Lõuna- Rännatakse välja peamiselt Põhja-Ameerikasse, vähem Euroopasse paremate elu ja Ameerika töötingimuste otsingutele Aafrika Euroopasse (eelkõige endistesse emamaadesse), Aasiasse (eelkõige Araabia poolsaare riikidesse) paremate elu ja töötingimuste otsingutele, aga ka sõjalistel ja poliitiliste põhjustel, näljahädade eest. Toimub ka mandrisisene ränne kõige vaesematest riikidest natu Urmas Lekk geograafia 2010 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 2 parema elatustasemega riikidesse. Aasia Põhja-Ameerikasse - paremate elu ja töötingimuste otsingutele, ka ülerahvastatus ja loodusõnnetuste eest. Mandrisisene poliitiline, sõjaline, usuline tagakiusamine: Kasahstanist, Kesk-Aasiast, Taga-Kaukaasiast Venemaale. Lõuna-Aasiast Araabia ps. riikidesse
President : Bamir Topi Keskmine sissetulek kuus Veidi üle 1500 Eesti krooni Rahvastiku tihedus 124,6 in/km2 Usk 70% islam, 20% kreeka õigeusk, 10% rooma katoliku. Pealinn Tirana Pindala 28 748 km2 Rahvaarv 3 782 960 (2005 a.) kliima Kliima Soe ja kuiv - juunist septembrini, külm ja märg - oktoobrist maini. Parim aeg külastada: aprill, mai, juuni ja septembri keskelt. Lekk Albaania rahaühik. 1 lek = 100 qindarit. Valuutakurss VIISAT POLE VAJA EEK/LEK 0,12727 USD / LEK 101.61 EUR / LEK 139.47 Käibel on 100-, 200-, 500-, 1000- ja 5000-lekised pangatähed Kuigi lekk on ametlikult käibel, eelistatakse vastu võtta USA dollareid ja Kreeka drahme. Toidu hinnad Sarnased Eestile. Praad maksab restoranis ca 50-80 EEK, kann õlut 20-30 eek juua ostetud pudelivett!!
NAFTA Juhendaja: Urmas Lekk Koostaja: Jessica Jakobson Mis on nafta? Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. KOOSTIS põhiliselt süsinik (82...87%) vesinik (12...15%) väävel (1,5%) lämmastik (0,5%) hapnik (0,5%) Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka lisanditena väävlit, hapnikku, lämmastikku, lisaks pisut metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid (kuni 60%) nafteenid (kuni 30%) aromaatsed ühendid (enamasti üle 10%) OMADUSED Eri maardlatest ammutatud naftal võib olla väga erinev koostis ning sellest tulenevalt ka erinevad omadused. Nafta on väga tuleohtlik Raske nafta ( tihedus alla 20) ; keskmine nafta ( tihedus 20-25) ; kerge nafta ( tihedus üle 25) värvus ulatub peaaegu värvitust kuni mustani (enamasti pruuinikas) TEKE Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud o...
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Angela Mägi KÕRB Juhendaja:Urmas Lekk Kõrb Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 250 mm. Keskmine temperatuur ei ole kõrbe definitsiooni seisukohast oluline, sest kõrbed esinevad nii troopilises kui ka arktilises kliimavöötmes (külmakõrbed). Kõrbed võivad olla liivased, kivised, jäised jne. Laialdasem kõrbete esinemine on omane külmema kliimaga perioodidele ehk külmhooneperioodidele Maa ajaloos, sest külmem kliima tähendab väiksemat aurumist.
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium SILVER MINAJEV IX klass SÜDA JA VERESOONKOND Referaat Juhendaja: Urmas Lekk Koostaja: Silver Minajev Pärnu 2 SISUKORD 1. SÜDA 3 Süda on pump, mis täidab elulise tähtsusega ülesannet, pannes vere organismis ringlema. Inimese süda on umbes rusikasuurune elund. Südame moodustab võimas südamelihas, mis rütmiliselt kokku tõmbub ja ja lõtvub - ,,lööb", nagu öeldakse
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium GERLY GLÜKK IX klass INIMESE AJU Referaat Juhendaja: Urmas Lekk Koostaja: Gerly Glükk Pärnu 2 SISUKORD 1. AJU 3 Närvisüsteemi keskus on peaaju, mis kontrollib enamikku keha liigutusi, kogub ja salvestab teavet ning tagab inimese mõtlemis- ja õppimis- võime. Aju kaalub umbes 1kg. Aju mass on sültjas ning tema pealispinnal on rohkem kortse kui kreeka pähklil. Aju asetseb löökide ja
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Kristi Lember DOWNI SÜNDROOM Juhendaja: Urmas Lekk PÄRNU 2009 SISSEJUHATUS 3 1. MIS ON DOWNI SÜNDROOM? 4 2. TEKKEPÕHJUSED JA SÜNDROOMI SAGEDUS 4 3. AVALDUMINE 4-5 3.1 Välised sümptomid 5 3.2 Kehasisesed defektid 5 4. DIAGNOSTIKA 5 5. TÕVE AVASTAMINE 6 KOKKUVÕTE 7 KASUTATUD KIRJANDUS 8 LISAD
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Kristi Lember C VITAMIIN Juhendaja: Urmas Lekk Pärnu 2009 SISSEJUHATUS 3 1. ÜLDINFO 4 2. SAAMINE 4 2.1. Kus vitamiin c-d leida võib. 4 3. BIOFUNKTSIOONID 5 3.1. Vähi ravi 5-6 3. MANUSTAMINE 6 4.DEFITSIIDI SÜMPTOMID 6
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Peeter Vettik Valgejänes Referaat Juhendaja: Katrin Lekk Pärnu 2012 Lühitutvustus Valgejänes on suurepäraselt kohastunud eluks kõlmades põhjapoolsetes mäestikupiirkondades. Ta talub koguni miinus neljakümne kraadini küündivat pakast. Valgejänes asustab üsna erinevaid biotüüpe arktilisest tundrast ja põhjapoolsetest okaspuumetsadest (taigast) kuni kõrgete mägedeni, kus ta viibib metsapiirist kõrgemal. Paljudes kohtades on tema käsutuses vähe varjepaiku ning
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Kristel Bauman KASVUHORMOON REFERAAT Klass: 11HC Juhendaja: Urmas Lekk Pärnu 2011 SISSEJUHATUS.......................................................................................................... 3 1. Kasvuhormooni määratlus.........................................................................................4 Definitsioon ............................................................................................................... 4 1.2Lühidalt põhiülesannetest....................
puhkaeestis.ee/et/parnu-rannapark, viimati vaadatud 07.11.11 Pärnu Rannapargi rekonstrueerimine (2011) http://www.parnu.ee/index.php?id=2202, (viimati vaadatud 07.11.11) Joonis 1 http://www.parnu.ee/fileadmin/user_upload/areng/projektid/rannapargi_skeem.gif, (viimati vaadatud 07.11.11) Joonis 2 http://visitparnu.com/Parnu_uudiskiri/eesti/gfx/header1.jpg, (viimati vaadatud 07.11.11) Pärnu Rannapark uueneb (2009) http://www.ohtuleht.ee/348385, (viimati vaadatud 07.11.11) Urmas Lekk (2005) ttp://www.slideshare.net/pihlakas/rnnates-mda-prnumaad-4017035, (viimati vaadatud 07.11.11) Joonis 3 http://www.london-attractions.info/thames-barrier-park.htm Joonis 4 http://www.architectureweek.com/2002/0529/design_1-2.html Joonis 5 http://www.gardenvisit.com/garden/thames_barrier_park Killukesi Londonist http://www.estravel.ee/index.php?main_id=63,3733,4104,4111 Lühikokkuvõte: Käesolev seminaritöö on kirjutatud aines planeermise alused. Töö on jagatud kolme osasse.
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium SILVER MINAJEV IX klass GLOBAALNE PROBLEEM: SUITSETAMINE Referaat Juhendaja: Urmas Lekk Koostaja: Silver Minajev Pärnu 2 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 3 SISSEJUHATUS
Ning olen palju huvitavat ka vanaisa käest kuulnud, kuid kahjuks polnud mul võimalust enam tema kogemusi seal korrastustöid tehes kirja panna. Kui lugejatele antud töö meeldis, olen ma oma ülessande täitnud ning loodan ka, et töö oli küllaltki huvitav. 12 KASUTATUD KIRJANDUS Pärnumaa kirikud/Koostanud:Viilma U, Tamm E. /Tallinn/ 2001 Rännates mööda Pärnumaad/Koostanud: Lekk U. / Tallinn / 2005 Igal kohal oma lugu/ Kaastanud: Heino G. / Tallinn / 1981 13 Lisa 1 Tori kiriku varemed 1988. aastal. 14 Lisa 2 Tori kiriku uus kell aastast 1993. 15 Lisa 3
äärde. Laeva liikumise kiirust ja asendit tuleb reguleerida käiguga, ankru ja rooli abil. Jõudes kai juurde, peatatakse ankrukett ning antakse esmalt maale vöörispring ja vööri pikiots. Olles ankrul ja springil ning töötades masinaga ja kasutades rooli, viiakse laeva ahter sujuvalt kai äärde ja antakse ahtriotsad maale. Tugeva tuule korral on selline haalamine ohtlik. Laeva lahkumiseks kai äärest tuleb hiivata ankruketi lekk ja ära anda laeva ahtri kinnitusotsad. Töötades vööri springil, tuleb keerata välja laeva ahter, seejärel anda ära vööriotsad ja töötades tagasikäiguga, eemalduda kaist, üheaegselt tagasikäiguga tuleb hiivata ka ankrukett. Olles küllaldases kauguses kaist, pööratakse laev soovitud kursile. Tugeva tuule korral on kindlasti vaja kasutada puksiiri abi, kuna laeva ahtrit sel juhul ei saa vastutuult keerata. Laeva sildumine vasaku pardaga, kui tuul surub laeva kai poole.
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Pille Jürisaar 11 B hommik ,,AMEERIKA AJALUGU" UURIMISTÖÖ Juhendaja: Urmas Lekk PÄRNU 2006 SISUKORD: SISSEJUHATUS KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS Ameerika avastamine. Tänapäeval on vürtsid täiesti tavaline asi ja neid on igas kodus. Vanasti olid aga vürtsid sama kallid kui kuld ja isegi kallimad. Kui poes kaaluti vürtse, pandi kõik aknad kinni, et tuul kalli toote ära ei viiks. Inimest, kellel oli palju vürtse nimetati piprakotiks. Ka paljud reisid ja avastused olid seotud vürtsidega. Inimesed tahtsid rikkamaks saada ja otsisid aina uusi paike,
läheb kreenikatse kordamisele, pöörates seejuures tähelepanu segavate momentide olemasolu kontrollile. Laeva ettevalmistus vabaks kreeniminekuks 4. Laeva ettevalmistamisel vabaks kreeniminekuks peab kinnitusotste lõdvendamise suhtes järgima järgmisi põhimõtteid: · Kalda poolt puhuv tuul: lõdvenda kõiki otsi, kuni vahe vendritega on umbes pool meetrit. Klüüsidest järsult langevad otsad peavad lekid olema. · Kalda suunas puhuv tuul: lõdvenda kõiki otsi, kuni lekk on umbes 10% nende vabast pikkusest. Järsud otsad peavad vähe lõdvemad olema.Edasine kontakt vendritega ei ole kreenikatsele enam takistuseks. · Kaiga paralleelselt puhuv tuul: jäta üks või kaks pikka otsa pingule ja lõdvenda ülejäänuid kümneprotsendise lekini. Edasine kontakt vendritega ei ole kreenikatsele enam takistuseks. · Lülita automaatkinnitusvintsid välja ja pane pidurid peale. Tõsta maabumistrepp kaist
annaabi.ee 
