Kalju Lepik Keily Vollmann 9b 7. Oktoober 1920 30. mai 1999 · Sündis Koerus 1920 ja suri Tallinnas 1999 · 1928-1934 Koeru algkool · 1935-1939 Tartu Kaubanduskool · 1940 asutas Tartus kirjandus- ja kunstirühmituse "Tuulisui" (Kalju Lepik kuulus paljudesse eesti pagulasorganisatsioonidesse) · 1942-1943 Tartu Ülikool filosoofiateaduskond, kus õppis Põhjamaade ajalugu ja arheoloogiat · 1943 astus ta Eest Leegioni · 1944 põgenes Rootsi, kus õppis ka lühikest aega Stockholmi ülikoolis arheoloogiat ja etnograafiat · 1982. aastast Välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees Looming · Kalju Lepik avaldas oma esimesed luuletused 1939. aastal õpilasajakirjades, nende hulgas "Iloli" ja "Tuleviku Rajad". · Nii vormilt kui teemadelt mitmekülgses luules leidub võitleva hoiakuga isamaalüürikat ja eleegilisi ühiskonnasüsteemide ja neis muganenud inimeste pihta sihitu...
PAGULASKIRJAND US JA KALJU LEPIK Kaur Kennet Karjane, Grete Kurik, Paul- Markus Orav, Nora Helena Padar, Sarah Raichmann, Marie Elisa Rang, Hans Hubert Sams PAGULASKIRJANDUS ■ Arenes väljaspool okupeeritud Eestit (1944–1990 ) ■ Sai alguse Saksa põgenikelaagris ■ Teine maailmasõda – keskuseks Rootsi ■ Elujõulisem Eesti NSV kirjandusest ■ 1944-1990 anti välja: – 267 romaani – 181 luulekogu 75 autorilt – memuaarkirjandust – 90 autorilt ilmus ligi 155 teost ■ 1950 hakati kirjutama teoseid PAGULASKIRJANDUS ■ Tunti puudust allikmaterjalidest ■ Otsiti kontakte kodumaal olevate inimestega ■ Materjal läbis mitmeid ohte ■ Peamiselt saadeti välja trükimaterjali: sõjaeelsed ajakirjad jms ■ Mida vanem materjal seda lihtsam oli ■ Oskar Kruus oli üks esimesi, kes hakkas koguma pagulaskirjanike materjale PAGULASKIRJANIKUD ■ Marie Under ■ Artur Adson ■ August Gailit ■ Karl Ristikivi ■ Gus...
Kalju Lepik (7.10.1920 30.5.1999) Elulugu. Sündis 7. oktoobril 1920 Koerus. 1928-1934 algharidus Aruküla algkoolis. 1935-1939 õppis Tartu Kaubanduskoolis. 1939-1941 õppis Tartu Kommertsgümnaasiumis. 1942-1943 õppis Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas. 1943 mobiliseeriti Saksa sõjaväkke. 1944 põgenes Rootsi. 1949 abiellus Asta Priuhkaga. 1966-1985 Balti Arhiivi juhataja. 1982- 1999 oli Välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees. Looming. 1940 hakati avaldama tema varaseid värsse. 1946 ilmus tema debüütkogu "Nägu koduaknas" Ta on avaldanud 13 luulekogu: "Nägu koduaknas" (Stockholm 1946) "Mängumees" (Stockholm 1948) "Kerjused treppidel" (Vadstena 1949) "Merepõhi" (Stockholm 1951) "Muinasjutt Tiigrimaast" (Lund 1955) "Kivimurd" (Lund 1958) "Kollased nõmmed" (Lund 1965) "Marmorpagulane" (Lund 1968) "Verepõld" (Lund 1973) "Klaasist mehed" (Lund 1978) "Kadunud külad" (Lund 1985) "Öötüdruk" (Tallinn...
seal hüpata ja karata, ise mehi mõrvates. Kalevite sõjaratsu hukkus Assamalla lahingus ja seejärel Kalevipoega valdas paha tuju ning ta ohkas: ,,Saagu, saagu, ma sajatan, saagu sa rabaks raipenema, porisooksi pendimaie, märjaks virtsuks mädanema, soosapiks sündimaie, kasteks kärnkonnadelle, maitseks viha- madudelle!" Assamalla lahing Keset Assamalla lahingut võttis Kalevipoeg meestel päid maha nagu lehti lepikust, purustas ka sääre-, turja-, käe- ja küljeluid. Surnute kuhjad katsid maad. Kui Kalevite ratsu poleks surma saanud ei oleks sellest lahingust pääsenud mitte ükski vaenumees eluga. Võitnud sõja, lausus Kalevipoeg: ,,Tulge, sõbrad, surmatöölta, vereväljalt, vennikesed! Lähme liikmeid puhkamaie, väsind keha karastama!" Seejärel jagasid mehed sõjasaagi omavahel ära. Suurem palk läks pealikule, kallim vara vanemale, kuld kuningale, hõberaha ülemaile, vaskiraha
Grünthali soomendatud A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees" ning Erkki Reijose tõlgitud "Tõe ja õiguse" I ja V osa. 1940 Eesti okupeeriti ning Eesti-Soome kirjanduslikud kontaktid praktiliselt katkesid. Nõukogude okupatsiooni ajal hakati soome kirjanduse tõlkeid avaldama alles 1955. Ligemale paarkümmend aastat avaldasidki soome kirjastajad peaaegu eranditult väliseesti kirjanike teoseid. 1957. aastal algas Eestis uus soome kirjanduse tõlgete väljaandmise periood. Harald Lepikust sai järgnevatel aastatel silmapaistvaim ja siiani kõigi aegade kõige viljakam soomekeelse ilukirjanduse vahendaja Eestis. Tema poolt eestindatud soome autorite 26 raamatu hulka kuulub vanemat ja uuemat proosakirjandust, üsna erinevaid kirjanikke. Ta eelistas rahvaelukujutusi ja huumorit. Pärast Soome tolleaegse presidendi Eesti-visiiti 1964 pagulaseesti kirjanike tõlkimine ja väljaandmine Soomes lõppes. Eesti-soome kirjandussuhete uurija Kai Laitise arvates tähistasid otsustavat
1943 mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke, 1944 põgenes Hiiumaalt Rootsi, kus pidas mitmeid leivatööameteid. Oli üks energilisemaid pagulaselu organisaatoreid Rootsis, võttes osa Radikaaldemokraatliku Koondise ja Stockholmi kirjastuse Eesti Raamat asutamisest (1946) ning kuuludes Balti Instituudi, Eesti Kultuuri Koondise, Eesti Rahvusnõukogu jt. pagulasorganisatsioonide juhatusse. Akadeemiliselt oli Kalju Lepik üliõpilasseltsi Põhjala liige. 1966. aastal sai Kalju Lepikust Balti Arhiivi juhataja. Pikka aega kuulus Kalju Lepik Välismaise Eesti Kirjanike Liidu juhatusse ning oli selle esimees aastast 1982. Kalju Lepik suri 1999. aastal Tallinnas. KALJU LEPIKU LOOMING Kalju Lepiku poeeditööd on auhinnatud nii paguluses kui kodumaal. Tema suurtööde hulka kuulub Gustav Suitsu "Kogutud luuletuste" (1963) koostamine ja toimetamine. Kalju Lepiku luule on väga oma autori nägu. Jonnakas meelekindlus ja hell südamlikkus põimuvad
Analüüsitavad luuletused on küll kõik üheteemalised- kirjeldavad kirjanikele nii tuttavat loometööd, kuid on siiski täielikult eriilmelised. Kõige märgatavam erinevus on luuletajate erinev lähenemine samale teemale. Lepik kasutab oma luules väga palju looduspilte, nii ka sel puhul- ,,Laulik" manab lugeja silme ette lummava looduspildi, samas sõnatult kirjeldades loomise valu. Luik, väga erinevalt Lepikust, kasutab luuletuses ,,Inimese käsi liigub valgel lehel," sõnumi kohaletoimetamiseks aga emotsiooni, mitte otsest pilti. Kareva teos ,,Kui kirjutan," jääb vaatepunktilt kusagile Lepiku ja Luige vahepeale: kord on domineerivam emotsioon, siis jälle visuaalne pilt. Runneli luuletus ,,Täna ma luuletan" on aga klass omaette, jääb mulje justkui oleks kõik, mida luuletusega öelda oli tahetud otse välja öeldud, kuid sügavamalt mõeldes on aru saada, et nii see siiski ei ole
1943 mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke, 1944 põgenes Hiiumaalt Rootsi, kus pidas mitmeid leivatööameteid. Oli üks energilisemaid pagulaselu organisaatoreid Rootsis, võttes osa Radikaaldemokraatliku Koondise ja Stockholmi kirjastuse Eesti Raamat asutamisest (1946) ning kuuludes Balti Instituudi, Eesti Kultuuri Koondise, Eesti Rahvusnõukogu jt. pagulasorganisatsioonide juhatusse. Akadeemiliselt oli Kalju Lepik üliõpilasseltsi Põhjala liige. 1966. aastal sai Kalju Lepikust Balti Arhiivi juhataja. Pikka aega kuulus Kalju Lepik Välismaise Eesti Kirjanike Liidu juhatusse ning oli selle esimees aastast 1982. Kalju Lepik suri 1999. aastal Tallinnas. 8 KALJU LEPIKU LOOMING Kalju Lepiku poeeditööd on auhinnatud nii paguluses kui kodumaal. Tema suurtööde hulka kuulub Gustav Suitsu "Kogutud luuletuste" (1963) koostamine ja toimetamine. Kalju Lepiku luule on väga oma autori nägu
Mõlemad pööras uude usku Tõnu Pääsuke, kes tegi laskesuusataja ka ala praegusest tuntuimast tegijast Eveli Sauest. Kaija Parve alustas oma karjääri murdmaasuusatajana, kuigi ta kaks vanemat venda harrastasid laskesuusatamist, ning tavalise suusatajana tuli ta 1983. aastal ka eesti meistriks. "Murdmaas tuli kusagil piir ette. Rahvaste spartakiaadil oli Krista Lepik ükskord juunioridest kolmas, mina neljas. Rutt Smigunist olin kehvem. Lepikust ja minust sai laskesuusataja, mõni aasta nooremast Eveli Petersonist samuti. Pääsuke rääkis laskesuusatamise huvitavaks, pealegi oli paar aastat ette teada, et 1984 peetakse esimene naiste MM. Võtsime sihiks Nõukogude Liidu koondisse pääsu," meenutas mõni aasta tagasi Parve ise. "Olid mingisugused eetilist laadi tõrked," tunnistas tookord ta. "Ma polnud tüdrukuna relvafänn, mulle ei istunud püssi õlitamine ja muu seesugune. Kui sain 1983
Betti Alver jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus ta tutvus tulevase abikaasa Heiti Talvikuga. 1945. aasta kevadel saadeti Heiti Talvik Siberisse, kus ta ka suri. Algas Betti Alveri mälestav ja kahetsev loomeperiood. Pärast Teist maailmasõda alustas ta tõlketöödega, milles ta oli väga edukas. Alver oli mõnda aega ka Kirjanike Liidu liige. Pärast seda töötas ta tänu usaldusväärsele sõbrale Mart Lepikule Kirjandusmuuseumis. Mart Lepikust sai Betti Alveri teine abikaasa. Alates 1965. aastast avaldas Alver taas luuletusi ja nende kogumikke, mis osutusid väga edukateks ning premeerituteks mitmete kirjandusauhindadega. Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange, sõnastuselt loomulik, tehniliselt virtuoosne. See on viljakalt mõjutanud eesti lüürika arengut. Luuletaja väljendab enda teostes elu- ja kunstitõdemusi, igatsust kõrgema, vaimsema, vaba ja täiusliku elu järele. Luua, teenida ja
käsikirja. Tegi mõningaid katsetusi heliloomingu ja plastiktantsu vallas.Tegeles nikerdamise ja puitskulptuuriga. Maalimine köitis teda kõige rohkem. Kunstilise hariduse saamiseks oli lühemat aega Peterburi Kunstide Akadeemias, reisis Soomes, Venemaal ja Saksamaal. Vabadussõja ajal ta külmets, haigestus tuberkuloosi ja suri noore mehena. Väike-Maarja Muuseumis säilitatakse tema joonistusi ja puidust portreebüsti Hilda Lepikust. Eduard Leppik (11. okt 1924 - 19. mai 2008) töötas Väike-Maarja Keskkoolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana 1952-1978. Õpetajana töötades tegeles kohaliku murde ja kultuuriloo uurimisega ning esemelise materjali kogumisega. E. Leppik pani 1969. a aluse koolimuuseumile, millest 1986. a kujunes praegune Väike-Maarja Muuseum. Väike-Maarjaga seotud uurimustest on olulisemad "Kultuurilooline Väike-
Visuaalne külg on tähtis, kas ta luulekeel on alati visuaalne? Selles mõttes ei ole, et nt B. Kangro võib maalida detailitundliku pildi Tartust, aga Lepik pildimaalimist sõnadega ei tee. * "Pop-pagulase võitlussalme 1" - iroonilisus, teravus. Mitte, et Lepik verbe koguaeg ära jätaks, aga mingil moel üldisem elliptilisus ja lakoonilisus on talle omane. Surub sellist tüüpi võtetega teksti kokku. Kui midagi välja tuua, siis 50-60ndate Lepikust v alguseluulet. Teatav professionaalsus on kirjutamisviisis alati olemas, aga sissetöötatud esteetika rakendamine hakkab 70- 80ndatelsilma paistma ja siis tulevad ka mingid muutused. Üks joon on see, et hakkab süvenema vananemise kooskäiv eleegilisus (Kangrol nägime ka, aga tal oli see juba varakult valmis). Teine asi: 70-80ndate luulekogude pilt on juhuluulelisem pühendusi ja pöördumisi ja järelhüüdeid on rohkem kui varem. Kirjutab enam-vähem surmani luulet
Ka järgmiste aastate katsed 2-aastate mändidega ebaõnnestusid. Kuni 1900-nda aastani ei õnnestunudki elujõulise kultuuri loomine Luidja randa. 1901. aastal otsustati katsetada liivade kinnistamisel lepa istutamist. Kolme aasta jooksul istutati 23 ha suurusele alale 1-2 aastaseid lepataimi, mis võeti koos mullapalliga ojade äärest ja lähedal asuvast lepikust. Paremate kasvutingimuste loomiseks kaeti liiv adruga. Lõpuks õnnestus kujundada sanglepik, mis kaitses rannikuala liivaerosiooni eest. Alates 1962. aastast on Luidja lepik looduskaitse all. Teiseks heaks näiteks metsapuude keskkonda parandavast, mulda formeerivast toimest Eestis on endiste põlevkivikarjääride metsastamine. Eesti majanduse jaoks on viimase poolsajandi jooksul
vend, et Kassiaru Maali ajagu pealegi pulmad püsti, kui ta tõesti tahab, mida aga mina ei usu, vaid tema ainult tahab hirmutada, sellepärast ta Liinetki käis kutsumas, sest minust tema võtjat siin Poolamaa põhjas niikuinii ei saa, kus on kõige ilusamad neiud ja kust sulle saadab kallist rahu ja tervist sinu armas vend Andres." Luges Indrek venna kirja esimest, teist või kolmat korda, ikka ei pääsenud ta imelikust rusuvast tundmusest. Kirjutas vend ploomimetsast nagu sigadekopli lepikust, Kassiaru Maalist, kes ajab pulmi püsti, Poolamaast, mis pole Jõessaares, või jumalagajätmisest ilma silma nägemata ja käe andmata, -- ikka kippusid talle silmade ette isa könksus sõrmed, mida ta mineval suvel tähele pannud lakaotsal. Ja alles esimest korda arvas ta täies ulatuses taipavat, mis tähendab isale, emale, kogu Vargamäele, kui vend peale kroonuteenistust sinna tagasi ei pöördu. Õed
annaabi.ee 
