Vaim lõi lahti oma rüühõlma ja seal oli kaks inimlast: tüdruk, kes oli Viletsus ja poiss, kes oli Vaimupimedus. Kell lõi kaksteist, Scrooge tõstis pilgu ja märkas enda ees üleni mustasse hõlsti mähkunud viirastust, mis hõljus nagu udupilv mööda maad talle vastu. Scrooge põlvitas ta ees, see oli Tulevaste Jõulude Vaim. Nad jõudsid kesklinna, kus kolm meest rääkisid mingi mehe surmast ja kellele ta raha pärandati. Keegi ei leinanud seda meest, sest see mees ei käitunud ,,inimese moodi". Nüüd viis Vaim Scrooge'i vaese Bob Cratchiti majja, kus perekond istus kamina ümber. Kõik oli väga vaikne, Pisi-Tim oli surnud! Siis läksid nad surnuaeda, Vaim näitas ühe haua peale, seal oli kirjas EBENEZER SCROOGE. See mees, keda keegi ei leinanud oligi Scrooge! Scrooge sõnas: ,,Ma pean meeles Minevikku, Olevikkui ja Tulevikku." Siis muutus Viirastus voodisambaks...
Eriti õudaks teeb novelli selle karm sisu ja värvid. Sündmused toimuvad enamasti öösel kuuvalguses ja sügavas pimeduses. Pimedus tekitab hirmu ja tekitab viirastusi. Tumedad värvid sümboliseerivad sõja karme kannatusi ja suurt masendust. Maret ravis võõrast meest, keda pidas enda pojaks. Ta hoolitses tema eest nagu enda poja eest, kuigi tegelikult oli poeg surnud. Kui Maret lõpuks sellest aru saab, siis küsib ta endalt: ,,Keda ma olen armastanud, keda matnud, keda leinanud?". Maret oli kaotanud enda elu mõtte, edasiviiva jõu. Novell on hea näide sõja mõttetusest, sellest kuidas sõda hävitab peale sõduri ka lähedased. Kuigi armastus lõpeb Tuglase novellides pea alati traagiliselt, ei tähenda see moraalset kaotust. Ema Mareti armastus tõstab inimvääriliseks- olgugi elu viimasteks üürikesteks hetkedeks- inimnäota olendi, ,, inimese varju". Armastus, eriti kui selles leidub
muret tunda polnud vaja, nagu minulgi kombeks on. Kui ta naine ja Astrid talle maalt postkaardi saatsid, kartis mees paaniliselt, et nad on tema armuloost teada saanud. Sama kartis ka naabrite tühistest pilkudest. Tegelikult ei teadnud keegi midagi, kuid mees tundis, et peab sellest tütrele rääkima. Mulle jäi mulje, et Justus isegi ei süüdistanud ennast niivõrd, et Isebel enesetapu sooritas. Neiu surm küll vapustas teda, kuid ta otseselt ei leinanud tüdrukut. Siiski oli teoses üks hetk, kus arvasin, et ka Martin Justus võib ennast ära tappa, nagu mitmes teoses, mida varem lugenud olen, kus õnnetu armastuse tõttu, otsustab üks vabasurma minna ning kuna teine osapool on sellest nii löödud, langeb ka tema enesetapu ohvriks. See hetk oli siis, kui mees nägi surnud tüdrukut voodil, kuid tema silmad ei olnud täielikult suletud. Seal juures meenus mehele lapsepõlves kodus kuuldu, et kui lahkunu silmad
5. Andrese suhted Mariga Andres suhtub Marisse nagu peremehesse, sest: 1. Mari oli oma inimene, teadis kuidas talus asjad käivad. 2. Krõõt soovis, et Mari tema koha üle võtaks ja Andres teadis seda. 3. Andres tahtis, et Mari oleks perenaine. Andrese ja Mari abielu mõjutavad: 1. külarahva arvamus 2. Juss oli veel Mari südames Külarahvas vaatab abielule viltu, sest nad abiellusid liiga ruttu, ilma et oleks piisavalt leinanud. Külarahvas leiab, et nad olid Jussi surmas süüdi, Mari hakkas juba Jussiga kooselu ajal Andrese juures elama. Andres ja Mari muutusid sõnakehvemateks ja tõsisemateks, nagu poleks nad oma eluga rahul, sest külarahva viltuvaatamine, raske töö, tagarääkimine oli neile halvasti mõjunud.
Troonimistseremoonia toimus kohe peale matuseid ja see ei paistnud sugugi lugupidav kadunukese suhtes. Claudius pani kõik leina unustama ja enda kuningaks saamise üle kaasa elama. Hamleti arvates oli kuninganna ja Claudiuse abielu verepilastus ja ta ei saaks kunagi teda oma isaks pidada. Hamleti ema, Taanimaa kuninganna oli poja pärast väga mures. Hamlet ei saanud ka teda usaldada, mõeldes, et äkki on ema ka isa surma kaasosaline. Ta oli emas väga pettunud, et ta isegi ei leinanud oma kadunud kaasat kui juba heitis onu sängi. Peale seda, kui Hamlet rääkis oma isa vaimuga oli ta veendunud, et Claudius tappiski tema isa, kuid ta pidi selles kindel olema enne kui midagi ette võttis. Ta lasi lossi saabunud näitlejatel mängida etendust, mille süzee sarnanes isa surmajuhtumile. Kui kuningas läks keset näidendit närvi ja lahkus oli Hamlet kindel, et just tema ongi süüdlane ja tahtis talle kätte maksta
leidnud saare,mõtleb sinna puhkama minna.Kalevipoeg oleks juba magama jäänud,kuid kuulis kena neiut laulmas. (lk 53) Kalevipoeg ja Saarepiiga veetsid öö koos. Kui Saarepiiga kuuleb Kalevipoja vanemate nime,tuigerdab Saarepiiga kaldaservale ja ja libiseb vette. Kalevipoeg üritas teda küll päästa,kuid sellest polnud kasu. (lk 57) Kui Kalevipoeg jõuab Soome,otsib ta üles tuuslari ja saades teada tõe,ei usu Kalevipoeg tuuslarit ja lööb ta maha. (lk 70) Olles kaks päeva ema leinanud ja mõlgutanud mõtteid tagasi liikuda,tuleb talle meelde,et Soomes on sepp,kellel ta tahab lasta mõõka valmistada,kuid teada saades,et sepp Vanale Kalevile juba 7 aastat mõõka valmistanud ja see veel alles on,saab ta selle enda käsutusse. (lk78) Olles mõõga kätte saanud,hakkab ta kodu poole liikuma ja koju jõudes teisel õhtul räägib vendadega seiklustest. Öösel läheb Kalevipoeg isa hauale,kus isa noomib temaga,et ta kaks surma põhjustanud
Tema jaoks möödusid päevad pidevas lootuses, et poeg saab terveks. Kuni lugu jõuab kulminatsioonini, kus mees sureb ja Mareti emasüda puruneb. Matustel nägi Maret soldatit, kes oli talle kukru andnud ja kuulis temalt, et Jakobil selliseid haavu ei olnud kui mehel, keda Maret mattis – see oligi puänt – üllatav pööre – Mareti mõistmine, et mees, kelle eest ta oli hoolitsenud, keda matnud ja leinanud, ei olnudki tema poeg. 2. Kirjuta iga loetud novelli kohta üks lause, mis Sinu arvates seda kõige enam iseloomustab, mis Sinu jaoks selle novelliga seostub. „Suveöö armastus“ – See novell toob minu meelest hästi välja selle, kui erinevalt mehed ja naised armastusest mõtlevad – meeste jaoks on armastuse väljendamine pigem füüsiline, naised seevastu seostavad armastust millegi siduvamaga – abielu ja pereloomisega.
Ta mõistis, et see oli tema poeg. Maret aitas poja tuppa, ta vigastused olid suured. Ta ei tundnud oma poega äragi. Maret lasi doktoril poja üle vaadata. Härra ütles Maretile: ,,Jah, ta on haige. Kuid hoidke teda, siis ta saab terveks!". Järgmise päeva õhtul, suri poeg. Maret lasi poja matta. Peale matuseid näeb ta võõrast, kes ta poega tundis. Võõras aga ütleb, et ta poja haavad olid ravitud. Ning Maret jääb mõttesse, keda ta ometigi matnud ja leinanud oli? Vastust oma küsimusele ta ei saanudki. Sama küsimus tekkis ka minul. Kes oli see mees kelle ta oli matnud? Või oli see siiski ta poeg? Sel juhul, mida tegi poeg peale sõjast pääsemist? Kuidas poeg need uued haavad sai? Arst ütles, et nende haavadega poleks mees sõjast koju jõudnud ja võõrast ütles, et sõjas tal eluohtlikke haavu ei tekkinud ning haavad ravitseti tal ära. Seega, pidi poeg haavad hiljem saama, näiteks koduteel. Aga kes teda sel juhul haavas
et eestlaste suurt, väidetavalt 6000-mehelist malevat puruks lüüa. Lahingus sattusid liivlased eestlaste ägeda surve alla ja mitmed neist langesid. Ka Kaupo sai lahingus raskelt haavata: ta pisteti mõlemast küljest odaga läbi. Siiski ei hukkunud ta mitte lahingus, nagu see sai osaks Lembitule, vaid jõudis enne surma teha testamendi ja pärandada kogu oma vara Riia kirikule. Seetõttu on Enn Tarvel pidanud võimalikuks, et Kaupo võis elada ka järgmise päevani. Kaupot olevat kibedalt leinanud kristlaste väe juhid: Dünamünde abt Lippe Bernhard ja Orlamünde krahv Albert koos kõigi oma kaaslastega. Kaupo maeti Kubeselesse. Tema arvatava hauakoha juurde Krimulda lähedal on püstitatud ka mälestuskivi. Kokkuvõte Kaupot on Henriku kroonikas mainitud paarikümnel korral, seega on ta enim mainitud kohalik tegelane, ületades näiteks Lembitu maininguid neljakordselt. Kaupo oli Turaida vanem ja on arvatud, et ta ristiti esimese olulisema liivlaste ülikuna umbes
Kasvataja mitte ainult ei kasvatanud rüütlinoorukit oma majas, vaid jälgis ka hiljem, kui too oli juba rüütliks löödud, oma hoolealuse edusamme, andes nõu ja toetades raskel hetkel. Ühesõnaga, niisugune rüütel-kasvataja oli noorukile nagu teine isa. 7 Seetõttu ei olegi mõtet 4 Tilk 2004, lk. 160. 5 Samas, 6 Samas, 161. 7 Samas, 5 imestada, et miks Guillaume le Marechal oma isa ei leinanud. Poisid võõrandati oma perekonnast juba väga varajases nooruses ning seetõttu katkevad koheselt ka igasugused sidemed oma perekonna ja pärisisaga. Perekonnasiseselt näidatakse üles armastust selle vastu, kellele kuulub õigus varadele, mis pudenevad pärisisa käte vahelt alles surmahetkel. Kaldutakse arvama, et peale esmasündinu ei huvitanud teised pojad rüütleid enne, kui vanus neil isade kõrval võidelda lubas. 8 Kui
India valitseja sahh Dzahan oli 5. mogul. Ehitajaid oli 20 000 ja tuldi Pärsiast ning Lähis- Idast. Aega kulus 22 aastat. Kunagi pole mainitud ühegi arhitekti nime. Osalenud olevat ja 2 eurooplast 1 prantslane ja 1 veneetslane. Ehitis on pühendatud sahinna Mumtaz Mahalile. Mumtaz oli palunud mehelt, et tema nimi ei kaoks maa pealt. Naine suri 1631 36-aastasena oma 14. lapse sünnitamisel ja kuningas täitis ta soovi. Naine oli olnud talle poliitiliseks nõuandajaks. Mees aga olla leinanud teda 2 aastat nii, et juuksed hallinesid. Naise nimi Ardzumand Banu ehk Mumtaz Mahali tähendab ,,Palee Väljavalitu". Tadz Mahal on igast neljast küljest ühesugune. Marmor toodi 320 km kauguselt. Kasutatud on nii valget kui ka musta marmorit. Marmorpinda on inkrusteeritud tuhandeid pool- ja vääriskive. Terava tipuga kuppel on ligi 30 meetrit kõrge. Pärlikujuline kuppel on islamis taeva, naiselikkuse ja paradiisi tähenduses. Neljakandiline hoone sümboliseerib maapealset elu
Prahas ,Prokopiuse keldris, teine tilk Veneetsias,Dandolini palees ning kolmas tilk Transilvaanias, Drachenheimi lossis. Vahepeal oli prints ja hertsog sõja lõpetanud. Ei olnud võitjat ega kaotajat. Prints oli alistunud hertsogi otsusele ja mõõga maha pannud, aga sama oli teinud hertsog, kelle jõuvarud olid otsus. Nii sai Albrechtist uus ülem-Baieri seaduslik hertsog. Kuid ta ei olnud enam see sama inimene, ta oli kalgistunud ja üldse mitte inimese moodi. Ei leinanud ta om naist ega poega , samuti ei tundnud või ei tahtnud tunda ta ära Johannest, kes käis tema visiidil. Lõpuks tunnistas Johannes, et on mänginud jõududega, mida ta pole suutnud valitseda. Ta on tunnistanud asju, msi polnud õiged, ja vaikinud teistest, mida temalt ei tahetud või ei osatud küsida. XX Johannes mõisteti süüdi salasepitsuste pärast hertsogi ja ta perekonna vastu. Keegi ei tahtnud seda tunnistada, lihtsam oli ta nõiaks tembeldada.
Ta vanad sõrmed ainult tungisid pikkamööda Ta mõte oli peatunud. See oli nagu kivi, raske, külm ja liikumatu. Selle vaatlusse kõhedasse liiva, ja ta nägu, ta suu ning silmad puudutasid niisket mulda. Ta hingas sisse võisid kuluda ääretud ajad kui silmapilgud. See oli tuim ning mõttetu mõte: selle lõhna, mis näis tulevat maa sügavusest. Ta muutus otsekui isegi mullaks, kivines "Keda, keda olen ma armastanud, keda matnud, keda leinanud?" kääpaks, lamades selle köhal põrmus oma musta suurräti all. Kuid Maret ei saanud vastust. See oli ema mure, suurem kui kõik mured maailmas. Seda hoovas ema süda, tulisem Ta nägi oma onni minevat mööda ja kaduvat pikka-misi, kuid ta ei liigutanud end. kui miski laotuse all. Selle väljenduseks polnud enam sõnu ega pisaraidki
Mida Maria edasi teeb? Enamik temaealisi tüdrukuid hakkas mõtlema meheleminekule, kuid Maria mõtteid täitis edasiõppimine. Kas temast võiks saada õpetaja või pääseks ta isegi kolledzisse? Varssavi ülikooli naisi ei võetud, kuid tal oleks võimalik õppima Venemaal Sankt Peterburgis või siis Pariisis- kui tal oleks ainult raha. Nüüd hakkasid tunda andma eelmised pingerohked aastad. Maria oli kogu aeg keskendunud koolitööle, ta polnud korralikult leinanud ei ema ega Zosiat. Kui lõppesid õpingud, mis ta tähelepanu kõrvale olid juhtinud, langes ta masendusse ja tõmbus endasse. Ta ei söönud peaaegu üldse ja eelistas lamada ettetõmmatud kardinatega toas. NOOR NAINE Kaunis iga - 16 Lõpuks otsustas Wladyslaw Skladowski, et masenduses tütrega tuleb midagi ette võtta. Ta saatis Maria maale paranema ja puhkama. Järgnenud aasta oli Maria elus üks õnnelikumad.
põgenenud ning keegi ei teandnud tema asupaika. Varsti pärast Argosesse jõudes kuulis Perseus, et põhjas asuva Larissa kuningas korraldab suure atleetide võistluse. Perseus läheb sellest osa võtma. Kui kätte jõudis tema kord võttis ta kiviketta, kuid ta käsi vääratas ning see lendas publiku sekka. Akrisios , kes oli kuninga külaline sai pihta ning suri. See on järjekordselt tõestuseks, et Apolloni oraakli ennustused lähevad täide. Perseus ei leinanud eriti, sest ta teadis, et vanaisa tegi kõik et tema ja ta ema surma saata. "THESEUS" Thesusi vägitööd meenutavad palju Heraklese vägitöid. Theseus surmas Atika kõige julmema röövli Prokrustese("Prokrustese sängiks"). Theseus tappis Prokrustese, langetades ta tema oma voodisse, mis osutus talle liiga lühikeseks. Iga 9a järel saadeti Minosele 7 neidu ja, kelle ta andis süüa Minotaurosele(inimkeha ja härja peaga koletis, kes elas labürindis)
annaabi.ee 
