Lepinguõiguse põhialus on pacta sunt servanda ehk lepinguid tuleb täita. Lepingu põhieesmärk ehk täitmine loetakse sooritatuks, kui leping on täidetud õigele isikule, õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Lepingu täitmise kord määratakse ära tavaliselt lepingus, seaduses sätestatut kohaldatakse siis, kui kokkulepe on lünklik. Lepingu täitmisel tuleb arvestada kogu aeg mõistlikkuse ja hea usu põhimõttega ning teha sellest lähtuvalt lepingupoolega koostööd. Sisu järgi jagunevad lepingulised kohustused kaheks: 1. kohustus saavutada tulemus; 2. kohustus teha kõik tulemuse saavutamiseks. Lepingu täitmine Esimesel juhul loetakse kohustus täidetuks, kui vajalik tulemus on saavutatud, teisel juhul on kohustus täidetud, kui selleks on tehtud kõik mõistlikud pingutused. Niisiis tuleb nõude esitamisel ja rikkumise määratlemisel alati arvestada lepingu eesmärki ja olemust. Kohustuse
nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Lepingu osaks ei loeta tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust olulise pingutuseta mõista.Tüüptingimust tuleb tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks.Tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud.
leppida, et tüüptingimused kehtivad teatud liiki lepingutele. Lepingu osaks ei loeta tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust olulise pingutuseta mõista. 14.Tüüptingimuste tõlgendamine Tüüptingimust tuleb tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks. Tühisele tüüptingimusele ei või tõlgendamisega anda sisu, mille kohaselt tingimus kehtib. Kui tingimuse saab jagada mitmeks üksteisest sõltumatuks osaks, jääb ühe osa tühisuse korral tingimus muus osas kehtima. 15.Üllatustingimused Lepingu osaks ei loeta tüüptingimust,mille sisu,keeleline väljendusviis või esitluslaad on
Nt. § 14. Lepingueelsed läbirääkimised Lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed. Nt. § 23. Lepingupoolte kohustused lg. 1 ja 2 Lepingupoolte kohustused võivad tuleneda ka hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Lepingupool peab tegema teise lepingupoolega koostööd, mis on teisele poolele vajalik oma kohustuste täitmiseks. 7. Lepingute liigituse peamine alus võlaõigusseaduses. Lepinguid on 3 tüüpi: 1. tsiviilõiguslikud lepingud; 2. haldusfunktsioonide täitmise lepingud; 3. avalik-õiguslikud lepingud. 8. Lepingueelne vastutus ja eelleping. Lepinguosaliste õigused ja kohustused lepingueelsetel läbirääkimistel. Kas eellepingust tuleneva põhikohustuse täitmist saab hetkel Eestis kehtiva õiguse alusel nõuda
Lepingu osaks ei loeta tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust olulise pingutuseta mõista. Kui tüüptingimus on sisult vastuolus lepingupoolte poolt eraldi kokku lepitud tingimusega, kehtib eraldi kokku lepitud tingimus. Tüüptingimust tuleb tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks. Tühisele tüüptingimusele ei või tõlgendamisega anda sisu, mille kohaselt tingimus kehtib. Kui kumbki lepingupool viitab lepingut sõlmides oma tüüptingimustele, loetakse leping sõlmituks tingimustel, mis ei ole omavahel vastuolus. Tüüptingimuste vasturääkivuse
Tehinguõiguse üldküsimused. Lepingupoolte kohustused. (Slaid 11) Lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Lepingupoolte kohustused võivad tuleneda ka: 1) lepingu olemusest ja eesmärgist; 2) lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast; 3) lepingupoolte kutse- või tegevusalal kehtivatest tavadest; 4) hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Lepingupool peab tegema teise lepingupoolega koostööd, mis on teisele poolele vajalik oma kohustuste täitmiseks. Vastavalt VÕS § 24 lg 1 võib lepingupool olla lepinguga kohustatud saavutama teatud tulemuse või tegema tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimaliku. Kui lepingupoolel on kohustus teha tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimalik, peab ta tegema niisuguseid pingutusi, nagu temaga samal tegevus- või kutsealal tegutsev mõistlik isik samadel asjaoludel teeks. Kui lepingus ei ole otse väljendatud,
Eristamine: Mis on lepingu objektiks: o Asja valmistamise või muutmisega seotud tööd teostatakse reeglina TVL-u alusel. o Kas teenusel on selgel mõõdetav lõpptulemus, kui mitte on üldjuhul tegu KL-ga. Kas teenusega silmaspeetud tulemuse saavutamine sõltub peaasjalikult teenuse osutaja püüdlustest või tema jaoks välistest asjaoludest, mida ta ei saa mõjutada, eelkõige teise lepingupoolega seotud asjaoludest (§ 24 lg 3 p 4, 5) Töövõtt §635 Töövõtt on alati tasuline, mitte nagu käsundusleping, mis võib olla tasuta või kokkuleppel tasuline. Müügileping ja töövõtuleping on sarnased, sest müügileping on ka tulemuse saavutamisele suunatud leping. Tarbijatöövõtulepingu (635 lg 4) puhul peab olema ettevõtja, tarbija ja vallasasja suhtes teenuse osutamine. Töövõtja kohustused
Asja väärtuse vähenemine tuleb hüvitada ainult juhul, kui väärtuse langemise põhjuseks ei olnud asja korrapärane kasutamine. *Valikuõigus lepingu täitmise nõude korral Üheltpoolt on küll tarbijal õigus ise valida VÕS § 101 lõikest 2 tulenevalt kasutatav õiguskaitsevahend, teiselt poolt võib aga puuduse kiire kõrvaldamine vähendada tekkivat kahju. Vastavalt VÕS § 23 lõikele 2 peab tarbija tegema teise lepingupoolega koostööd, mis on teisele poolele vajalik oma kohustuse täitmiseks. Kui tarbija on küll teavitanud müüjat lepingutingimustele mittevastavusest, kuid ei ole esitanud lepingu täitmise nõuet, annab VÕS § 107 lg 1 müüjale õiguse rikkumine omal kulul heastada, mh mittekohase täitmise parandada või asendada, kuni tarbija ei ole lepingust taganenud, lepingut üles öelnud või nõudnud kohustuste täitmise asemel kahju hüvitamist.
tõestamisest alates. Lepingupoolte kohustused ja lepingutingimused Lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või seaduses. Lepingupoolte kohustused võivad tuleneda ka: 1) Lepingu olemusest ja eesmärgist 2) Lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast 3) Lepingupoole kutse- või tegevusalal kehtivatest tavadest 4) Hea usu või mõistlikkuse põhimõtetest Lepingupool peab tegema teise lepingupoolega koostööd, mis on teisele poolele vajalik oma kohustuste täitmiseks. Lepingu sõlmimise tingimused võib eelnevalt kindlaks määrata nn eellepinguga. Eelleping on kokkulepe, mille pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. Kohustus tuleb täita vastavalt seadusele või lepingule. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest, võttes arvesse tavasid ja praktikat.
siis pooled on lepinguga nii kokku leppinud. (NT VÕS § 23. Lepingupoolte kohustused (1) Lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Lepingupoolte kohustused võivad tuleneda ka: 1) lepingu olemusest ja eesmärgist; 2) lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast; 3) lepingupoolte kutse- või tegevusalal kehtivatest tavadest; 4) hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. (2) Lepingupool peab tegema teise lepingupoolega koostööd, mis on teisele poolele vajalik oma kohustuste täitmiseks. ) Tava võib olla siis kahe lepingupoole vahel välja kujunenud tava või ka nt abstraktsemalt äride vahel väljakujunenud tava. See, et see tavale tugineja saab tagatud riigi kaitse. Tava on ainult erandjuhtudel! Siis kui seaduses ja lepingus pole kirjas muud moodi. Kohtupraktika ei ole õiguse allikas, kuna ta ei sisalda uusi käitumisreegleid, ta ei loo midagi uut.
seaduses. Lepingupoolte kohustused võivad tuleneda ka: 1) lepingu olemusest ja eesmärgist; 2) lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast; 3) lepingupoolte kutse- või tegevusalal kehtivatest tavadest; 4) hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. (2) Lepingupool peab tegema teise lepingupoolega koostööd, mis on teisele poolele vajalik oma kohustuste täitmiseks. ) Tava võib olla siis kahe lepingupoole vahel välja kujunenud tava või ka nt abstraktsemalt äride vahel väljakujunenud tava. See, et see tavale tugineja saab tagatud riigi kaitse. Tava on ainult erandjuhtudel! Siis kui seaduses ja lepingus pole kirjas muud moodi. Kohtupraktika – ei ole õiguse allikas, kuna ta ei sisalda uusi käitumisreegleid, ta ei loo midagi uut
lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustav (ja seega tühine) tüüptingimus, millega nähakse ette tingimuse kasutaja õigus seaduses sätestamata või lepingus nimetamata põhjusel või viisil muuta ühepoolselt lepingutingimusi. Direktiivi 2009/73/EÜ lisa 1 lit b järgi tuleb tagada, et tarbijaid teavitataks õigel ajal lepingutingimuste kõigist kavandatavatest muudatustest. Tüüptingimust tuleb VÕS § 39 lg 1 esimese lause järgi tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust VÕS § 39 lg 1 teise lause järgi tingimuse kasutaja kahjuks. Asjaolu, et tüüptingimused tuleb konkurentsiametiga kooskõlastada ei välista aga nende sisulist kontrolli VÕS § 42 lg 1 alusel ega lugemist teist poolt ebamõistlikult kahjustavaks ja seega tühiseks. MTT p 4.7 sisuline kontroll eeldab eriteadmisi maagaasi omaduste ja selle koguste mõõtmise reeglite ja tavade kohta
väljamõistmiseks, apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumine Kostja hakkas õppima hageja erakoolis, ta ei maksnud õppetasu ja võlgneb selle hagejale. Hageja eksmatrikuleeris kostja. Kostja väidab, et hagejal ei olnud õigust seda teha. Õiguslik probleem ja RK seisukoht Tõlgendamine toimub VÕS § 39 lg 1 alusel tüüptingimust tuleb tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Lepingut tuleb ka tõlgendada nii nagu samadel asjaoludel mõistlik isik RKTKo 3-2-1-169-13, p 32 viivisemäära sätestamine tüüptingimusena Asjaolud: Versobank AS-i (hageja) hagi A. K (kostja) vastu 71 912 euro ja viivise saamiseks Pooled sõlmisid laenulepingu, hageja laenas kostjale. Kostja kinnistule pandi hüpoteek, hageja esitas hüpoteegi realiseerimiseks täitmisavalduse, kinnistu müüdi
Kui teine pool teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust nii, nagu esimene pool seda mõistis (VÕS § 29 lg 3). Tõlgendamisel ei või aluseks olla ebaõige tähtistus või väljendusviis, mida pooled on kasutanud eksimuse tõttu või soovist varjata tegelikku olemust (VÕS § 29 lg 2). - objektiivne – VÕS § 29 lg 4 ehk kui poolte ühist tahet ei saa kindlaks teha, siis tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma (VÕS § 7 lg 1). - tüüptingimuse tõlgendamisel kehtib reedel, et kahtluse korral tuleb tüüptingimus tõlgendada tingimuse kasutaja kahjuks. Tõlgendamist tuleb eristada: - lepingu laiendamisest § 23 - lahtiste tingimustega lepingust § 26 Tüüptingimused 3-2-1-45-07 ainuüksi see kes valmistas lepingu ette, ei tähenda et see oli tüüptingimus Nt reisikindlustusleping, telefonioperaatori leping
Lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingust või sätestatud seadusest. Lepingupoolte kohustused võivad tuleneda ka: 49 Õiguse alused 1. lepingu olemusest ja eesmärgist; 2. lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast; 3. lepingupoolte kutse- või tegevusalal kehtivatest tavadest; 4. hea usu või mõistlikkuse põhimõtetest. Lepingupool peab tegama teise lepingupoolega koostööd, mis on teisele poolele vajalik oma kohustuste täitmiseks. Lepingu sõlmimise tingimused võib eelnevalt kindlaks määrata nn eellepingus. Eelleping on kokkuleppe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. Kohustus tuleb täita vastavalt seadusele või lepingule. Kohustus loetakse koheselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
annaabi.ee 
