osanud siduda ajastu kiiresti muutuvas kunstielus kõige igavamaks kunstiliigiks tembeldatud skulptuuriga. Temaga tuli eesti 1970. aastate skulptuuri midagi olemuslikult uut: sõbralik grotesk, mis väljendus nii skulptori loodud portreedes kui ka figuraalses vabaloomingus. Üllatav oli ka kaudselt Alberto Giacometti hilisloomingut meenutav vaba modelleering. Ülo Õuna köitis skulptuuris värv, vormide voolavus ning muutlikkus. Tema lemmikmaterjal oli kips ja üksnes osa tellimustöid viidi hiljem muusse materjali. Talle meeldis kipsi pehmus, võimalus seda pisut ootamatult värvida, tekitades nii elevust kui elavust. Ülo pakkus eesti suletud ja kitsas kultuuriruumis sedavõrd palju skulptuuriga seni seondamatuid uusi võimalusi, et publikul oli võimatu ükskõikseks jääda. Õuna loomingus leidis käsitlemist inimese subjektiivsem vaimne olemus. Võiks öelda, et ta fikseeris sügavalt inimlikke
Honore Daumier Iseõppija, poliitilise sisuga pilkepildid, palju karikatuure, kritiseerib sotsiaalseid pahesid, litograafia e kivitrükk on lemmiktehnika, kaastööd ajakirjadele, ,,Crispin ja Scapin", ühe rahandustegelase karikatuur ,,Pesunaine" Eduard Manet vanim impressionist, ka realistlikud tööd, vulgariseerib, ,,Olympia" *Eesti August Weisenberg esimene eesti soost skulptor, eeskuju klassitsismist, hiljem realistlikud tööd, ,,Hämarik", ,,Linda", ,,Ema portree", ,,Koit", lemmikmaterjal on marmor Amandus Adamson skulptor, ,,Russalka", ,,Laeva viimane ohe", ,,Noorus kaob" , ,,Nälg", ,,Äreval ootel", marmor + pronks + puu Johan Köhler sünsid Viljandimaal, perest 9 last, ise 7., hariduseks kreiskool, maaler, läheb Peterburgi, siltide maalija, õpib Peterburi kunstikoolis, õpib ka loodusteadust, lõpetab akadeemia kuldaurahaga, läheb reisile viieks aastaks, juhutööd erinevates riikides,
3 Etruski skulptuuridel on ,,arhailine naeratus" aga näojooned etruskipärased, näiteks suur nina, raskete laugudega veidi viltused mandlisilmad ja lopsakad huuled. Etruskide figuurid ja portreed on tolleaegse kreeka kunstiga võrreldes emotsionaalsemad ja isikupärasemad, kohati karikatuursed. Hea näitena võib välja tuua Veji Apolloni, mis on tehtud põletatud savist. Nimelt põletatud savi oli etruskide lemmikmaterjal. Veji Apolloni näol on küll tardunud naeratus, kuid riietatud on ta nagu kore. Ta keha on väga kohmakas ja massiivne. Figuur ei seisa paigal vaid tammub. Metalli töötlemine oli etruskidel kõrgel tasemel. Näitena võib tuua Sõjajumal marsi pronkskuju (5. saj eKr), ning Kapitooliumi emahundi pronkskuju (umbes 500a eKr), mis imetab Rooma linna rajajaid Romulust ja Remust, kes on skulptuurile lisatud tegelikult palju hiljem (15. saj.) kui emahundi kuju valmis.
Euroopasse". Põhjasõjas taotletud eesmärgi saavutas Venemaa Uusikaupunki rahuga (1721), Venemaaga liideti Eesti-, Liivi-, Ingerimaa ja Ida-Soome koos Viiburi linnaga. Seejärel vallutas Peeter I Kaspia mere lääneranniku. Neeva suudmeala vallutamine võimaldas Peetril asutada uus meresadam. Sankt Peterburile valitud asukoht oli kehv, ümberringi laius soo. Puitu oli küllalt kuid mitte kivi, mis oli Peetri lemmikmaterjal. Kivide saamiseks pidi Peeter rakendama karme meetmeid. Kõik linna sissesõitvad vankrimehed pidid iga kord tooma kaasa kolm sillutuskivi, laevakaptenid 30 kivimurrust toodud ehituskivi. Peetrit vaevasid seljavalud, mädanikud ja kuseteede põletik. Kõik see aga ei takistanud teda hüppama merre päästma kalureid, kelle paat oli ohus. Selle tulemusena tõusnud palavik nõrgestas tsaari veelgi. Jaanuaris 1725 lõigati tal ära neerukivid. Haavast sai alguse gangreen ning Peeter suri 28
saj · Saint Apollinare in Casse Ravennas 6. saj · Rooma vana Peetri kirik · Basiilika sisekujundus, mosaiigid: · tooni andsid sambad (antiikarhitektuurist) · lagi lame, võis olla kassettlagi, vahel lagi puudus- paistsid sarikad · pidulikumaks tegid seinamaalid ja mosaiigid. Maalid asetsesid kesklöövis, akende all või vahel · lemmikmaterjal: erksavärvilised valgust peegeldavad klaaskuubikud- loob tajutava värvielamuse · värvid: heleroheline, kuld helesinine, lillakas ooker · kujutati sümboolikat, piiblilugusid, juhtumisi pühakute elust. Pühakud tardunud poosis, range pühaliku ilmega. Hoiduti isikupärasusest. Motiivid olid igavese tähendusega märgid. Tähtis
Ajastule tüüpiliselt ideaalkuju, puudub isikupära, hingestatus. Kreeka skulptuuri teine õitseaeg oli 4. sajandil e. Kr. , nn kaunis stiil. Rohkem rõhutatakse tundeid, inimese siseelu, individuaalsust. Samas on tähtis ka ilu, täiuslikkus. (Poliitiline taust: valitseb poliitiline killustatus, isiksuse roll suureneb; kaob naiivne usk jumalatesse, nad pole enam nii kauged ja kättesaamatud, on rohkem inimeste moodi) Selle aja kuulsamaid skulptoreid oli Praxiteles. Lemmikmaterjal marmor. Oli meisterlik nooruslike figuuride kujutaja. Tuntuim töö: * Hermes (jumalate käskjalg). Säilinud on heas seisukorras originaal. Ühes käes viinamarjakobar, teises Dionysos-lapsuke. Ilusad on peened üksikasjad. Väga viljaka skulptori Lysippose tähtsaim töö on: * Kaapija kujutab sportlast, kes peale võistlust end kaaperauaga puhastab. Säilinud koopia. Elav, liikuv üldmulje. Varem olid skulptuurid mõeldud rohkem eestpoolt vaatamiseks, Lysippose omad juba igast küljest.
Paari aasta jooksul pätsid sammalduvad ja on paljude arvates väga dekoratiivsed. Vähemuse arvates jätavad nad samasuguse mulje, nagu umbrohtunud peenraääred. Pätside miinuspoolele tuleb kanda asjaolu, et nendest kipuvad ajapikku umbrohud läbi kasvama ja nende peale ei kannata astuda. Maakivid on teiseks populaarseks ääristusmaterjaliks. Loomulikult on kivide tõstmine ja sobitamine füüsiliselt raske töö. Kuid tulemus kestab põlvest põlve. Eestlaste lemmikmaterjal - paekivi - tuleb kõrvale jätta. Paas on leeliseliste omadustega, seega vastand happelisele turbale ja seetõttu turvastaimla ääriseks täiesti vastuvõetamatu. Puitpiirded. Vägagi dekoratiivseid äärised saab teha puidust. Ühtviisi edukalt on kasutatud nii töötlemata kui ka töödeldud puitu. Hea tahtmise korral saab ka roigastest põneva randi. Puidu suureks miinuseks on tema vähene kestvus - päike, vihm ja seened teevad puidu ruttu pudiks.
inimesest, kui jumaliku loomingu keskpunktist. Tema jaoks oli selle idee täiuslikuks väljenduseks alasti mehekeha, gigant. Haridusliku ideaali ja kõlbelise jõuna mahtus see täielikult antiigi traditsiooni., kuid Michelangelo mõistis skulptuuri teisiti. Tema jaoks oli keha eelkõige mass ja ruumala, mis tuli tõrksast materjalist, raskusjõuga maa külge aheldatud kivist välja murda. Michelangelo käis isiklikult kivimurdudes, et valida sobivat marmorit, mis oli tema lemmikmaterjal. Kivi töötlemisel alustas ta kuju esiküljelt. Ta visandas kuju piirjooned kivile ning asus siis esileulatuvamaid kehaosi peitliga välja tahuma. Ta tungis marmorisse metoodiliselt, paljastades figuuri kiht kihi haaval nagu reljeefskulptuuri puhul. 10. MICHELANGELO POEEDINA Michelangelo kirjutas luuletusi kogu elu jooksul, kuid enamik tema säilinud luuletustest pärineb 1530. aastatest ja edasisest ajast. See oli ka aeg, mil ta lahkus oma kodulinnast, et mitte kunagi enam tagasi tulla.
Palju selliseid mõisahooneid. Riisipere mõis. Saku mõis, Raikküla mõis. Tartu kesklinn oli kunagi klassitsistliku ilmega. Tartu ülikooli peahoone, Johann Wilhelm Krause. Karl Ludwig Engel kavandas Kohtu tn 8 maja. Klassitsism Helsingis Soome oli saanud autonoomia. Pealinn nõudis uut arhitektuuri. Karl Ludwig Engel kavandas suure osa Helsingi toomkiriku ümbrusest. Klassitsistlik kujutav kunst Sõltus antiikeeskujudest, eriti skulptuur. Nii vormikäsitlus kui süzee. Lemmikmaterjal marmor. Kaasaegsed inimesed tehti kreeka poosides ja kreeka riietes. Inimkeha kujutati arenenuna ja harmoonilisena. Eelistati alasti figuure. Üldistatud ja idealiseeritud. Dramaatilistes stseenides jääti rangeks ja suursuguseks. 18.saj teisel poolel oli komme elada nagu meistrid antiikajal. Mitmed kunstnikud elasid Roomas, seal kujunes kunstnikkond, kes kogunesid Winkelmanni ümber. Antonio Canovat peetakse varaklassitsismi parimaks kunstnikuks
Üheks eeskujuks oli Karl Brüllov. Köleri võimed oleksid sobinud võib-olla rohkem realismile, kuid sellele oli ta teadlikult vatu. Realismi levik ja ühiskondlik tunnustus kibestasid kunstniku viimased eluaastad. AUGUST WEIZENBERG (1837 - 1921) Õpingud: • 1863-65 Preisi KA Berliinis • 1865-68 Peterburi KA vabakuulaja, ei lõpetanud kumbagi • 1870-73 Müncheni KA Elukohad: 1873-1890 vabakunstnik Roomas - huvitavaim periood. Lemmikmaterjal marmor. Seal leidub seda. Oma suuremad figuraalsed tööd raiub Itaalias. Mõned balti aadlikud toetasid andekat noormeest ja sai minna. Suutis seal endale varsti ateljee hankida ja kujurina läbi luau. Tahus marmorisse ja modelleeris klassikalise kirjanduse tegelasi või abstraktsete ideede allegooriaid. Mõned kujud oli mõeldud paarikaupa vatandama erinevaid printsiipe (tihti on nendes idee väljendamise püüe liiga pealetükkiv). Soov palju jutustada viis
Kuulsamad maalid Tarquinia ja Cerveteri nekropolides. Hauakambrid on sageli sisustatud elutoana, mille seintel on illusoorsed uksed ja aknad. Seinamaalidel on tantsijad, pidusöögid, musitseerimine, jahipidamine, kalastamine. Tahetakse saavutata lahkunule meelepärast keskkonda. Figuurid ja portreed on isikupärasemad ja tundeküllasemad kui samaaegses kreeka kunstis. Kohati viib omapärasus karikatuursuseni. Põletatud savi oli etruskide lemmikmaterjal. Kreeka skulptuur oli etruskidele tuttav, aga nad tõlgendasid seda omamoodi, nt kouros'el olid riided seljas. Apolloni kuju on massiivne, kohmakas. Loomade kujud on loodustruud. Kuulus emahunst, kes imetab Rooma linna asutajaid Romulust ja Remust. Veenev seisak ja metsik ja valvas pilk. Lõvide ja fantastiliste elukate kujutamine pronksis ja maalingutel. Ehitistest on säilinud mõned ümarkaarelised linnaväravad ja müürijupid. Templeid pole
3.Milliseid religioossed ettekujutlused mõjutasid etruski kunsti? Nad uskusid hauatagusesse ellu. Hauakambrid olid sageli sisustatud elutoana, molle seintel on kujutatud illusoorseid uksi ja aknaid. Seinamaalidel näeb hoogsaid tantsijaid, pidusööke, musitseerimist, jahipidamist ja kalastamist. Näib, nagu tahaks hauakambrite kunst säilitada lahkunute hingedele meelepärast elukeskkonda. 4.Milliseid peamisi materjale kasutati etruski skulptuuris? Etruskide lemmikmaterjal oli põletatud savi, aga nad kasutasid ka pronksi. 5.Maini paar tuntut etruski skulptuuri? "Sõjajumal Mars" või "Võitlev sõdur", "Kapitooliumi emahunt" ja "Veji Apollon" 6.Mille poolest erineb etruski tempel kreeka templist? Etruskide templeid pole säilinud, neid tuntakse vaid roomlaste kirjelduste põhjal. Nende proportsioonid erinesid oluliselt. Etruski templi kivist alus oli peaaegu ruudukujuline, sellel seisev hoone põhiliselt puust. Ühel küljel oli üks või kolm
annaabi.ee 
