Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"lendleb" - 14 õppematerjali

Maipõrnikas
14
pptx

Maipõrnikas

Maipõrnikas Maipõrnikad Maipõrnikad, taimekahjuritena tuntud mardikalised (põrniklased). Eestis on levinuim harilik maipõrnikas. Areng kestab kuni 5 aastat. Elulaadilt ja kahjustustelt sarnanevad maipõrnikaga juunipõrnikas ja aiapõrnikas. Lendleb mai lõpul ja juuni algul soojadel tuulevaiksetel õhtutel. Toitumine Tema menüüsse kuuluvad taimede maapealsed osad eelkõige noored võrsed, lehed ja õied. Lehtedesse tehakse suuri ebakorrapärased auke. Vastsed Maipõrnika vastne ehk konutõuk on valge tõuk, kes elab mullas 4-5 aastat. Esimesel suvel on tõuk 5-10 mm pikkune, neljandal või viiendal suvel juba 45-60 mm pikkune. Konutõugul on omapärane C- kujuliselt kõverdunud keha ja 3 paari rindmikjalgu

Bioloogia → Bioloogia
6 allalaadimist
Itaalia maalikunst 15 sajandil
1
doc

Itaalia maalikunst 15 sajandil

Kus need asuvad? MASACCIO. Teosed: ,,Püha Kolmainsus" - Fresko Santa Maria Novella kirikus Firenzes ; Freskod Brancacci kabelid ­ kasutas valguse suunamist varjude tekitamist ; Püha Peetrus ravib oma varjuga ­ Firenze Santa Maria del Carmine kirikus ; Aadama ja Eeva Paradiisist pagendamine 8. Kes oli madonna? Jumalaema 13. Keda näed Botticelli maalil ,,Kevad"? Kuidas on edasi antud kevadet? Tegelased: vanakreeka ja -rooma müütidest, keskel Venus (armastusjumal). Venuse pea kohal lendleb ta poeg Cupido (armastusjumal), kolm graatsiat, Mercurius, Chlorist rööviv Zephyros, Flora. 15. Tuleta meelde antiikjumalaid; kreeka jumalatele joon alla, aga mis jumalad on ülejäänud? Märgi iga jumala järele tema ,,haldusala" 1) Poseidon KREEKA JUMAL ­ veekogude jumal 2) Apollo ­ valgus, päike 3) Mars ­ sõjajumal 4) Hephaistos K J ­ tuli, vulkaanid 5) Artemis K J ­ jaht ja loodus 6) Ares K J ­ sõjajumal 7) Hermes K J ­ kaubandus, jumalate käskjalg 8) Vulcanus ­

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
51 allalaadimist
Renessanss madalmaades
7
odt

Renessanss madalmaades

P. Brueghel vanem. Jaanuar. P. Brueghel vanem. Märts. P. Brueghel vanem. August. Jahimehed lumes Sombune päev Lõikus Brueghel vanem oli üks esimesi tõelisi maastikumaalijaid, kuid loodust seostas ta ikka inimesega. Imeilus on ta aastaaegade sarjast pärinev "Jaanuar. Jahimehed lumes". Kauguses kihab tööelu, sinendaval tiigijääl tiirutavad uisutajad ning kogu selle sinivalge avaruse kohal lendleb üksik harakas. Nagu Brueghel vanem, hakkasid ka teised ta kaasmaalased huvi tundma maastikumaali ning nn. zanri-ehk olustikumaali vastu - viimases kujutatakse sündmusi inimeste igapäevasest elust. Suurejoonelisi renessanss-stiilis ehitisi Madalmaades ei ehitatud. Suuremad ja esinduslikumad hooned rajati endiselt gooti stiilis. Gootilikud kõrged viilud koos renessanslike kaunistustega ehtisid aga rikaste kaupmeeste ja käsitööliste elamuid Madalmaade linnades

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
39 allalaadimist
Renessanss kunstis - mõisted ja isikud
3
docx

Renessanss kunstis - mõisted ja isikud

Sealt vaatab ta siis alla pildi sündmustele. Ta näeb rahvarohkeid pidustusi, laste mänge ja muud, ühtekokku korraga sadu toimekalt sagivaid ning natuke kohmakalt mõjuvaid inimesekesi. Ta oli üks esimesi tõelisi maastikumaalijaid, kuid loodust seostas ta ikka inimesega. Imeilus on ta aastaaegadest pärinev ,,Jaanuar. Jahimehed lumes". Kaugusel kihab tööelu, sinendaval tiigijääl tiirutavad uisutajad ning kogu selle sinivalge avaruse kohal lendleb üksik harakas. Kuidas kujutati ,,Õiglust"? Õiglust, Usku, Lootust ja teisi kristlikke voorusi kohtab naisfiguuridena maalis ja skulptuuris, ka näituse kirikuruumis. Mõõka ja kaalusid hoidva Justitiaga (Õiglusega) ehiti elumajad, kirikud ja ühiskondlikud hooned, ta troonib trükistes.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
32 allalaadimist
Riskianalüüs-töökoht freespink
7
docx

Riskianalüüs: töökoht freespink

tootmishall tulemusel ei kaitse organism end piisavalt füüsilise töö aktiivsuse järgi. Vajadusel bakterite ja viiruste eest ning haigestumise ja korraldada mikrokliima parameetrite allergiliste reaktsioonide risk tõuseb märgatavalt. mõõtmised nii soojal, kui ka külmal Kuivas õhus lendleb ka tolm kergemini. Liiga aastaajal. Vastavalt tulemustele valida niiskes õhus paljunevad aga mikroobid ja sobivad meetmed. hallitus, mis on inimese tervisele ohtlikud. Töötamine normaalsest madalama temperatuuri Optimaalne vahemik õhu temperatuuril

Ergonoomika → Ergonoomika
17 allalaadimist
Hiir rätsepaks
57
doc

Hiir rätsepaks

kuid käokene kukub: ,,Kuk-ku! Kuk-ku!" Poiss karja välja ajab, lä'eb üle nõlvaku, seal kuuseladvast kajab: ,,Kuk-ku! Kuk-ku!" Vist ennustada püüad head mulle, linnusuu, et nõnda kaua hüüad: ,,Kuk-ku! Kuk-ku!" Linavästrik Kust ta tõusis, mine küsi -- kivilt, künkalt, kesarüpest? Tunnen teda kergest hüppest: västrik. Ei tal ole püsi. Keksib, kargleb õueaial, lendleb, lendleb, laskub maha, eksib risurünka taha; näe nüüd istub võrguvaial! Kust ta tõusis, mine küsi -- kivilt, künkalt, kesarüpest? Tunnen teda kergest hüppest: västrik, kellel pole püsi. Väike Mall karjas Punub jaanilillist pärga, kõrval kõnnib lambatall, hõikab mullikat ja härga -- karja läheb väike Mall. ,,Musti, Musti, tule ruttu hüüab koera ärevalt. ,,Vaata, vaata, vana Utu

Kirjandus → Kirjandus
36 allalaadimist
Põualiblikad
56
docx

Põualiblikad

seda liblikat kodulähedases rabas ja metsatee servas õitsvatel taimedel toitumas. Tiibade sirulaius on 4,4-5 cm. Raba-võiliblika isased on tumekollased ja emased valkjasrohekad. Ees- ja tagatiiva must servis on ühtlane ilma heledate laikudeta. Esitiiva keskosas on must tähn ja tagatiiva 10 keskosas heledam tähn. Tiibade välisserv on kitsalt erkpunane. Tagatiibade alakülg on pruunikas- kollane, keskel valge täpp. Liblikas lendleb juuni algusest juuli keskpaigani. Röövik toitub enamasti sinikal harvemini mustikal. Talvituvad röövikuna samblas ja jätkavad toitumist ning nukkuvad kevadel. Mitte eriti haruldane. (Viidalepp, Remm 1996: 205) Raba-võiliblikas 25.06.2013 mets-harakputkel 11 Võiliblikate kollaaž 2.6. Suur- kapsaliblikas (Pieris brassicae) Suur- kapsaliblikas on levinud Euroopas, Põhja- Aafrikas ja Aasias. Eestis on ta tavaline avamaastiku liik

Bioloogia → Eesti putukad
2 allalaadimist
Vulkaanipurked Maal ja nende mõju keskkonnale
28
pdf

Vulkaanipurked Maal ja nende mõju keskkonnale

Piirkonnast sai praegune Ujung Kuloni rahvuspark, mida valvavad pargivahid, kes on pidevalt valvel, kaitstes ohustatud liikide hulka kuuluvat jaava ninasarvikut salaküttide eest. Rahvuspargis elab palju eksootilisi linde ja loomi. Siin elavad leopardid, samuti peab parki oma koduks vähemalt kaheksa liiki eredavärvilisi jäälinde. Soopiirkond on ideaalseks elupaigaks mudahüpikule, linnutapikule, signaalkrabile, samuti ka mürgisele kuldse mustriga mangrooviamaole. Seal lendleb suuri pimestavalt oranže, kollaseid ja punaseid liblikaid ning 20 cm tiiva siruulatusega ööliblikaid (3) Märkimist väärib kindlasti ka Pinatubo vulkaanipurse 1991.aastal, mis on üks hilisemaid suurimad vulkaanipurskeid viimasel ajal. Pinatubo on aktiivne vulkaan saarel Luzon, mis asub Filipiinidel. See et vulkaan ellu ärkas oli kindlasti õudusunenägu, kuna Pinatubo polnud endast 6000 aastat elumärki andnud ning teda nimetati kustunud vulkaaniks. 2

Geograafia → Geoloogia
26 allalaadimist
Linnuvaatlus ja uurimistöö
98
docx

Linnuvaatlus ja uurimistöö

(Linnumääraja, 2015) Pilt 19. Suitsupääsuke (Hirundo rustica), (Autor: Arne Ader), 2013 2.4.5.2. Räästapääsuke (Delichon urbica) Minu vaatlusi analüüsides võib arvata, et räästapääsukese alumine kehapool on valget värvi. Ülemine kehapool on musta läikega. Eesselg ja õlasulestik on sinise läikega. Nokk on lühike ja paks, tumedamat tooni. Jalad on valget värvi. (Vaata pilt 20) Räästapääsuke leidub linnaäärsetes paikades. Tavaliselt lendleb taevas ringi ja samal ajal püüab putukaid kinni. Nagu kõik pääsulased lendavad ka räästapääsukesed halva ilmaga madalamal ja hea ilmaga kõrgemal. Tihedamini näha varaõhtusel ajal, sest siis tulevad ka paljud putukad välja. Räästapääsukest võib kohata Eestis aprillist kuni septembrini. Toitu püüab räästapääsuke alati õhust, enamasti väikeseid mardikaid, sääski ja kärbseid. Räästapääsuke on Eestis peamiselt

Loodus → Loodus
40 allalaadimist
Maailma usundid
28
docx

Maailma usundid

konkreetne tekst ta pole, pigem kirjandus.Üksteise see olevate tekstide hulk. Nad on kõik üksteisega sõltuvad ja täiendavad üksteist. On vedad 4tk (Rg, Atharva, Yajur, Säma)-proosas, värsis jne. Teine kihistus: brähmana/aranyaka- eelmisi tekste üle seletavad ja kommenteerivad. Preester=jumal. Kolmas kihistis: uyamisad- kõige filosoofiline kirjandus. Neid tuleb veel, aga esimesed kõige vanemad ja olulisemad. Oluline idee: absaluut on kõikjal! Lendleb meie vahel.Brahman- kõikjal.. Ahimsä-vägivallatus, loomade ohverdamine on mõtetu, selleni on jõutud. Näide: Naaber mängib kõvasti muusikat öösel, mida teha: a) lasen ukse kella, ähvardan. b) ei tee midagi, c) mõtlen et löön maha, d) võtan relva ja lasen maha. Hindude ja budistide jaoks on mõte ja tegu samavõrdne. Karman- busism on selle laenanud, iga meie mõte ja tegu jätavad meile jälje. Elude ringkäik. Ei ole oluline teha head, vaid karman peab olema nullis

Muu → Usundiõpetus
15 allalaadimist
Maailma usundid
27
docx

Maailma usundid

230eKr valitses). Ta lasi üle India rajada edikte. Ta saatis budistlike misjonäre ka Indiast välja, NB! ka nelja Vahemere kuninga juurde. Sri Lankale viisid Asoka poeg ja tütar isiklikult. Ehk siis u 3.saj eKr esimene laine. IV mungakogu (100pKr : budismi levitamine Hiina(teine laine) ­ teised kohad peale India hakkasid ka juba edasi levitama. Mahayana ­ budismi vorm, mis laenas asju hinduismist. Buddhast saa üleloomulik olend ­ jumal(lendleb õhus jne.) Ideaaliks sai bodhisathva ­ olend, kes võiks juba minna nirvaanasse, aga tahab aidata ka kõik teised olendid nirvaanasse; elab miljoneid aastaid meie seas. (Kassipoegade busism ­ bodhisathvale tuleb vaid kord palve esitada; ahvipoegade budism ­ ise klammerdudakse külge ja tuleb vaeva näha.) Nagarjuna ­ nim teiseks Buddhaks. Totaalne eitaja (isegi Buddhat), kõik on illusioon. Igaühel on erinev illusioon. Sissejuhatus judaismi

Teoloogia → Maailma usundid
184 allalaadimist
Üldine Teatriajalugu I
38
doc

Üldine Teatriajalugu I

Hakkavad lahendama küsimust: kas inimene saab üldse olla absoluutselt vaba? See kujunebki eksistentsialismi põhiküsimuseks. See oli 20. sajandi kõige moodsamaid filosoofilisi suundumusi. Algas see küsimuse püstitus Prantsuse revolutsiooni ajal. Oma algideelt ju tahtis see revolutsioon inimesi vabastada ühe klassi inimesi teise klassi mõjude alt. Avas aga uued vabadusetuse tahud. Marcel Marseau ­ pantomiimi kunstnik. Ühes pantomiimis käib aasal ja lendleb ringi nagu liblikas, järsku põrkab nähtamatu seina vastu. Kombib nähtamatut seina, tuleb välja, et ta on nähtamatute müüride vahel. Tekib soov nende vahelt välja ronida. Tulemuseks ­ müürid hakkavad järjest lähemale liikuma. Lõpuks on ta kitsas karbis, tohutute jõupingutustega lammutab selle kasti ära. Lendleb uuesti ringi kuni parkab uue müüri vastu ­ nagu vabaduse illusioon. Mida rohkem müüre lõhub seda rohkem neid tekib. Pantomiin inimese filosoofilisest vabadusest.

Kategooriata → Üldine teatriajalugu
166 allalaadimist
SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL-TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL
404
pdf

SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL

Tüdrukul oli hea meel, et ta puu otsast alla sai. Pildiseeria 1 pilt: naerunäoga tüdruk, mees ja koer jalutavad tänaval, tuul keerutab lehti ja vihma sajab. Tüdrukul on üle õla kinnine vihmavari. 2 pilt: mees hoiab kahe käega kaabut, tüdruk hoiab kahe käoga avatud vihmavarju ja naeratab. Vihma sajab ja tuul keerutab lehti. 3 pilt: inimesed vaatavad kuidas naeratav tüdruk kahe käega avatud vihmavarjust kinni hoides nende peakohal lendleb. 4 pilt: tüdruk istub kohkunud näoga kõrgemal puuoksal. Inimesed vaatavad teda puu all. 5 Pilt: päästeameti auto on redeli sättinud okale ja tüdruk tuleb seda mööda alla. Analüüs: Propositsiooni- ja lokaalse sidususe strateegia: info, mis on tekstis toodud Mis aastaajal toimub tegevus? Kes jalutasid tänaval? Milline ilm oli õues? Mis meeldisid Tiinale? Mida Tiina õues tegi? Mida tegi tuul? Kuhu maandus Tiina? Millise näoga oli Tiina puu otsas? Kes tulid Tiinale appi?

Pedagoogika → Pedagoogika
27 allalaadimist
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

ülemdiakon, äkki nagu unest jahmatades, haaras tal käest kramplikult kinni. «Magister Jacques,» hüüdis ta, «ärge astuge saatusele vahele!» Prokurör pöördus hämmastunult ümber. Talle tundus, nagu oleksid ta käest raudpihid kinni võtnud. Preestri liikumatu, metsik, lõõmav pilk oli kiindunud kärbse ja ämbliku koledasse vaatepilti. «Ah jaa!» jätkas preester häälega, mis näis tulevat otse ta olemuse sügavusest. «See on kõige sümbol. Seal ta lendleb, on rõõmus, et äsja alles sündinud; ihkab kevadet, avarat õhku, vabadust! Ja-jah! Kuid vaevalt põrkab ta vastu saatuslikku võrku, kui sealt välja tuleb ämblik, jälk ämblik! Vaene tantsijanna! Vaene saatuse märgitud kärbes! Magister Jacques, mingu kuidas läheb! See on saatus! Claude, paraku oled ka sina ämblik. Ja ühtlasi ka kärbes! Sa lendasid teaduse, valguse, päikese poole, sul oli ainult üks igatsus, jõuda avarusse,

Kirjandus → Kirjandus
109 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun