1874.aastal alustas tööd dirigendina 1873-1884 oli mereväe orkestri inspektor 1875-1876 andis välja kaks rahvalaulukogumikku Õpetas välja terve rea andekaid heliloojaid: Aleksandr Glazunov ja Anatoli Ljadov Õpetanud ka eesti vanema põlvkonna heliloojaid: (Rudolf Tobias, Artur Kapp) Peterburi õukonnakapelli dirigent (1883-1894) Looming Iseloomulik rahulik jutustav ja kirjeldav väljenduslaad Looming on poeetiliselt programmiline, olles nii realistlik kui ka rahvuslik Lemmikteemadeks muinasjutud, eksootiliste maade kõlavärvid ning sümfoonilised meremaalingud Vokaalsümfoonilised teosed, kammermuusika, romanssid, sümfooniline süit ("Antar"), süidid ning 15 ooperit Äitah kuulamast!
29-aaastasena oli ta juba rahvusvaheliselt tuntud, sai keemia professori tiitli. Liitus ,,Võimsa rühmaga" 29. aastaselt. Pidi ennast jagama keemia ja muusika vahel. Keemia oli tema igapäevane põhitöö ning muusika alal nimetas ta ennast pühapäevaheliloojaks, kuigi ta oli maailmatuntud helilooja. Looming Teoste arv üliväike, kuid kõik teosed on tuntud ja neil on kindel koht vene muusikaklassikas. Otseseks eeskujuks Mihhail Glinka muusika. Lemmikteemadeks olid muistsed vägilased ja rahvakangelased. On kirjutanud ooperi "Vürst Igor", Bõlina ooper, kümmekond laulu, keelpillikvartette, Vägilassümfoonia.
Antonio Gaudi- elutööks kirik Sagrada Familia MAALIKUNST. Gustav Klimt- kasutas palju kuldset ornamenti. ,,Juudit", ,,Suudlus", ,,Elu ja surm" GRAAFIKA. Aubrey Wincent Beardsley (1872-1898)- tema töödel on elegantselt moonutatud figuurid kontrastis väga ornamentaalsete ja abstaktsete joontega ning puhta musta värvipindadega. Juugendiajal arenes jõudsalt ka tarbekunst. Tuntumad nime on Emile Galle, René Lalique, Louis Comfort Tiffany. SÜMBOLISM Sümbolistide lemmikteemadeks olid igavikulised teemad- elu, surm, erootika, armastus, eluringkäik. Selliseid teemasid lahendati ebatavaliste mitmetähenduslikke ja salapäraste süzeede abil. Kunstnikud kasutasid mitmemõttelisi vihjeid, võrdkujusid ja sündmusi/sümboleid. Sümbolis on jutustav, literatuurne kunst. Maalilaadilt on sümbolistid väga erinevad. Seetõttu pole sümbolism stiil vaid omapäraste teemde ja süzeedega kunstivool. Pierre Puvis de Chavannes, Odilion Redon, Mikaloius Ciurilionis RAHVUSROMANTISM
aastas Oli 11 lapse isa. Pärast isa surma, võttis üle ta ameti kunstikaupmehena. Rahalistes raskustes Vermeer suri 43. aastasena oma sünnilinnas. Looming Varasel loomeperioodil alustas mütoloogiliste ja religioossete stseenide maalimisega . Hiljem hakkas viljelema olustikumaali, mis on teinud ta ka kuulsaks. Tööd on väljenduslikud ning maalitud armastusega üksikdetailide vastu. Lemmikteemadeks on linnavaated, uhked interjörid idamaiste vaipade, pärlite ja turbanitega ning samuti inimesed. Eripäraks on äärmiselt selge ülesehitus, mis on geomeetriliselt väga täpne ja korrapärane. Looming Figuurid tema maalidel kalduvad vaikelulisusele. Tehnikale on tüüpilised tugevad värvikontrastid. Oskas kujutada tegevuspaika ebaloomulikult realistlikult. Maalidel kujutatud inimesed on justkui kaugendatud vaatajast.
· Hooned ei ole nii uhked nagu Peterburis, kuid ka siinsel klassitsismil on oma võlu. · Hooned on tagasihoidlikumad. · Klassitsistlikus stiilis on palju mõisahooneid. LOSS JA AADLIELAMUD TOOMPEALT. NIKOLAI KIRIK TALLINNAS, VÕRU JA VALGA KIRIK. TARTU RAEKODA. JOHANN WILHELM KRAUSE. TARTU RIIKLIKU ÜLIKOOLI PEAHOONE 1802. RIISIPERE MÕIS. KASSITSISTLIK SKULPTUUR. KLASSITSISTLIK SKULPTUUR · Skulptuur täielikult sõltuv antiikeeskujudest · Materjaliks marmor. · Lemmikteemadeks antiikmütoloogia ja allegooria. · Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena, eelistatud olid alastifiguurid. · Detailidest hoiduti TUNTUMAD SKULPTORID · Antonio Canova (itaalane) · Jean-Antoine Houdon (prantslane) · Bertel Thorvaldsen (taanlane) · August Weizenberg (eestlane) ANTONIO CANOVA . KOLM GRAATSIAT JEAN ANTOINE HOUDON. USA ESIMENE PRESIDENT GEORGE WASHINGTON BERTEL THORVALDSEN. KARJAPOISS AUGUST WEIZENBERG. HÄMARIK KLASSITSISTLIK MAALIKUNST.
Terve lossi põrandate ruumala on kokku ligi 6000 ruutmeetrit. Lossis oli kasutusel telefon, veevärgiga tualett ning keskküttega radiaatorid. Lossi suurim ruum on Lauljate saal (pildil), millele järgneb Troonisaal. Lauljate saal oli kavandatud kaheks otstarbeks – kontsertide pidamiseks ning tantsusaaliks. See oli üks kuninga lemmikumaid ruume kujunduselt. Ludwig II eluruumid olid väga modernsed. Kuninga lemmikteemadeks olid Graali legendid, Wolfram von Eschenbachi tööd ning Wagneri tõlgendus Eschenbachi töödest. Esiletoomist vajab ruum „Grotto“ (pildil), mis asub lossi idaosas. See oli algselt mõeldud väikese kose jaoks, mis tekitaks ka vikerkaare. Kuna Ludwig II suri ennem, kui see loss täielikult valmis sai, pole loss ka täielikult möbleeritud. Lossi renoveeriti aastatel 2009-2011, kuid lossi ümber ehitatud pole. Lossi teisel korrusel on suveniiripood.
Kasutas Vene muusikat, tundis vanemate tegijate muusikat, uus lhenemine instrumentide tmbri ja rtmiksitlusele. Mir isskustva- sellist nime kandis 1890date a lpus Peterburis tekkinud kunstirhmitus. Algsed liikmed: Benois, Filosofof, Bakst, Lanceray, Somov ja Sergei Djagiljev. Rhmitus tuli esmakordselt avalikkuse ette 1898. Soome ja Vene kunstnike hisnitusega. Mir isskustva motoks oli puhas kunst. Toetuti smbolismile ja neoromantismi poeetikale. Mir iskusstvalaste lemmikteemadeks kujunesid 17.saj eelne Venemaa, 18.saj Euroopa, eriti aga prantsuse Pikesekuninga Louis XIV ajastu ning klassitsistlik Peterburg. Sisemiste vastuolude tttu lpetas hendus oma tegevuse 1903.a, mil suur osa selle liikmeid moodustas "Vene kunstnike liidu". 1910 taastas Benois koos Peterburi kunstnikega Mir iskusstva ning uues koosseisus tegutses rhmitus 1924.aastani. Rhmitusel oli suur mju vene kunsti ja modernistliku esteetika kujundamisele.
paigutatud kaasaega. ,,Baar Folies-Berqere´s" Claude Monet (1840-1926)- Oli kõige puhtakujulisem impressionist. Ta on maalinud erinevatel kellaaegadel ja erineva ilmaga heinakuhjasid, vesiroosidega tiike ja paplialleed. ,,Rowen'i katedraal", ,,Kaljud Belle- Ile'is". Auguste Reinoir (1841-1919)- ,,Tütarlaps lehvikuga", ,,Vihmavarjud". Maaliobjektideks oli enamasti õrna portselanniku näoga naised või linnarahva lõbustused. Edgar Degas- Lemmikteemadeks ballett ja ratsavõistlused. ,,Tantsija fotograafi juures". Kasutas patelli. Iseloomulik omapärane kompositsioon. Auguste Rodin- Tööd on maalilised ja varjundirohke pinnatöötlusega. Tegelaste meeleoluseisundi edasiandmiseks kasutas ta valgusevarjundimängu, teravalt piiritletud detaile ja riietuse sügavat voldistikku. ,,Mõtleja", ,,Calaisi kodanikud". POSTIMPRESSIONISM Peamised erinevused impressionismiga:
Kernu mõis. Saku mõis Harjumaal. Roosna-Alliku mõis Järvamaal (1786). Anija ja Pirgu mõisad Harjumaal. Kolga mõis Harjumaal, Lihula mõis Läänemaal (1820). Barclay de Tolly mausoleum Jõgevamaal. Samuel Greigh hauamonument Tallinna Toomkirikus. Carl Ludwig Engel. Helsingi Suurkirik. Kassitsistlik skulptuur. Antonio Canova. Kolm graatsiat. Skulptuur täielikult sõltuv antiikeeskujudest (Vanakreeka iluideaalid). Materjaliks marmor. Lemmikteemadeks antiikmütoloogia ja allegooria. Antonio Canova. Amor ja Psyche. Antonio Canova. Borghese Paolina Venusena. Bertel Thorvaldsen. Vasakul Hebe paremal Ganymedes. Bertel Thorvaldsen. Kolm graatsiat. Klassitsistlik maalikunst. Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik; Joonistus üksikasjalik ja täpne; koloriit värvivaene; Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik; Poliitilisi ja eetilisi ideaale püüdes jõutakse kõrgklassitsismi ajal ideaalskeemide loomiseni.
2. Aerutajate eine 5. Näitlejanna Jeanne Senory portree 3. Kiigel 6. Suplejad Edgar Degas (1834 1917) Prantsuse impressionistlik maalikunstnik ja skulptor. Ise ennast impressionistiks ei pidanud, kuid värvib siiski heledate toonidega. Kuigi ei viljele vabaõhumaali, pöörab suurt tähelepanu õhule ja valgusele (eriti kunstlikule valgusele). On suurepärane liikumise kujutaja. Lemmikteemadeks olid ratsutamisvõistlused ja ballett. 1. Ratsutamisvõistlused 4. 14-aastane tantsijanna (skulptuur) 2. Tantsuklass 5. Juukseid kammiv naine 3. Helesinised tantsijannad Neoimpressionism Saab alguse Prantsusmaal 1880-ndate teisel poolel. See ei ole iseseisev kunstistiil, vaid teda loetakse impressionismi järellainetuseks
Ruume asuti illusoorselt muutma: maalitud Traperiide- riputatud tekstiili imiteerivad maalingud, mida kasutati kas seinapaneelidel või laes. Lagi jagati geomeetriliseks erinevate nurkade arvuga kujunditeks, mille põhja võis katta embleem-maaling ning mida teineteisest eraldasid jõuliselt profileeritud raamistused. 17.saj .maneristlikuks interjööriks võib pidada Peter Paul Rubensi Antwerpeni maja . Maneristlikku ornamenti iseloomustab konstrueeritus ja fantaasiarikkus- lemmikteemadeks olid grotesksed-fantastilised ,normaalsetest erinevad olevused, reaalsest erinev kujutluslik, müstiline maailm. Kaasa aitas ka värv: ruumidekoor, olgu siis käsitsi modelleeritud stukist(L-Euroopas ja Prantsusmaal) või puust nikerdatud (P-Euroopas) värviti ebaloomulikult kirgaste toonidega, mis groteski veelgi võimendas. Nii nagu arhitektuuris nii ka mööblis omandab kõrgreljeef ja skulptuur tähtsa rolli ,asendades nii mõnegi klassikalise elemendi: skulptuur- samba asemele, akantus-
Varjus kasutai samuti värve, lumele langeva sinaka varju eeskujul. Musta värvi ei kasutanud kunagi. Taoline lähenemine tõi maalikunsti uut elu, rohkem elusust, värskust. Erinevate valgusmuljete saamiseks maalis MONET samu objekte erineval päeva ajal N: ,,Roueni katedraal". Impressionistid võimendavad värve, maalivad üksikute eristuvate pintslilöökidega, mitmed neist armastasid maalida Pariisi uuenenud linna vaateid. Üks neist oli DEGAS. Üks omanäolisemaid impressioniste. Lemmikteemadeks hobused ja baleriinid. Kutsutakse tantsijannade maalijaks, sest üle pooltel töödest on kujutatud tants. Kasutas jaapani kunsti ja fotograafia eeskujul ootamatuid juhuslikena tunduvaid kompositsioone. N: ,,Concorde'i väljak". Baleriine kujutas tihti mitte tantsimas, vaid painutamas, puhkamas, valutavaid jalgu masseerimas ning maalide ülesehitus oli täiesti uuenduslik. N: ,,Tantsutund ooperimajas".
François Boucher Tema maalid on eeskätt dekoratiivsed ning Teoste süzeed olid enamasti kohaldatud rokokoointerjöörile allegoorilised ja mütoloogilised, tugeva erootilise alatooniga. Lemmikteemadeks olid lõbusad, kerged ja intiimsed armastusstseenid Jean Baptiste Siméon Chardini töid iseloomustab alistumine, kuid Teda nimetati loomade ja puuviljade Chardin peenelt valitud värvid ja mahe meisterlik maalijaks. Ta oli kodanluse
1938 oli Eduard Viiralt Marokos, kus ta joonistas palju araablasi, berbereid ja neegreid (sealt ka töö ,,Berberi poiss"). 1939. aastal tuli ta korraks Eestisse, kuid teda ei võetud siin poliitilises mõttes hästi vastu. Vaatamata sellele õnnestus tal siin teha ,,Kristjan Raua portree", ,,Tamm", ,,Virve" ja ,,Eesti naine". 1944. aastal ta lahkus. Ta käis ära Rootsis ja Lapimaal ning 1946. aastal suundus tagasi Pariisi. Seal hakkas Viiralti tervis halvenema. Tema lemmikteemadeks kunstis jäid siiski lapsed, loomad ja natüürmordid. 1953. aastaks olid haiguse sümptomid tugevnenud, teda vaevas kõhnumine, verevaesus, nõrkus ning tal avastati maksavähk. 1953. aastal tehti talle küll operatsioon, kuid 8. jaanuaril 1954 ta suri. Viiralt on maetud Pariisi Pére Lachaise´i kalmistule. Oma eluajal oli ta tasakaalukas, sõnaaher suures seltskonnas, ent mitte sõprade seas. Ta armastas istuda kohvikus, liikuda tänaval, turgudel ja rahvarüsinas
,,Vana kitarrimängija" 5 Roosal perioodil vabanevad figuurid staatilisusest, värvid muutuvad läbipaistvamaks ja õhulisemaks. Roosakaskuldse ja hõbedaselt sinise keerulised nüansid aitavad avada kõige sügavamad lüürilisi tundeid ja kujude poeetilist ilu. Picasso arendab edasi humaansuse teemat. Teda köidab suur inimrühm ja kollektiiv, mida ühendab sõprus. Tolle perioodi lemmikteemadeks kujunevad akrobaadid, võimlejad ja arlekiinid- ''Akrobaatide perekond ahviga'' (1905) ''Gauklerid, komödiantide perekond'' ''Akrobaat ja noor arlekiin'' ning tualetti tegevad naised : ''Tualett'', ''Soeng'', ''Haarem''. Piltides avaldub spontaansus, mis eelmise perioodi töödes veel mõeldavgi polnud. Tol perioodil valmis ka seeria graafilisi lehti, nende hulgas rida oforte. 6
ca Geodeesia on üks vanimaid teadusharusid. Meieni jõudnud Samuti ei saa inimliku uudishimu rolli alahinnata. Pole tõendite kohaselt paelus Maa kuju ja mõõtmete määramine sugugi imekspandav, et arutlused ilmaruumi ehitusest ja inimest juba vähemalt kolme tuhande aasta eest. Arvata Maa kujust olid muuhulgas paljude tuntud Vana-Kreeka võib, et see huvi kasvas välja vajadusest mõista teatavate filosoofide lemmikteemadeks. Kuna veel polnud kuigi loodusnähtuste toimumist. Nii näiteks olid kuuvarjutused täpseid mõõtevahendeid ja samas puudus ka praktiline toona üsna hirmutekitavad sündmused, andes ainest vajadus Maa kuju/mõõtmete täpseks teadmiseks, siis lasti mitmesugusteks spekulatsioonideks. Samas aga vihjas see aga fantaasial lennata. Nagu filosoofide puhul ikka, oli väite loodusnähtus Maa tegelikule kujule
pöördunud sel pildil teineteise poole tajudes hingelise läheduse illusiooni haprust, on saavutanud mõneks viivuks sisemise tasakaalu. Roosal perioodil vabanevad figuurid staatilisusest, värvid muutuvad läbipaistvamaks ja õhulisemaks. Roosakaskuldse ja hõbedaselt sinise keerulised nüansid aitavad avada kõige sügavamad lüürilisi tundeid ja kujude poeetilist ilu. Picasso arendab edasi humaansuse teemat. Teda köidab suur inimrühm ja kollektiiv, mida ühendab sõprus. Tolle perioodi lemmikteemadeks kujunevad akrobaadid, võimlejad ja arlekiinid- ''Akrobaatide perekond 5 ahviga'' (1905) ''Gauklerid, komödiantide perekond'' ''Akrobaat ja noor arlekiin'' ning tualetti tegevad naised : ''Tualett'', ''Soeng'', ''Haarem''. Piltides avaldub spontaansus, mis eelmise perioodi töödes veel mõeldavgi polnud. Tol perioodil valmis ka seeria graafilisi lehti, nende hulgas rida oforte. 1907
(1902), "Vana kerjus poisiga" (1903), "Kehvikud mererannal" (1902). Ülemineku tööks sinisest roosasse perioodi teos "Tütarlaps pallil" (1905). Roosa periood Aastatel 1905-1906. Figuurid vabanevad staatilisusest, värvid muutuvad õhulisemaks ja läbipaistvamaks. Roosa, kuldse ja sinise nüansid aitavad avada lüürilisust ja kujude poeetilist ilu. Picassot köidab inimrühm ja kollektiiv, arendab edasi humaansuse teemat. Roosa perioodi lemmikteemadeks on akrobaadid võimlejad ja arlekiinid. Piltides avaldub iseseisvus, mis eelmisel perioodil mõeldamatu oli. Valmis ka seeria graafilisi lehti. Sinine ja roosa periood ühendavad endas juugendstiili. Roosa perioodi töid: "Veiderdajate pere" (1905, lisa 2), "Naine varesega" (1904), "Akrobaat ja arlekiin" (1905), "Kaks venda" (1905), "Akrobaatide perekond ahviga" (1905), "Soeng" (1906), "Haarem" (1906). Kubism Kubismi viljeles Picasso aastatel 1906-1915
milles ei puudu melanhoolne nüanss François Boucher Teoste süzeed olid enamasti Tema maalid on eeskätt dekoratiivsed allegoorilised ja mütoloogilised, ning kohaldatud rokokoointerjöörile tugeva erootilise alatooniga. Lemmikteemadeks olid lõbusad, kerged ja intiimsed armastusstseenid 6) Vaata fotot lk 163 (Amalienburgi lossi interjöör Münchenis Saksamaal) ja kirjelda seda ruumi kui silmapaistvat rokokoo näidet! Võid kasutada ka väljendeid lehekülgedelt 157-158 (Rokokoostiil sisekujunduses)
annaabi.ee 
