepingu täitmisest tulenevas vaidluses kokkulepet ei
annaabi.ee 
