Kuulub I kaitsealuste kategooria liikide hulka ja Eesti punase raamatu 2. lisasse Taksonoomia Riik: Loomad Animalia Hõimkond:Chordata Klass: Imetajad Mammalia Selts: Närilised Rodentia Sugukond: Oravlased Sciuridae Perekond: Pteromys Liik: Lendorav üldvälimus Emased: 150g Isased: >150g Keha: 13-20 cm Lamejas saba: 9-14 cm Silmad: hästi suured ja mustad Keha: katab üleni hall karvastik Karvastik: kõhuosa heledam kui selg õhulennud Tavalisel oraval: 6-7 m Lendoraval: <30 m Tüüriks on tal saba Pikki hüppeid saab ta sooritada tänu lennunuaha ehk lennuse abil, mis asuvad ees- ja tagajalgade vahel Tänan kuulamast Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Makroevolutsioon liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass) Divergents mitmekesistumine. Kaasneb uute ja erinevate elupaikade asustamisega. Nt: eukarüoodid > seened, taimed, loomad Imetajad > kohastumine vee, maismaa jm eluks Konvergents sarnastumine. Eri päritoluga organismide sarnasumine sarnastes elutingimustes. Nt: vaalal ja kalal voolujooneline keha, lendoraval ja nahkhiirel lennused Analoogilised elundid funktsionaalselt sarnased elundid. Nt: kiili ja nahkhiire tiivad. Homoloogilised elundid põhiehitus sarnane, ülesanne erinev.
lendoravat looduses kohata väga väike. 3 1. Lendorava välimus Lendorav sarnaneb kuju poolest oravaga, kuid on veidi väiksem. Oravast saab teda eristada näiteks saba poolest, mis on küll pikk ja tiheda karvastikuga, kuid samas mitte nii pikkade karvadega kui oraval. Lisaks on lendorava saba horisontaalselt lamendunud. Veel esineb oravatel kõrvade otstes pikem karvatutt, mida aga lendoraval ei ole. Liigile omaseks tunnuseks on mustad suured silmad ning karvkattega kaetud lennuse esinemine esi- ja tagajäsemete vahel. Kui lennus ehk nahakurd ei ole kasutuses, siis on see märkamatu. Karvastik on tihe, pehme ning siidine, mis on suvekuudel kollakas- kuni mustjashall ning talvel hõbehall. Kõhupiirkond ja jäsemete siseküljed on aastaringselt valged. Aluskarv on tumehall. Suvel on karvkate tumedam ja pruunikam. Lendorav vahetab karva kaks korda aastas.
ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav. I kaitsekategooria liikide puhul tuleb taotleda luba loomade häälte salvestamiseks ning sigimis- ja pesitsuspaikade filmimiseks ning pildistamiseks. Täpse kasvukoha või elupaiga kohta käiva teabe avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. I kaitsekategooriasse arvatud kotkaliikide, must-toonekure ja lendorava pesapuu avastamisel hakkab seal seadusest tulenevalt kehtima automaatne kaitsetsoon, mille raadius on liigispetsiifiline. 25 meetrist lendoraval 500 meetrini kaljukotkal. Pesapuu kaitsetsoonis kehtib sihtkaitsevööndi kaitsekord ning kevad-suvine liikumispiirang. I kaitsekategooria liikide kõik teadaolevad elupaigad või kasvukohad võetakse kaitse alla (kaitseala, hoiuala või püsielupaigana). II kategooriasse kuuluvad väga piiratud alal või vähestes elupaikades esinevad liigid, kelle arvukus langeb ning levila aheneb. II kategooriasse on arvatud 262 liiki, nendest sõnajalgtaimi 5, paljasseemnetaimi 1,
kategooriasse MIDA ETTE VÕTTA, ET LENDORAVAD EESTI METSADEST LÕPLIKULT EI KAOKS? Kõige tõhusama kaitseabinõu praegusel momendil on lendoravate veel alles jäänud elupaikade säilitamine ja arvele võtmine Enamasti ei teata raielanke kavandades, et seal võib elada lendoravaid. Seetõttu on vaja tähelepanelikumalt üle vaadata raiumisele minevad metsad Soomes näiteks on lendoravate elutingimuste parandamiseks kasutusele võetud tehispesad. Need aitavad lendoraval leida varjupaika metsades, kus sovivad looduslikud õõnsused puudevad, KASUTATUD ALLIKAD http://et.wikipedia.org/wiki/Lendorav http://www.eestiloodus.ee/artikkel1378_1376.html http:// miksike.ee/docs/referaadid2005/lendorav_mariaremmelkoor.htm
lendoravatele sobivaid metsaosi ning tagamaks püsielupaikade piiride jälgitavust looduses, on püsielupaikade koosseisu jäänud ka lendoravatele kodupiirkonnaks ebasobivaid metsaosi....16 Peamiseks lahenduseks on välja pakutud sobivate pesapuudena kasutatud vanade haabade allesjätmine, samuti lageraiete keelustamine ning isolatsiooni leevendamine sellega, et jäetakse kasvama mõned üksikud puud, mis aitaksid lendoraval endiselt ringi liigelda. Samuti kui jäetaksegi vanad haavadk asvama, siis tuleks ka neid puid aeg-ajalt kontrollida, ega nad ei ole nakatunud mingisse haigusesse või mädanema läinud. Lisaks sellele, et me hoiame vanu haabu alles, tuleks ka neid korras hoida, sest kui me neid alles hoiame, aga laseme hukkuda, ei ole hoidmisel mõtet lendorava jaoks.....................................................................................16 Kontroll..................................................
I kaitsekategooria liikide puhul tuleb taotleda luba loomade häälte salvestamiseks ning sigimis- ja pesitsuspaikade filmimiseks ning pildistamiseks. Täpse kasvukoha või elupaiga kohta käiva teabe avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. I kaitsekategooriasse arvatud kotkaliikide, must-toonekure ja lendorava pesapuu avastamisel hakkab seal seadusest tulenevalt kehtima automaatne kaitsetsoon, mille raadius on liigispetsiifiline. 25 meetrist lendoraval 500 meetrini kaljukotkal. Pesapuu kaitsetsoonis kehtib sihtkaitsevööndi kaitsekord ning kevad-suvine liikumispiirang. I kaitsekategooria liikide kõik teadaolevad elupaigad või kasvukohad võetakse kaitse alla (kaitseala, hoiuala või püsielupaigana). II kategooria II kategooriasse kuuluvad väga piiratud alal või vähestes elupaikades esinevad liigid, kelle arvukus langeb ning levila aheneb. II kategooriasse on arvatud 262 liiki, nendest sõnajalgtaimi 5, paljasseemnetaimi 1,
genofondis. Makroevolutsioon on näiteks... Uute geenide teke. Liigist kõrgemate organismirühmase teke ja areng. Kaks konvergentsi iseloomustavat näidet! Delfiinil ja hail voolujoonelise kehakuju tekkimine. Lennuse tekkimine lendkonnal ja lendoraval. Homoloogia tähtsus evolutsiooni tõendina? Tõestab erinevate liikide ühist päritolu. Homoloogia? Antud elusolendite jäsemeteluude ehituse homoloogia on tõendiks nende ühisest päritolust. Analoogsed organid on näiteks... Sarnane silmade ehitus peajalgsetel ja selgroogsetel loomadel.
püsiekspositsioon ja näitusesaal, teisel on Läänemere ja randade, Eesti siseveekogude ja soode väljapanek ning väga kokkusurutud maailma loomastiku ekspositsioon, kolmandal paiknevad Eestimaa ,,kuivad kooslused": metsad ja niidud. Läänemere ja randade kohta võib lisainformatsiooni leida II korruse saalis paiknevast arvutist. Muuseumis on väga palju eksponaate ning külastaja saab oma silmaga teha vahet näiteks naaritsal ja tuhkrul ning oraval ja lendoraval. Lähemalt kirjeldaks esimesel korrusel asetsevat geoloogia väljapanekut. Eesti geoloogia väljapanek tutvustab meie ala geoloogilist kujunemist ja elu arengut siin läbi sadade aastamiljonite. Lisaks antakse ülevaade Eesti tänasest geoloogilisest ehitustest ja maavaradest. Väljapanek algab moonde- ja magmakivimitega Eesti ala kujunemisperioodist ligi 1,9 - 1,5 miljardit aastat tagasi, kui Svekofennia kurrutusega seotud tektoonilised jõud kuhjasid kokku
Eestis on mustad oravad tavaliselt Saaremaal ja Hiiumaal. Täiskasvanud isastel on sigimisperioodil munandikoti nahk tumenenud, karvutu ja oranzikaskollaste laikudega. Sigival emasel on nisad tursunud ja karvutud. Kevadine karvavahetus kestab u. 6 nädalat. Tagakäppade jäljed on 5 varbaga, eeskäppade jälgedest tunduvalt suuremad ning jäljerühmas paiknevad nad eeskäpa jälgedest eespool. Eeskäppadel on 4 varvast. Kolju on ümar, laiade põsekaartega, kuid koonuosa on piklikum kui lendoraval. Igas lõualuupooles on väike pulkjas eesmine purihammas. Elupaik: Oravaid võib kohata kõigis metsatüüpides: okas-, sega- ja lehtmetsades. Oravad elavad meelsasti ka linnaparkides ja surnuaedades, kus nad on palju julgemad kui metas ja tulevad tihti uudistama, kas inimestel neile midagi süüa pakkuda on. Suurema osa oma ajast veedavadki nad puu otsas, olles aktiivsed peamiselt päeval. Pole vist vaja lisada, et oravad on äärmiselt head
arvukus väheneb, sest liigse metsade majandamise tagajärjel hävivad vanad õõnsate puudega haavikud, mis on liigile olulised elupaigad. Välimus Lendorav sarnaneb kuju poolest oravaga, kuid on veidi väiksem. Oravast saab teda eristada näiteks saba poolest, mis on küll pikk ja tiheda karvastikuga, kuid samas mitte nii pikkade karvadega kui oraval. Lisaks eelpool mainitule on lendorava saba horisontaalselt lamendunud. Veel esineb oravatel kõrvade otstes pikem karvatutt, mida aga lendoraval ei ole. Liigile omaseks tunnuseks on mustad suured silmad ning karvkattega kaetud lennuse esinemine esi- ja tagajäsemete vahel. Kui lennus ehk nahakurd ei ole kasutuses, siis on see märkamatu. Karvastik on tihe, pehme ning siidine, mis on suvekuudel kollakas- kuni mustjashall ning talvel hõbehall. Kõhupiirkond ja jäsemete siseküljed on aastaringselt valged. Aluskarv on tumehall. Suvel on karvkate tumedam ja pruunikam. Lendorav vahetab karva kaks korda aastas.
lendoravatele sobivaid metsaosi ning tagamaks püsielupaikade piiride jälgitavust looduses, on püsielupaikade koosseisu jäänud ka lendoravatele kodupiirkonnaks ebasobivaid metsaosi....16 Peamiseks lahenduseks on välja pakutud sobivate pesapuudena kasutatud vanade haabade allesjätmine, samuti lageraiete keelustamine ning isolatsiooni leevendamine sellega, et jäetakse kasvama mõned üksikud puud, mis aitaksid lendoraval endiselt ringi liigelda. Samuti kui jäetaksegi vanad haavadk asvama, siis tuleks ka neid puid aeg-ajalt kontrollida, ega nad ei ole nakatunud mingisse haigusesse või mädanema läinud. Lisaks sellele, et me hoiame vanu haabu alles, tuleks ka neid korras hoida, sest kui me neid alles hoiame, aga laseme hukkuda, ei ole hoidmisel mõtet lendorava jaoks.....................................................................................16 Kontroll..................................................
1 Välimus Lendorav sarnaneb kuju poolest oravaga, kuid on veidi väiksem. Oravast saab teda eristada näiteks saba poolest, mis on küll pikk ja tiheda karvastikuga, kuid samas mitte nii pikkade karvadega kui oraval. Lisaks on lendorava saba horisontaalselt lamendunud. Veel esineb oravatel kõrvade otstes pikem karvatutt, mida aga lendoraval ei ole. Liigile omaseks tunnuseks on mustad suured silmad ning karvkattega kaetud lennuse esinemine esi- ja tagajäsemete vahel. Kui lennus ehk nahakurd ei ole kasutuses, siis on see märkamatu. Karvastik on tihe, pehme ning siidine, mis on suvekuudel kollakas- kuni mustjashall ning talvel hõbehall. Kõhupiirkond ja jäsemete siseküljed on aastaringselt valged. Aluskarv on tumehall. Suvel on karvkate tumedam ja pruunikam. Lendorav vahetab karva kaks korda aastas.
suuremate kogumikena nii lumel kui ka taimestikuta maapinnal ja puutüvedel hästi nähtavad. Ekskrementide kogumeid on leida peamiselt pesapuude alt ja tüvedelt. (slaid). Suvel ja sügisel on alustaimestiku tõttu ekskrementide leidmine tunduvalt raskem. Talvel ja eriti jooksuajal võib vahel lumelt leida ka lendoravate jälgi. Erinevalt orava nelikjäljest, kus eespool asetsevad suuremad tagajalgade jäljed, on lendoraval eespool esijalgade väiksemad jäljed. Pehmemas lumes on sageli nähtav ka keha (nahavoldi) jälg. Sügistalvisel perioodil võib leida lendoravate õõnsustesse kogutud toiduvarusid. Need sisaldavad peamiselt lehtpuude urbi ja pungi. Lendoravate elupaigas on sageli mahakukkunud kooritud või okastest puhtaks pügatud oksakesi ja näritud lehti. Vaid viimati toodud tegevusjälgede järgi on lendorava esinemise üle otsuse langetamine siiski väga riskantne.
kasutavad õhku edasiliikumiseks. Need on nahkhiir ja lendorav. Imetajate lennuorgan on lennus. Nahkhiir püüab lennates toitu. Lendorav liigub lennates ühelt puult teisele. Kiil. Kaks paari kilejaid tiibu. Õhus liiguvad niidi abil ämblikud. Troopilistes meredes elavad lendkalad. jäta meelde! Putukad, linnud ja nahkhiired lendavad. Lendoravad, lendkalad, lenddraakonid, lendkonnad liuglevad läbi õhu. Putukatel on kilejad tiivad. Nahkhiirel ja lendoraval on lendamiseks lennus. Tuule abil tolmlevad taimed on tuultolmlejad. Seemned levivad õhus emataimest kaugemale, et leida uusi kasvukohti (valgust, toitaineid). Kas me teame kõik, millistele parameetritele peab vastama inimese elukeskkonna õhk, mida selle juures üldse määratleda ja milliste mõõteriistadega? Ning mida peavad mõõdikud näitama, et keskkonna võiks elutegevusele soodsaks kuulutada? Üks on kindel, õhk peaks ilmselt suures osas gaasiline olema. Kuid millise koostisega,
üha laienev raietegevus. I kaitsekategooria liikide puhul tuleb taotleda: · luba loomade häälte salvestamiseks · sigimis- ja pesitsuspaikade filmimiseks ning pildistamiseks Täpse kasvukoha või elupaiga kohta käiva teabe avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. I kaitsekategooriasse arvatud kotkaliikide, must-toonekure ja lendorava pesapuu avastamisel hakkab seal seadusest tulenevalt kehtima automaatne kaitsetsoon, mille raadius on liigispetsiifiline (25 meetrist lendoraval, 500 meetrini kaljukotkal). Pesapuu kaitsetsoonis kehtib sihtkaitsevööndi kaitsekord ning kevadsuvine liikumispiirang. I kaitsekategooria liikide kõik teadaolevad elupaigad või kasvukohad võetakse kaitse alla (kaitseala, hoiuala või püsielupaigana). II kategooriasse kuuluvad väga piiratud alal või vähestes elupaikades esinevad liigid, kelle arvukus langeb ning levila aheneb. II kategooriasse on arvatud 262 liiki, nendest sõnajalgtaimi 5, paljasseemnetaimi 1,
annaabi.ee 
