nende armastus on püha, selgub, et nad on linnast pärit aristokraatide lapsed ning kuidas nad lõpuks abielluvad ja jäävad maale elama, sest see on puhas ja rikkumata keskkond, oma loomult jumalaid kummardavad, eeskujulikud, abivalmid, heatahtlikud. Päris vanast folkloorsest osast on vähe säilinud, sest seda ei hinnatud. Kui kiri loodi, hakati üles tähendama alguses religioosseid tekste ja ametnikke-valitsejaid kiitvaid tekste. Töölaulud, itkud ehk leinalaulud vähe. Nad kasutasid saturnilist värssi, silpidega mängimine. Algusaegadel võeti eeskuju kreeklastelt. Kirjapaneku aeg ligi 3saj eKr, 4- 5sajandit hilisem kui kreeka kirjandus. Rooma kirjandus jäi oma temaatikalt kreeka omale alla, ei käsitletud nii palju ühiskondlikke probleeme, kuid see-eest keskenduti rohkem üksikisiku sisemaailma kujutamisele.
1952. aastal lõpetas ta konservatooriumis Artus Vahteri juhendusel muusikateaduse ala. 5 LOOMING Harri Kõrvits kirjutas 1992. aastast kuni 1998. aastani 15 koraali segakoorile. Kasutatud on lauluraamatu tekste, millel polnud iseseisvaid viise ega vaimulikku luulet. Stiililt on need luterlikule traditsioonile toetuvad palvelaulud, laulatuse-, leeripüha- ja leinalaulud. Eriti hindas Harri enda lauludest: "Halleluuja, Jeesus elab", "Jeesuse käed" ja "Õhtupalve". Need laulud trükiti ka 1998. aastal Kirikumuusika Liidu poolt. Harri on ka loonud mitu kaunist jõululaulu segakoorile. 1996. a pühendas ta Tallinna Kaarli koguduse segakoorile Ps 51 tekstile kirjutatud pikema laulu "Loo mulle, Jumal, puhas süda" ning 1992. aastal oma naise mälestuseks soololaulu "Requiem aeternam". Lisaks neile pühendas Harri Hella Tedderile tema 75. sünnipäevaks 11
Põhiliselt lauldi eeslaulja ja koori vaheldumise põhimõttel: üks laulis ees ja teised kooris järgi. Regilaulude viisid on väikese ulatusega ja lühikesed. Eesti rahvalaul on valdavalt ühehäälne, va setu rahvalaulud. Regilaululiike on arvukalt. Üks vanematest on töölaul. Need laulud on seotud ühistööga: viljalõikus, künd, heinategu jne. Teine liik on tavandilaulud ehk kombestikulaulud: vastlapäev, mardipäev, jaanipäev, pööripäevad jne, kuid ka pulma- ja leinalaulud. Lisaks on veel karjase- ja hällilaulud. Kui regilaulud on valdavalt ühehäälsed, siis setu rahvalaulud on alati mitmehäälsed. Uuem rahvalaul Laulud hakkavad jutustama päevamuredest: võitlus pastorite ja mõisnike vastu. Naiste repertuaar muutub veelgi sentimentaalsemaks ja romantilisemaks. Tekstidele avaldas mõju saksa tõlkekirjandus. Uuem rahvalaul võttis üle mitmed regilaulu omadused ja ka säilitas need. Uueks laululiigiks said olme- ja mängulaulud
epigramm, armueleegia, bukoolika eleegilises distihhonis, jambid jambilises värsimõõdus. 115. Millises järjekorras võttis Rooma luule kreeka luulest üle erinevaid zanre? Milliste luulezanride puhul olid roomlased võrreldes kreeklastega originaalsed? Üle võetud: ajaliselt vastupidises järjekorras (kõigepealt hellenistlik lüürika, viimasena arhailine lüürika ja laulud) Eleegia Kreekas kaebe- ja leinalaulud, Roomas ka armueleegia. Satiir täiesti Rooma zanr. 116. Iseloomusta ladina epigrammi ja selle peamise autori Martialise loomingut. Epigrammid: eleegilises distihhonis, nn Phalaikose 11-silbikutes või kolijambides. Hellenistliku epigrammi eeskujul. Tavaliselt 210 värsirida. Lühikesed, (ootamatu) puändiga. Martialise loomingust: keisri, sõprade, patroonide kiitmine. Silmapaistvad juhtumid, kunstiteosed, ühiskonna pahed
Ei ole pessimistlik. Hellenismi maailmavaate ideaalne esindaja. Anakreon looming on 6 saj II pool. Teemadeks pea eranditult viin ja armastus pilkavas, teravmeelses laadis. Luuletused väiksed. Lihtne ja originaalne pilt lõpeb ootamatult. Luule omadused: elav, selge, lihtne. Pindaros Piduliku koorilüürika klassik. (u 518-442 ema). Kreeka aristokraatia viimane ja silmapaistvaim laulik. Loomingus esitatud mitmed koorilüürika liigid, nt epiniikion (selle absoluutne meister), hümnid, leinalaulud jm. Neid telliti, ta sai tasu. Veendunud jumalate kõikvõimsuses ja täielikkuses. Liialdamine halb, mõõdukus hea. Delfi usund mõjutas tema loomingut. Tema jaoks tähtis ,,vooruse" ideaal. Tema stiil pidulik, pompoosne. Iga sõna täiemahuline, üleliigset ei esine. Oli ühiskonna moraalne tugipost, tema tekstidest otsitakse õpetussõnu suurtele rahvamassidele. Õnneliku elu valem (ärritav): oleme õnnelikud kui oleme rikkad ja käitume vooruslikult. Ja tema arust
Teine 17.sajandi tähtis luuletaja oli Matthias Salamnius, esimese soomekeelse messiaadi autor. Kui Cajanuse luuletuse väärtuseks oli nägemuse jõulisus ja keelekasutuse ilmekus, siis Salamniuse väärtuseks on sõnastuse sujuvus ja ulatusliku kompositsiooni valitsemine. Stiil ei ole nii lööv ja särav nagu Cajanusel aga see on hea "normaalstiil". Soome laulikutest kasutas sõjakoleduste kurtmise teemat Gabriel Calamnius 11-laululises , rahvaluule värsimõõdus kirjutatud tsüklis "Soome leinalaulud". Calamnius esindabki juba hilisemat aega, 18. sajandit, mille jooksul hakatakse üha enam tähelepanu pöörama soome rahvapärimustele, maa ajaloole ja uurimisele. VALGUSTUSAJA KIRJANDUS Rahvateaduse algus Daniel Jusleniuse (1676 1752) ladinakeelne ,,Aboa vetus et nova" (Vana ja uus Turu, 1700) pani aluse soomlust ja soome keelt austavale liikumisele, mida nimetati fennofiilsuseks.
Egiptuses matriarhaadi igandid. Lõpuks siiski võidab Horos ja Osirise õigused ennistatakse; Horos kui tema järeltulija astub troonile elavate riigis, Osiris aga saab surnute kuningas. Niisugune on Osirise müüt oma põhijoontes. Sellest müüdist on säilinud hulk teisendeid, mis nähtavasti on pärit jumala eri austamiskeskustest. Osirise kultus rikastus Keskmise riigi ajastul sel teel, et temasse lülitati, seoses Isise nutuga lahkunud Osirise pärast, nood leinalaulud, milles egiptuse lesed nutsid taga oma surnud mehi. Ühel papüürusel on säilinud Isise ja Neftise itkulaul surnud venna Osirise üle: "Tule, Osiris, oma koju... Oo, kaunis noormees, tule ja vaata mind: ma olen ju sinu õde, keda sa armastad. Ära lahku minu juurest. Un-nofer, tule kohe oma koju tagasi. Ma ei näe sind ja minu süda leinab ning minu silmad otsivad sind. Ma tahan sind nii väga silmitseda. Võin ma väsida sinule vaatamast? Magus on sind näha... Tule oma õe, tule
Lesbose saar ning tuntumad esindajad Alkaios (7.6. sajand e.Kr) ja Sappho (7.6. sajand e.Kr). Nad kirjutasid kultuslikke, pidu- ja armastuslaule, sidudes omavahel laulude temaatika ja autori isiklikud elamused. Koorimeelika on seotud erinevate rituaalide ja kultusevormidega, selle keskus oli Sparta ning tuntum autor Pindaros (umbes 518442 e.Kr). Pindarose loomingus on esindatud erinevad koorimeelika liigid: hümnid, oodid, tantsulaulud, leinalaulud jm. meesriim vt riim. memuaarid proosazanr, milles autor jutustab enda või talle lähedaste isikute elust ja minevikusündmustest. Ajaloolistel sündmustel põhinevaid ja fakte tõetruult esitavaid mälestusi nimetatakse ajaloolisteks; vabalt ajaloolisi sündmusi ja isiklikke muljeid esitavaid mälestusi nimetatakse vestelisteks; kunstiliselt töödeldud mälestusi nimetatakse ilukirjanduslikeks. Eesti kirjanduse ühe ulatuslikuma mälestustesarja autor on Oskar Luts (1887 1953).
ka teoste kunstiküpsuse poolest oli Boldino sügis (1830), mil ta lõpetas "Jevgeni Onegini", kirjutas väikeste tragöödiate draamatsükli, jutustusetsükli "Kadunud Ivan Petrovits Belkini jutustused", poeemi "Majake Kolomnas" ning rohkesti luuletusi ja kirjanduskriitilisi artikleid. 2.1. Antiikteaterteke, lavastus, korralduslik külg. Sophokles ,,Kuningas Oidipus" Näitekirjanduse alged on juba vanades rituaalsetes lauludes ( pulma ja leinalaulud). Dionysose auks korrald. Pidustustel dionüüsiatel hakati etendama miimilisi mänge koos maskeerimisega, Dionüüsiatest on välja arenenud karnevalid. Ateena lähendal tekkis kultuslik draama ainult väljavalitutele salajased jumalateenistused, kus etendati jumalanna Demeteri röövimist allmaa poolt. Aristoteles on väitnud, et tragöödia on tekkinud
kirjanduse ajalugu, allikakriitika, poeetika (K. J. Peterson, F. R. Kreutzwald, L. Koidula), samuti valitud peatükid maailmakirjandusest (nt Molière, R. Rolland, G. Brandes jt). Suitsu elutööde hulka kuuluvad mitmed antoloogiad jpm., tema tööde loetelu sisaldab üle tuhande nimetuse. Antiikteaterteke, lavastus, korralduslik külg. Sophokles ,,Kuningas Oidipus" Näitekirjanduse alged on juba vanades rituaalsetes lauludes ( pulma ja leinalaulud). Dionysose auks korrald. Pidustustel dionüüsiatel hakati etendama miimilisi mänge koos maskeerimisega, Dionüüsiatest on välja arenenud karnevalid. Ateena lähendal tekkis kultuslik draama ainult väljavalitutele salajased jumalateenistused, kus etendati jumalanna Demeteri röövimist allmaa poolt. Aristoteles on väitnud, et tragöödia on tekkinud ditürambidest (jumala aux lauldav kiidulaul)à koorist
Ateena teatris oli 17000 kohta, keerulistes kohtades jutustati juurde, lavatehnika puudus. Näitlejad tehti suuremaks koturnide ehk meie mõistes platvormjalatsitega. Peened kostüümid puudusid, maskid olid ilmekad. Koor oli kogu aeg laval, palju tüüptegelasi. Näidendeis osalesid ainult kodanikud, kes makse ei maksnud, ainult mehed samuti. Autor ise lavastas, pani paika tantsud ja oli alguses ka näitleja. Näitekirjanduse alged on juba vanades rituaalsetes lauludes ( pulma- ja leinalaulud). Dionysose auks korrald. Pidustustel - dionüüsiatel hakati etendama miimilisi mänge koos maskeerimisega, Dionüüsiatest on välja arenenud karnevalid. Ateena lähendal tekkis kultuslik draama - ainult väljavalitutele salajased jumalateenistused, kus etendati jumalanna Demeteri röövimist allmaa poolt. Aristoteles on väitnud, et tragöödia on tekkinud ditürambidest (jumala aux lauldav kiidulaul) koorist eraldub eeslaulja, kes
Ateena teatris oli 17 000 kohta, keerulistes kohtades jutustati juurde, lavatehnika puudus. Näitlejad tehti suuremaks koturnide ehk meie mõistes platvormjalatsitega. Peened kostüümid puudusid, maskid olid ilmekad. Koor oli kogu aeg laval, palju tüüptegelasi. Näidendeis osalesid ainult kodanikud, kes makse ei maksnud, ainult mehed samuti. Autor ise lavastas, pani paika tantsud ja oli alguses ka näitleja. Näitekirjanduse alged on juba vanades rituaalsetes lauludes ( pulma- ja leinalaulud). Dionysose auks korraldatud. Pidustustel - dionüüsiatel hakati etendama miimilisi mänge koos maskeerimisega, Dionüüsiatest on välja arenenud karnevalid. Ateena lähendal tekkis kultuslik draama - ainult väljavalitutele salajased jumalateenistused, kus etendati jumalanna Demeteri röövimist allmaa poolt. Aristoteles on väitnud, et tragöödia on tekkinud ditürambidest (jumala auks
annaabi.ee 
