koormis oli teotöö, pärisorjus Bütsantsi kultuuri- ja teadussaavutused kõrgkoolid Konstantinoopolis (antiikeeskujud), põhjalikud antiikultuurialased leksikonid, smaldi leiutamine (hõõguvate värvidega klaasisegu), õpetlased elustasid huvi aniitkultuuri ja kreeka keele vastu, Rooma õiguse süstematiseerimine ja edasi arendamine, kõrgelt arenenud kõnekunst, Geograafias olid hästi tuntud Idamaad,
teaduskirjanduse vorminõudeid. · Teabekirjandus on mingil alal kasutamiseks koostatud ja kergesti käsitletavad infokogumid: reisijuhid, kokaraamatud, käsiraamatud, juhendid, kartoteegid, andmebaasid, kaardid, atlased vms. · Õppekirjandus on õppeotstarbeline kirjandus: õpikud, töövihikud, juhendmaterjalid, näitlikud vahendid jmt. · Teatmekirjandus on süstemaatiliselt esitatud infokogumikud: sõnastikud, leksikonid, entsüklopeediad jmt. info kiireks leidmiseks. · Tarbekirjandus (utilitaarne kirjandus) on mingil praktilisel eesmärgil kasutamiseks koostatud tekstid: kataloogid, instruktsioonid, kasutusjuhendid, eeskirjad, lepingud, seadused jmt. · Kommertstekstid ehk reklaamtekstid on tarbijatele ehk turule suunatud kirjandus. · Poliitiline kirjandus on inimeste poliitilisi vaateid või seisukohti mõjutada püüdev
Arhiivimaterjalide andmebaas on kättesaadav ka Rahvusarhiivi andmebaasist AIS. Muinsuskaitseameti raamatukogu ülesandeks on toetada vajaliku teabe saamisel Muinsuskaitseameti töötajaid nende igapäevases töös ning kõiki inimesi, kes puutuvad kokku muinsuskaitsealaste küsimustega. Raamatukogu komplekteerimise peasuunad: kultuurimälestiste kaitse, arheoloogia, eesti arhitektuuri- ja kunstiajalugu, eesti ajalugu ja kodu-uurimine, üld- ja erialased teatmeteosed, sõnastikud, leksikonid. Eelpool nimetatule lisaks on meie kogus raamatuid erinevate riikide arhitektuurist, kunstist, ajaloost. Muinsuskaitseameti Raamatukogu elektronkataloog. Valla- või linnavalitsus võib täita muinsuskaitsealaseid riiklikke kohustusi Muinsuskaitseameti ja kohaliku omavalitsuse volikogu vahelise halduslepingu kohaselt. Valla- ja linnavalitsus võivad muinsuskaitseseaduses ettenähtud muinsuskaitse korraldamise pädevuse anda vastavalt valla või linna ametiasutusele
linnavolikogu kehtestatud korras. 31. Missugused on rahvaraamatukogude komplekteerimiseelistused kirjanduse osas? o rahvuskultuuri ja eestlust käsitlev kirjandus Eesti riiki, ajalugu ja kultuurilugu käsitlevad teavikud ning eesti autorite ilukirjanduslik looming, teeninduspiirkonna koduloolised trükised ja teised teavikud; o teadmiskirjandus, vastavalt vajadustele ja võimalustele ka võõrkeelne.Teatmekirjandus entsüklopeediad, leksikonid, sõnaraamatud, teatmikud, bibliograafiad ja muud. Tarbekirjandus laiemate valdkondade, nt majandus-, õigus- (sh seaduste kommenteeritud väljaanded), tervishoiu-, tehnika-, põllumajandus-, aiandus- ja käsitööalased teavikud. Elukestvat õpet toetav kirjandus eri teadusalade teavikud nii Eesti autoritelt kui ka välisautoritelt tõlgituna eesti keelde, vastavalt nõudlusele ka võõrkeelne.
Kogus rahvalaule ja saatis käsikirjad Herderile.Herder kasutas neid rahvalaulude kogumiku koostamiseks. Esimesed suuremad rahvalaulude kogumikud Balti provintsides avaldati läti keelealal 19. sajandi algul. Eesti keelealal esialgu suuremaid publikatsioone ei olnud. "Eesti keeleõpetuse" retseptsioon See teos järgib saksa ja ladina grammatikate eeskuju. Tema teene seisneb selles, et ta koondas laialipaisatud käsikirjalised ja trükitud põhja- ja lõunaeesti grammatikad ja leksikonid ühte käsiraamatusse. Esimesed eestlastest literaadid Friedrich Robert Faehlmann ja Friedrich Reinhold Kreutzwald suhtusid Hupelisse kui keelemehesse kriitiliselt, sest tema "Eesti keeleõpetus" oli nende meelest puudulik ja kehv. Baltisakslaste sõnavara koguja Hupeli tegelemine eesti keelega langeb aega, mil hakati esmakordselt tähelepanu pöörama Balti provintsides kõneldava saksa keele omapärale. Niisiis tundis ka Hupel baltisakslaste sõnavara
Concept-Charte der im Rigischen Gouvernement, Oeselschen Kreise und Ansiküllschen Kirchspiele belegenen, Insel Arro. fond: 3724, nimistu: 5, säilik: 5203. Eesti Ajalooarhiiv. Viitamisel kasutatakse üldjuhul arhiivi nime (lühendina) ja säiliku numbrit: ... Abruka saarel (EAA, f:3724 n:5 s:5203). Kui töös on kasutatud suulisi andmeid, tuleb anda nende autori kohta informatsioon samal leheküljel andmete esitamise lõpus sulgudes. Teatmeteostele (nt sõnaraamatud, leksikonid, entsüklopeediad) tekstis üldjuhul ei viidata ja neid ei näidata kasutatud kirjanduse loetelus. Viidatakse vaid selliseid märksõnu, millel on võimalik välja tuua konkreetne autor ning mis sisaldab olulisi fakte. Bibliokirje esitatakse üldises loendis punktides 3.2.1 ja 3.2.2 toodud põhimõtetest lähtuvalt ja kindlasti peab see sisaldama märksõna ja võimalusel autorit. 4. Valemid, võrrandid
· Uno Ilm. Kurjategijate släng. 1992 · Noorte släng 1992 25. Arvutilingvistika ja keeletehnoloogia (põhilised tegevussuunad, rakendused, uurimiskeskused). Arvutilingvistika tegeleb - Formaalsed grammatikad. Algoritmid ja programmid loomuliku keele analüüsiks ja töötlsemiseks. Nt Morfoloogiline analüüs ja sünteesMorfoloogiline analüüs ja süntees. Süntaktiline analüüs ja süntees. Semantiline analüüs (ja süntees) jne. Keeleressursid: korpused, leksikonid, andmebaasid Rakenduslikum pool: rakendustarkvara näiteid. · õigekeelsuse ja stiili kontroll (nt speller) · grammatikakorrektor · sisukokkuvõtja · infootsisüsteemid · inimkeelne dialoog arvutigainimkeelne dialoog arvutiga · suulise kõne süntees (st tekst -> kõne) ja tuvastus (st kõne-> tekst) · masintõlge · tõlkija või keeleõppija abivahendid jne jne
*Metakeele olulisus, vahendid eesmärgi nimel ja sellest sõltuvalt. (vrd nt foneetika) Kas uurijale on tuttav (ja kui tuttav) või tundmatu keel? *emakeelse keelekasutaja intuitsiooniga võib näitelaused ka ise luua(vt. Tugitoolilaused) *Mitte-emakeelt uurides (ka võrdlevates uurimustes) soovitav kasutada autentseid allikaid *Kui tahta kirjeldada/uurimustes kasutada uurijale täiesti võõrast keelt: andmebaasid (nt paralleelkorpused), emakeelekõnelejad, sõnaraamatud, leksikonid *kui on vaja kirjeldada tundmatut keelt: Kenneth Pike http://en.wikipedia.org/wiki/Kenneth_Lee_Pike Tugitoolilaused Tuomas Huumo: Force dynamics, fictive dynamic... Näide: Katse: Laual ja laua peal. Olgugi et öeldakse, et on sünonüümsed, aga päris alati ei ole samad. Erineva koha suhted ja abstraktsemad suhted. Kus on vaas/tool? Katse tulemus: trajektoori ja orientiiri omavaheline suhe ning orientiiri tüüp mõutavad ütlemist. Ebaharilik situatsioon nõuab kaassõna. Tool on laua peal
Instituudi keeleteaduse ja tehnoloogia osakond. Kõnetehnoloogiaga tegeletakse Eesti Keele Instituudis (kõnesüntees) ja TTÜ-s (kõnetuvastus) Millega tegeleb arvutilingvistika? Formaalsed grammatikad; algoritmid ja programmid loomuliku keele analüüsiks ja töötlemiseks, nt morfoloogiline analüüs ja süntees, süntaktiline analüüs ja süntees, semantiline analüüs ja süntees jne. keeleressursid: korpused, leksikonid, andmebaasid. Rakenduslikum pool: rakendustarkvara näited: õigekeelsuse ja stiili kontroll (nt speller), grammatikakorrektor, sisukokkuvõtja, infootsimissüteemid, inimkeelne dialoog arvutiga, tõlkija või keeleõppija abivahendid jne Õigekirjakorrektor ehk speller kontrollib, kas sõna leidub leksikonis kontekstile tähelepanu pööramata, grammatikakorrektor vaatab kogu lauset. Leiab (ideaaljuhul) sõnad, mille vorm ei sobi lausesse. Ühildumis- ja rektsioonivead, komavead 26
· -noi: kehvnoi 25. Arvutilingvistika ja keeletehnoloogia (põhilised tegevussuunad, rakendused, uurimiskeskused). Põhilised tegevussuunad: formaalsed grammatikad, algoritmid ja programmid loomuliku keele analüüsiks ja töötlemiseks, keeleressursid; Rakendused:: õigekeelsus ja stiili kontroll, grammatikakorrektor, sisukokkuvõtja, infootsingusüsteem, inimkeelne dialoog arvutiga, suulise kõne süntees ja tuvastus, masintõlge, automaatne morfoloogiline analüüs, keelekorpused, leksikonid, andmebaasid Uurimiskeskused: TÜ arvutilingvistika uurimisrühm, TÜ keeletehnoloogia uurimisrühm, TTÜ foneetika ja kõnetehnoloogia labor, Eesti Keele Instituudi keeleteaduse ja tehnoloogia osakond
väljendeid, mis on üheselt arusaadavad. Kas uurijale tuttav (ja kui tuttav) või tundmatu keel? · Emakeelse keelekasutaja intuitsiooniga võib näitelauseid ka ise luua (nn tugitoolilaused) · Mitte-emakeelt uurides (ka võrdlevates uurimustes) soovitav kasutada autentseid allikaid. · Kui tahta kirjeldada/uurimustes uurijale täiesti võõrast keelt: andmebaasid (nt paralleelkorpused), emakeelekõnelejad, küsitlused, sõnaraamatud, leksikonid. · Kui on vaja kirjeldada tundmatut keelt: Kenneth Lee Pike KORPUSED · Korpus = tekstikogu · Arvutiajastul on korpusena hakatud mõistma peamiselt polügunktsionaalseid elektroonilisel kujul olevaid tekstikogusid, millesse kuuluvad tekstid on valitud eesmärgipäraselt, nii et nendest koosnev tervik annaks tõepärase pildi kogu keelest. · Tekst = nii kirjalik kui ka suuline keel (küne transkribeeritud kujul).
keele grammatika malli) Praegune etapp suurte võrreldavate andmekogude ja digitaalse meedia ajastus Kas uurijale tuttav või tundmatu keel? Emakeelse keelekasutaja intuitsiooniga võib näitelauseid ka ise luua (tugitoolilaused) Mitteemakeelt uurides soovitas kasutada autentseid allikaid. Nt paraleerkorpused Kui tähtsa kirjeldada/uurimustes kasutada uurijale täiesti võõrast keelt: andmebaasid, emakeelekõnelejad, sõnaraamatud, leksikonid Tundmatu keel : ükskeelne välitöö (vaatasime filmi selle kohta) Mida uurida saab: Sõnavara, grammatikat, morfeemi päritolu, keeleteaduse algusaegade olulisel kohal eelkõige kirjeldamine Tänapäeval sõnavara ja grammatika, häälikud, tekstid Kuidas tugitool (empiiriline) või korpused Sõltub alati objektist ja eesmärgist Keeleteaduse meetodid Lingvisti keelepädevus ja korpused Empiirilised uurimused päris keelekasutus
ettekujutused, mis põhinesid teatud kontekstis peituval isiklikul kogemusel. Kõneksolevas teemas käsitleme keele mõistmist ja kasutamist kultuurilises, sotsiaalses ja tunnetuslikus kontekstis. Keel kultuurilises kontekstis Kognitiivse psühholoogia esindajaid ja psühholingviste huvitavad eriliselt uuringud, kus võrreldakse ja vastandatakse erinevaid keeli ja murdeid (dialekte). Eri keeltel on erinevad leksikonid ja erinevad süntaktilised struktuurid. Sageli kajastuvad neis erinevustes antud keelte tekke- ja arengukeskkonna kultuurilised ja füüsikalised iseärasused. Nii on näiteks Birmas garo keele leksikonis arvukalt riisi tähistavaid sõnu. Araabia rändhõimudel on üle 20 sõna kaamelite tähistamiseks. Mõlemal juhul on sõnavara rikkus tõendiks antud valdkonna olulisuse kohta antud kultuuris: garod on riisikasvatajad ja araabia rändhõimude elus mängivad
annaabi.ee 
