Põhimõtteliselt on lepitusmenetlust võimalik rakendada laiemalt, kuigi käesolev Vene Föderatsiooni lepitusseadus reguleerib vaid lepitusmenetlust eraõiguslikes suhetes. Erinevalt kohtumenetlusest puudub lepitajal pädevus langetada poolte suhtes nende tahte vastaselt siduvaid otsuseid. Lepitusmenetluse tulemus on täidetav üksnes juhul, kui pooled on saavutanud kokkuleppe. Venemaal on olemas kaks liiki lepitajaid. Esimesed on vabatahtlikud lepitajad (nõuded vabatahtlikule lepitajale: täisealine, kohtu poolt karistamata ning teovõimeline) 4 ja elukutselised lepitajad (nõuded elukutselisele lepitajale: vähemalt 25 aastat, ametialane kõrgharidus, lepitaja elukutseline tunnistus)5. Lepitaja peab olema poolte suhtes sõltumatu ja erapooletu isik. Vene Föderatsiooni lepitusseadus näeb ette, et lepitusmenetlust saab läbi viia vaid juhul, kui pooled on huvitatud võimaluse korral kompromissi leidmises. Kohtulik protsess võib olla
maa toetus)*Itaalia (*kaitse Pr.maa rünnaku eest)*Pr.maa(*Saksa võimu vähendamine Euroopas *tagasi saada Elsassi ja Lotringi*koloniaalide saamine Aafrikas)*Venemaa( *alistada Türgi*huvi Balkanist)*Inglismaa(*Saksamaa võimu takistada*koloniaal valduste saamine) MIKS EI LAH.-D? *riigid ei lähe kokkuleppele, kuna kõik t ahavad omandada uusi valdusi*ei olda valims sallivuseks, mõistmiseks kuna eesmärgiks on kiire rikastumine ja omakasu*puuduvad lepitajad*pole rahvusvahelisi org-e, kus problasid lahendada*puudub koostöö riikide vahel REVOLUTS.1905 *Algas Verise pühapäevaga*järgnesid rahutused ja streik * Nikolai II lubas anda rahvale sõna,-koosoleku ja ühinemisvabadusi-17.okt manifest P.STOLÕPIN-*agraarreform(eesmärgiks vene maaelu ümberkujundamine, et tekiksid iseseisvad talud RAHVUSKULT.ARENG *kirjanduslik rühmitus Noor-Eesti*haridus,-põllumeeste,-spordiseltsid
1p Kui läbirääkimised ebaõnnestuvad, siis sekkub kolmas isik (riiklik lepitaja). 14. Millise seadusega on reguleeritud riikliku lepitaja institutsioon? 1p Riikliku lepitaja institutsioon ja kord on kehtestatud "Kollektiivse töötüli lahendamise seadusega". 15. Kes kuuluvad kollektiivsete töötülide lahendamise institutsiooni? 1p Kollektiivsete töötülide lepitajate institutsiooni kuuluvad riiklik lepitaja ja mittekoosseisulised paikkondlikud lepitajad maakondades ja suuremates linnades kokku 25 inimest. 16. Kuidas riiklik lepitaja saab lahendada töötuli? 6p 1. lepitamine riikliku lepitaja ülesandeks on osapooled omavahel taas kokku viia, et nad ise oma probleemid lahendaks 2. vahendus riikliku lepitaja ülesandeks on osapooled omavahel taas kokku viia ja anda soovitusi probleemi lahendamiseks, kuid need soovitused ei ole osapooltele kohustuslikud 3
Võivad olla kahe ja kolmepoolsed ning laiendatud KL Tagab töörahu ei tohi streikida Mall Gramberg Kollektiivne töötüli Kollektiivne töötüli lahkarvamus tööandja või tööandjate ühingu või liidu ja töötajate või tööandjate ühingu või liidu vahel, mis on tekkinud KL sõlmimisel ja täitmisel ning uute töötingimuste kehtestamisel Poolteks on KL pooled Lahendajad: Töötajate ja tööandjate liidud Lepitajad (riiklik ja paikkondlikud) Töövaidluskomisjon või kohus KL täitmise tülis, kui liidud ei saavuta kokkulepet Liidud ja lepitajad lahendavad KL sõlmimisest ja muutmisest tulenevaid vaidlusi Mall Gramberg Streik ja töösulg Streik töökatkestus, mis toimub töötajate või töötajate ühingu või liidu algatusel oma seaduslike õiguste kaitseks Streigi liigid: oma õiguste rahuldamiseks hoiatusstreik kuni 1 tund
igavesti koos olla. Paraku aga ideaalseid inimesi pole olemas ning seetõttu purunevad sellised unelmad kiiresti. (Vaher, 2008, 47) On uuritud vanemate lahutuse mõju lähisuhetele, ning uuritud tudengid jagunesid võrdselt kolme gruppi: mudeldajad – kipuvad kopeerima oma vanemate abielus nähtud käitumismustreid põhjustades konflikte heitlejad – on ettevaatlikud lähisuhete loomisel lepitajad – on õppinud oma vanemate vigadest ning on edukad oma suhete loomisel (Vaher, 2008, 47) Lahutus võib halvasti mõjuda ka lapse sotsiaalsusele ja psüühikale. Abielulahutusest võivad lapsed saada eksternaalse häire (väljakutsuv käitumine, agressiivsus, sõnakuulmatus, valetamine jne) või internaalse häire (depressioon, tagasilangus, sisepinge). Üldiselt võivad taolised probleemid tekkida pigem poistel. Sellistel lastel on suurem risk probleemide tekkimisele koolis
hoida, selgitamine, kaudne mõjutamine * Lapsena lärmitsemine, naermine, hullamine; * Seksuaalsust suurendab teater, kirjandus, mängu juhivad siiski poisid, tüdrukud kunstid, kino alluvad... * Seltskond/ühiskond rikub loomulikke tundeid * Noor inimene on loomu poolest hea * Lepitajad tülides * Maskide kandmine ühiskonnas * Praktiline meel Järeldus: Romantism=vaoshoitud ja sügavad tunded. Sentimentalism Nikolai Karamzin (1766-1826) ,,Vaene Liisa" Rousseau'ga sarnane inimeste võrdsus, (Liisa ja Erast'i mingisugune võrdsus) Tugineb mitte mõistusele vaid tunnetele; vallalastud tunded. Sentimentalism looduskekskond, talud, metsad; ausad ja puhtad tunded (väga väärtustatud) 17
käitumismustreid, põhjustades oma suhetes konflikte, ja neil oli piiratud arusaam probleemidest, mida vanemad olid läbi elanud; Heitlejad (struggler) olid ettevaatlikud teiste usaldamisel ja ebakindlad oma ootustes partneri suhtes, nad võõrandusid vanematest peale lahutust, said neilt vähe emotsionaalset toetust ning kogesid ambivalentset suhtumist; Lepitajad (reconciler) õppisid aktiivselt oma vanemate probleemidest, seega olid nende suhted edukamad ja nad jäid lähedasteks oma vanematega. (Vaher, 2008, 47) 1.3 Kas vanemate lahutuses võib olla lastele ka midagi head? Jah, võib küll. Kui lahutuse põhjustas ühe vanema alkoholism, põhjusetu armukadedus ja kui kodus olid sageli suured tülid või pidev pinge, siis on pärast lahutust lapse elu palju rahulikum. Need
emotsionaalselt vahel väga raske. Püüdke mõista teise poole vajadusi ja ajendeid ning arvestage nendega võimaluse piires. Nii saab vältida konflikti süvenemist. Nagu tuumaenergia, võib ka konflikt viia millegi ülesehitamiseni või lammutamiseni. Kui ise hakkama ei saa, paluge abi lepitajalt, näiteks kõrgema taseme juhilt või kelleltki väljastpoolt. Suuremates organisatsioonides on sageli ametis lausa palgalised lepitajad. Konflikt on paratamatu, kuid see, kas sa suudad seda konstruktiivselt juhtida või lased kollektiivil laguneda, on juhtimiskunsti küsimus. 25
kaasneva varalise vastutuse suhtes, kohaldatakse lisaks käesolevale seadusele notari ametitegevust reguleerivate õigusaktide sätteid. (4) Notar võib lepituse läbiviimisest keelduda. Kui notar on asunud lepitust läbi viima, võib ta selle läbiviimise katkestada üksnes seaduses sätestatud juhul, sealhulgas käesoleva seaduse § 11 lõigetes 4 ja 5 nimetatud juhul. Notarist ja vandeadvokaadist lepitajad lähtuvad lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule nende ametitegevust reguleerivatest õigusaktidest tulenevatest erapooletuse ning sõltumatuse nõuetest. Lepitus läbirääkimised ei ole avalikud. Lepitaja võib suhelda lepitusmenetluse käigus kõigi lepitusosalistega koos või igaühega eraldi. Lepitajal on keelatud esindada lepitusosalist lepitusmenetluse aluseks olevaid asjaolusid käsitlevas muus menetluses.
KTTLS kohaselt 7 päeva aega nõudmistele reageerida. Kui pooled ei jõua omavahel kokkuleppele, tuleb vastavalt KTTLS kohaselt pöörduda lepitusmenetluseks riikliku lepitaja ning võib pöörduda lisaks tööandjate liidu ja töötajate liidu poole. Tööandjate liidu ja töötajate liidu poole pöördudes moodustatakse töötüli lahendamiseks pariteetsel alusel komisjon, mille otsus on selle langetamisel kollektiivse töötüli pooltele täitmiseks kohustuslik. Lepitajad võivad olla nii riiklikud kui ka paikkondlikud. Lepitaja on KTTLS kohaselt erapooletu asjatundja, kes aitab töötüli pooltel leida neid rahuldavat lahendust. Riiklik lepitaja põhitöökoht ongi olla riiklik lepitaja, paikkondlikud lepitajad tegelevad töötülide poolte lepitamisega oma põhitööst vabastatud ajal. Riikliku lepitaja pädevusse kuuluvad KTTLS kohaselt eelkõige tööandjate liitude ja töötajate liitude vahelised töötülid.
asjatundjaid ja pädevaid ametiisikuid. Leppimine toimub lepitaja vahendusel või lepitaja ettepaneku alusel , kusjuures pooled peavad ettepanekule vastama 3 päeva jooksul. Pooled on kohustatud osa võtma lepitustoimingutest, saatma lepitustoimingutele oma täievolilised esindajad ning esitama asja sisuliseks lahendamiseks vajalikud dokumendid lepitaja määratud ajaks. Leppimine vormistatakse protokolliga, millele kirjutavad alla poolte esindajad ja lepitajad. Protokoll koostatakse ka siis, kui kokkulepet ei saavutata. Allakirjutatud protokollis sisalduv leppimine on pooltele kohustuslik ja jõustub allakirjutamise hetkest, kui ei ole kokku lepitud teises tähtajas. Kui töötajate ja tööandjate liit kollektiivlepingu täitmisest tulenevas vaidluses kokkulepet ei saavuta, siis on neil õigus pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse, kusjuures streigi ja töösulu korraldamine on keelatud. 342
kohaselt 7 päeva aega nõudmistele reageerida. Kui pooled ei jõua omavahel kokkuleppele, tuleb vastavalt KTTLS kohaselt pöörduda lepitusmenetluseks riikliku lepitaja ning võib pöörduda lisaks tööandjate liidu ja töötajate liidu poole. Tööandjate liidu ja töötajate liidu poole pöördudes moodustatakse töötüli lahendamiseks pariteetsel alusel komisjon, mille otsus on selle langetamisel kollektiivse töötüli pooltele täitmiseks kohustuslik. Lepitajad võivad olla nii riiklikud kui ka paikkondlikud. Lepitaja on KTTLS kohaselt erapooletu asjatundja, kes aitab töötüli pooltel leida neid rahuldavat lahendust. Riiklik lepitaja põhitöökoht ongi olla riiklik lepitaja, paikkondlikud lepitajad tegelevad töötülide poolte lepitamisega oma põhitööst vabastatud ajal. Riikliku lepitaja pädevusse kuuluvad KTTLS kohaselt eelkõige tööandjate liitude ja töötajate liitude vahelised töötülid. Lepitusprotsess on reguleeritud KTTLS
tööandjate ühingu või liidu algatusel saavutamaks töötajatelt järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. Nii streigi 22 By Matti `98 kui töösulu puhul on seaduses ette nähtud vastav reguleerimisprotseduur. See on ette nähtud "Kollektiivse töötüli lahendamise seaduses". See näe ette vastavad lepitusprotseduurid. Töökollektiivis ja piirkondlikult määratakse erilised lepitajad kuni riikliku lepitajani välja. Töötüli korral selgitatakse välja töötüli põhjused ja pakutakse välja lahendusi. Kui lepitaja tegevus tulemusi ei anna, võidakse tüli lahendada kohtus. Streigist osavõtt on vabatahtlik. Streigiga mitteühinenud töötajate tööleasumist ei tohi takistada. Streigid on keelatud valitsusasutustes ja muudes riigiorganites, kaitseväes, kaitseorganisatsioonides, kohtutes ja tuletõrje ning päästeteenistuses
annaabi.ee 
