1. Saksamaa kallaletung NSV Liidule a) Saksamaa ja NSVL suhete halvenemine: · võitlus ülemvõimust Euroopas · ideoloogilised vastuolud (natsism ja kommunism) · mõlemad riigid töötasid välja oma sõjaplaanid vastase kiireks alistamiseks · Stalin alahindas Hitlerit, mistõttu sakslaste rünnak tuli NSV Liidule ootamatusena b) Barbarossa plaan - sakslaste NSV Liidu vastane välksõda 2,5 kuuks 3 suunal: · a/g Nord pealetung Leningradile · a/g Mitte pealetung läbi Valgevene Moskvale · a/g Süd pealetung Ukrainasse c) Sakslaste kiire ja ootamatu pealetung algas 22. juunil 1941: · Luftwaffe ülemvõim õhus hävitati vastase lennuväljad · tankiväed piirasid sisse Punaarmee üksused · 1941 sügiseks vallutati Baltikum, Valgevene, suur osa Ukrainast · Punaarmee suured kaotused 3,5 miljonit langenut 1941.a. d) Leningradi blokaadi algus: · kestis 3 aastat ja surma sai 640 tuhat inimest
· 22.06.1941 alustab ootamatut, reeturlikku sõjategevust NSVL vastu Poola juures.esimeste tundidega sõidavad tankid segi lennuväljad, kus asub NSVL hea sõjavärustus · Vägede rünnakud jagunevad 3 suunda:Baltikumi, Valgevene, Ukraina alade juurest · Edukas rünnak Ukrainale ja edasi lõunapoolsematele aladele · 1940 sügisel Kolmikpakt Jaapani ja Itaaliaga, millega lubati üksteist toetada · Armeegrupp Nord tungis peale Leningradile(Leningradi blokaad), vallutada ei õnnestunud · Armeegrupp Mitte liigub Moskva peale, 1941 Sks vägede edasiliikumine pannakse seisma, põhjused:hobused harjunud head toitu sööma, headel teedel käima-NSVL aladel teed sitad, toitu pole. Talv-erakordselt krõbe talv. Sõduritel pole vastavat riietust, varustust, teeb liiga külm neile, tehnika hakkas üles ütlema külmaga(NSVL oli õppinud toime tulema). Inim. Ja materjaliresursside vähesus... 3
Blok, samal aastal lasti maha Nikolai Gumiljov. 1925 tappis end S. Jessenin, 1930 V. Majakovski. Ebaõnnestusid nii Ahmatova teine kui ka kolmas abielu. 1937. aastal arreteeriti Ahmatova poeg Lev Gumiljov, kes jäi vangilaagrisse paljudeks aastateks, ja lähemaid sõpru Ossip Mandelstam. 1940 suri M. Bulgakov, järgmisel aastal tappis end M. Tsvetajeva. II maailmasõja ajal evakueerus Ahmatova Taskenti. Seal kirjutas ta ainsad patriootilised luuletused, pühendas need paljukannatanud Leningradile blokaadi ohvritele ja linna kaitsjatele. Kui sõda lõppes, lootsid kõik, et elu muutub taas inimväärseks, sest võitmatuna tundunud Saksamaa oli alla andnud. Kuid tolitaarna reziim Venemaal jäi muutumatuks, seda ei suutnud varjutada ka võidujoovastus. Surmalaagrid töötasid täiskäigul, vägivald ja repressioonid oma rahva vastu jätkusid ja isegi võimendusid. Ahmatova, kes oli tagasi Leningradis, pidas end
Balti riikidele esitati ultimaatumid (Eesti 28.09; Läti 5.10; Leedu 10.10), milles nõuti NSVL-i sõjaväebaaside ja sõdurite lubamist enda territooriumitele. Riigid nõustusid. Oktoobris paigutati Eestisse ja Lätisse 25 000, Leedusse 20 000 punaarmeelast. · Talvesõda Soomega(30.november 1939-12.märts 1940) Soomele esitati ultimaatum sõjaväebaaside loomise kohta ja nõuti endale Karjala maakitsust (Soome olevat liiga lähedal Leningradile), kuid Soome ei nõustunud. NSVL alustas sõda, kuid oli halvasti ettevalmistatud ning rünnati soomlaste tugevasti kindlustatud Mannerheimi liini. Soomlased panid visalt vastu vaatamata sellele, et relvastus oli aegunud ja välismaalt demokraatlikud riigid abi ei andnud. Soomet aitas ka külm talv. Veebruaris murdis Punaarmee kaitseliini läbi ja Soome oli sunnitud Moskvas rahu sõlmima: Soome pidi loovutama NL-ile Ida-Karjala (450 000 elanikku asustati Soome)
3. Venemaa jäi Saksamaa vallutuste puhul neutraalseks. *Venemaale 1. Võis laiendada läände teades, et Saksamaa ei sekku. 2. Sai tagasi tsaaririigiäärsed piirkonnad ja pääsu läänemerele. Välksõda Sõja algus kui Saksama ründas Poolat ning võitis väga kiiresti, sest nendel olid tangid, aga Poolal hobused. Barbarossa plaan- sakslaste NSV Liidu vastane välksõda 2.5 kuuks kolmel suunal: Armeegrupp Nord pealetung Leningradile Armeegrupp Mitte pealetung läbi Valgevene Moskvale Armeegrupp Süd pealetung Ukrainasse Luftwaffe ülemvõim õhus- hävitati vastase lennuväljad Tankiväed piirasid sisse Punaarmee üksused Punaarmee suured kaotused- 3,5 milj. langenut 1941.a Jaapani purustamine Aasta algul USA rünnakud Jaapani saarte vastu 5.08 NL kuulutab Jaapanile sõja rünnates Mandzuuriat. Vallutatakse veel Põhja-Korea, Lõuna-Sahhaliinid, Kuriili saared. 6.08 ja 9.08 viskab USA Hiroshimale ja Nagasakile tuumapommi
Saksamaa ja NSV Liidu suhete halvenemine ·Barbarossa plaan plaani kohaselt pidid Saksamaa väed Punaarmee üksused kohe sõja algul sisse piirama ning purustama, laskmata neil Venemaa sügavustesse taanduda. ·NSVL-i sõjaplaan oli justkui Barbarossa peegelpilt tugevad õhurünnakud Saksa vägedele. Sõja tegevus idarindel ·Saksa väed tungisid sisse 22.06.1941 (sellest sai alguse Suur Isamaasõda) ·Tegutsesid Barbarossa plaani järgi väegrupp Nord (suund Leningradile), Mitte (Valgevene ja seejärel Moskva, hiljem suundus ka Kiievisse), Süd (Ukrainia) ·NSVL- u vastu alustasid sõda ka Rumeenia, hiljem ka Itaalia, Saksamaa, Slovakkia ja Ungari ·Sügiseks oli sakslastel Baltikum vallutatud. Sõja algus idarindel ·1940 a. kinnitas Hitler sõjaplaani NSV Liidu vastu Barbarossa ·Plaani kohaselt pidid Saksa väed Punaarmee sisse piirama ning purustama ·1941 a. suveks oli Punaarmee koondanud riigi läänepiirile suured jõud
Lahingut Britannia pärast peetakse Hitleri esimeseks tagasilöögiks II maailmasõjas. Sõlmitakse kolmikpakt, millega liituvad Ungari, Rumeenia ja Slovakkia, kartes seda, et kui nad ei ole Saksamaa poolt, on nad ta vastu. Hitler arvab, et ta on läänerindele punkti pannud, plaanides Barbarossa plaani. Muu maailm sõja ajal 1939 aasta lõpus, kui Poola alistatakse, survestab Moskva Helsingit. Sooviti sõjaväebaaside lubamist riiki, Karjala maakitsust, mis olevat ohuks Leningradile ja lubati põhjaaladega kaotatud territoorium kompenseerida. Oktoobris 1939 ei kandnud läbirääkimised vilja ja 30. novembril 1939 alustasid NSVLi väed rünnakut Soome aladele Terijoki linnale. NSVL väitis, et Soome poolt rünnati ja nad on ohustatud, kuid Soome uurimine midagi ei leia. NSVL vallutab Terijoki, puhkeb Talvesõda. Loodi Soome Demokraatlik Vabariik, mille etteotsa saab Soome esikommunist Kuusinen
Kuna Baltimaade autoritaarsed valitsejad ei julgenud võtta otsustusriski, siis sai NSVL oma tahtmist. 28.sept. 1939 sõlmiti Eesti NSVL vastastikuse abistamise pakt. Eestisse tuli vene sõjavägi, samal päeval lahkusid baltisakslased. Taolised lepingud sõlmiti ka Läti (5. okt) ja Leeduga (10. okt). Soome keeldus. 3. Talvesõda 30.nov. 1939 - 12. märts 1940. Kuna Soomelt nõuti lisaks baasidele ka territooriume (Karjala maakitsust, kuna piir oli Leningradile liiga lähedal), siis Soome parlament keeldus. NSVL lavastas piiriprovokatsiooni ja moodustas Soome Demokraatliku Vabariigi valitsuse, nn. Terijoki valitsuse, valitsusjuhiks Otto Kuusinen ning alustas Soome vastu sõda novembris 1939 - Talvesõda. Sõda kestis kuni märts 1940. Soome vastupanu juhtis marssal Mannerheim. Sõda lõppes Soomele Karjala maakitsuse ja Viiburi kaotusega, kuid säilitati iseseisvus. 4.Saksamaa asub vallutustele Põhja-Euroopas 9
keemiatööstusele, on rajamist Kohtla-Järvel komponente, musta lakki ja maakonna väliskaubanduse granuleeritud karbamiidi. loosungi all "Gaasi Ammoniaak on tooraineks autokummide tööstuses bilanss, vastandina riigile Leningradile". 1948. aastast vajaminevat vaiku- tervikuna, positiivne. 1998. keemiatööstusele liitväetiste saigi alguse põlevkivist tehtud tootmisel ja läheb täielikult plastifikaatorit. Suurem osa
Rajati kaevandusi. Olulised muudatused toimusid ka turbatööstuses. Tootsi turbabriketitehas muutus NSV Liidu moodaimaks turbatööstusettevõtteks. Veel arenes kiiresti ka metallitööstus ning kergetööstus(taastati Kreenholm). Sõjajaärgset industrialiseerimist on eesti teadlased ja poliitikud hinnanud kui väiksele maavaradevaesele liiduvabariigile loomuvastase ja ebaratsionaalse majandussüsteeemi pealesurumist(nt. Gaasi tootmine leningradile). Sellega kaasnes inimtöö tootlikkuse langus, loodusressursside raiskamine ja looduse reostamine. Industrialiseerimine tõi kaasa ebaratsionaalseid majandussidemeid ja migratsiooni teistest liidumaadest. Kollektiviseerimine: 1940. ja 1941. aata maareformid lõhkusid eesti rahvamajanduse ühe olulisema haru-põllumajanduse- majandusliku aluse. Maad küll anti uusmaasaajatele, kuid maatükid olid liiga väiksed, et nendest elujõulist talu oleks tekkinud. Eestis loodi 1944-1950
Partisaniliikumise organiseerimine). Välispoliitikas: neutraliteedileping Jaapaniga välistab kahe rinde ohu. 41' Nõuk- Briti liit Saksamaa vastu. Sõja käik: 1. etapp kuni aug 41' – rinde põhjalõigus murtakse läbi kaitse Peipsi ja Ilmjärve vahel, kesk- ja lõunaosas jõuavad saksa väed Minski. Ka Dneprini ja Murmanskini. 2.etapp – kuni dets 41' – Pärast Kiievi lahingut hõivatakse Donetski bassein ja Krimmi ps. Rünnaku Leningradile suudavad peatada. 41' Moskva lahing. Saksa pealetung peatub talve saabumise ja kurnatuse tõttu. Algab vastupealetung (al 5.12.41'). Sakslased taganevad kõigil rinnetel. 42' uus Saksa pealetung suvel. Tahetakse Kaukaasia naftavälju ja Stalingradi. Venelased saavad USA-lt abi. NL-i uus vastupealetung al 19.11.42'. Saksa väed Stalingradis piiratakse sisse (Hitler ei luba välja murda). Saksa väed kapituleeruvad. Vastupanuvõime suurendamiseks loob NL kaardiväeüksusi
" Järgnevalt rajati Soome ja Saksamaa ühistööna Soome lahele hulk miinivälju, seati sisse lennukite, torpeedopatide ja allveelaevade vahikorrad- uputati üle 100 Nõukogude laeva. Esimesed sihtmärgid Eesti suunas olid punaarmee baasid Eesti saartel, sõjalised objektid linnades ja raudteemagistraalid. Jalaväel võttis aega, et jõuda kohale. Punaarmee ja Wehrmachti jõud ja kavad Eesti suunal: Saksa väejuhatus otsustas suunata pealöögid Kiievile, Moskvale ja Leningradile. Leningradi ja Baltikumis paikenva Punaarmee grupeeringu purustamine tehti ülesandeks väegrupile "Nord." Eesti pakkus vähe huvi, see jäi lihtsalt kõrvale. Eestisse suunati vaid kahest jalaväediviisist koosneva 26. armeekorpuse- moodsat sõjatehnikat ehk tanke oli napilt. Samuti Eestisse liikus 8- armee. Punaarmee: Eestis paiknes looderinne, kuid see saadeti Leningradi rindele kaitseks. Tallinna sadamas paiknes Balti sõjalaevastik
märts 1949-juuni 1951 Nn Leningradi grupi purustamine. Leningradi süüasja telgitaguseid niite tõmbab Georgi Malenkov, kes kogenud parteiaparaadi töötajana vaikselt valmistas ette süüdistusi nn Leningradi grupi liikmete vastu, järk-järgult veenis ka Stalinit, et tõepoolest on tegemist inimestega, kes on NL võimu vastased. Mingeid suuri süüdistusi tegelikult polegi. Kõige olulisem on see, et Leningradi seltskonda hakati süüdistama, et nad nö liigselt pööravad tähelepanu Leningradile ning teiseks neid inimesi, kes sinna kuulusid, hakati süüdistama selles, et tahavad Vene Föderatsiooni staatust NL koosseisus tõsta. Vene Föderatsioon tegelikult oma komparteid ei omanud, samas teistel liiduriikidel olid need olemas. Leningradi tegelased kõnelesid sellest, et võiks päevakorda tulla, et ka Vene Föderatsioonil võiks olla oma kompartei. Nendest tühistest süüdistustest piisas, et kokku
Tänu sellele Kiievi ümbruskonnas piirati sisse 4 NL armeed, mis sisuliselt täielikult hävisid, hukka sai isegi edelarinde juhtkond. Järgnevalt sakslased liikusid edasi, hõivates kiiresti praktiliselt kogu Ukraina territooriumi. Pärast Kiievi all katla moodustamist anti väegrupilt Mitte ära võetud koondised uuesti Mittele tagasi. Järgmiseks eesmärgiks kuulutas Hitler Moskva vallutamise. Nõrgestati omakorda väegruppi Nord, paisati Moskva suunale. Sakslased jätkasid pealetungi Leningradile, nõrgestatud jõududele osutati kasvavat vastupanu, sept jõudsid sakslased Leningradi äärelinnadesse, seal pandi nende edasitung seisma. Hitler teatas, et pole Leningradi vaja, piirame põhjalikult sisse ja linn las sureb nälga või alistub, sai alguse Leningradi blokaad. See kujunes kõige raskemaks ja traagilisemaks linna tsiviilelanikkonnale, seal oli sel ajal u 3 milj elanikku, toitlusolukord oli algusest peale kehv, sõja puhkedes oli NL-s kõigis linnades sisse seatud
annaabi.ee 
