Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"leidu" - 1172 õppematerjali

thumbnail
3
docx

Minu digitaalne jalajälg

*** *** MINU DIGITAALNE JALAJÄLG Juhendaja: *** *** 2014 Digitaalne jalajälg on salvestus tegevustest digitaalses maailmas. Info, mis internetti on sattunud võib olla isiku enda soovil üles riputatud või siis keegi teine on isiku kohta teavet avaldanud. See info on aga kõigile vabalt kättesaadav. Arvatavasti pole meil endil aimugi kui palju informatsiooni me tegelikult interneti avarustesse jätame. Kõik salvestatakse ja on hiljemalt kõigile nähtav. On muidugi reeglid isikliku teave väljastamise kohta, aga kõik netiportaalid pole nii usaldatavad kui me arvame. Me anname päris kergekäeliselt erinevatele lehekülgedele õigusi, mille lugemiseks oleme liiga laisad. Näiteks võib tuua ...

Ühiskond → Ühiskond
12 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Tehnika läbi aegade: Arvuti protsessori areng

Kool Tehnika läbi aegade Arvuti protsessori areng Enda nimi Koht Aastaarv Protsessor on arvuti osa, mis täidab operatsioone (masinkoodi) ja töötleb andmeid. Operatsioonide täitmist juhib tavaliselt elektrooniline taimer: taimeri iga signaali (inglise keeles tick) ajal täidab protsessor instruktsioone. Arvuti spetsifikatsioonis on tavaliselt kirjas selle taimeri sagedus (taktsagedus), kuid see ei näita tegelikku arvutuskiirust, sest erinevad protsessorid täidavad ühe taimeri signaali ajal erineva arvu operatsioone. Täpsemalt kirjeldab protsessori kiirust MIPS (Million Instructions Per Second, miljonit operatsiooni sekundis), kuid ka sellel on omad vead. Mikroprotsessor on väike programmeeritav elektroonikaseadis, mis täidab protsessori ülesandeid ning on ehitatud ühe pooljuhtintegraallülitusena. Koosneb paljudest transitoritest. Välja otsitud andmebaasist "http...

Informaatika → Informaatika
21 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Karbonüülühendid

Paneb naha punetama, sissehingamisel kahjulik. Leidub mandlites ja vanillis. Kasutatakse lõhnaainena, maitseainena, mesilaste eemale peletamiseks. Tsitraal(C10H16O)- Sidrunile omane lõhn, kollakat värvi, vitamiin A lähteaine. Leidub sidrunis, apelsinis. Kasutatakse lõhnatööstuses, ravimitööstuses mikroobide hävitamisel. Propenaal e akroleiin(C3H4O)- Väga mürgine, värvitu kergesti lendlev vedelik. Silma ja nahka ärritav. Kodus tekib rasva pannil kõrvetamisel. Ei leidu looduses, tekib veel tubakasuitsus ja fossiilsete kütuste põletamisel. Kasutatakse herbitsiidina ja pestitsiidina(mürkained). Geraniool(C10H18O)- Roosi lõhnaga, alküülne alkohol. Leidub taimedest saadud eeterlikes õlides(pelargoon, sidrun) Kasutatakse parfüümitööstuses, sääsetõrje(meelitab aga mesilasi), tubakatööstuses. Propanoon e atsetoon(CH3COCH3)- väga hea lahusti, mürgine. Kasutatakse küünelaki eemaldis.

Keemia → Keemia
40 allalaadimist
thumbnail
6
txt

ORACLE: SQL JA PLSQL 07

scott/scott@testdata SQL> SPOOL currently spooling to ülesanne_07.lst SQL> --Tehke endale (enda kasutajatunnuse all) koopiad tabelitest oppeained ja uued_oppeained. SQL> GRANT SELECT ON oppeained to PPaul; SQL> GRANT SELECT ON uued_oppeained to PPaul; PPaul/PPaul@testdata SQL> CREATE TABLE minu_oppeained AS (SELECT * FROM scott.oppeained); Table created. SQL> CREATE TABLE uued_oppeained AS (SELECT * FROM scott.uued_oppeained); Table created. SQL> COLUMN kood FORMAT 999 SQL> COLUMN oppejoud FORMAT A15 SQL> COLUMN nimetus FORMAT A38 SQL> SELECT * FROM uued_oppeained; KOOD OPPEJOUD NIMETUS ------------------ --------------- -------------------------------------- Id404 Ossa Issand Filosoofia Id221 Guido Kangur Näitlemine Id553 Heli Kopter Lennundus Id309 Riivo Senk Digitaalne heli- ja pilditöötlus SQL> --Lisage tabeli oppeaine...

Informaatika → Oracle programmeerimiskeeled...
80 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Eesti kirjanduse ajalugu II kevadsemestri konspekt

Kolm võimalust, kuidas Üdi kirjutab, ka neljas, aga see on segajuhtumid. 1. Üdilikkuse tuum: iroonia, mäng, enesetühistamine 2. Lorilaululisem. Narratiiv tuleb sisse. 3. Tähendamissõnad - tekstid kus võiks tunduda, et ahel päris samamoodi ei toimu, meile öeldakse mitte. Oleks sõnumiluule. Ei pruugi aru saada, mis see sõnum on. Tekst võibki olla ühemõtteline. "Proosa" Silbilisrõhuline värsisüsteem. Ongi proosa, riime siin ei leidu. Tulevad järsud lühikesed laused vahele. Enesekommentaar, peegeldab kirjutaja iseennast, samas on iseendaks olemine sassi aetud. Võiks olla üdilik. Juhan Viiding Jüri Üdist. Luulekogud "Elulootus" "Tänan ja palun". Jüri Üdi luules surmamotiivi rohkem kui Viidingu omas. Kirjutamistempo väheneb Viidingu puhul, kirjutab enam-vöhem elu lõpuni. MIlles muutused? Üks olulisemaid muutusi: iroonia ei kao päris ära, vaid taandub, asemele eetiline-alandlik toon

Eesti keel → Eesti kirjanduse ajalugu II
73 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Lääs versus islam – tsivilisatsioonide kokkupõrge

Kaisa Kamenik 20. sajandi teise poole maailma illustreerivaks mõisteks oli bipolaarsus. Selles vastandusid ühelt poolt Ameerika Ühendriigid kui kapitalismi ja demokraatia kants ja teiselt totalitaarne ning sotsialistlikku majandusmudelit praktiseeriv Nõukogude Liit. 1991. aastal viimane aga lagunes ning USA ja laiemas tähenduses Lääs paistsid jõudvat oma hegemoonia tippu, millele enam konkurente ei leidu. 1993. aastal aga raputas politoloogiamaailma Samuel P. Huntingtoni ajakirjas Foreign Affairs ilmunud artikkel „Tsivilisatsioonide kokkupõrge“, kus tema peamiseks ideeks oli, et tuleviku konfliktid pole enam ideoloogilist laadi, vaid tekivad religiooni ja kultuuri taustal. Eelkõige pidas ta silmas Lääne ja islami konflikti. Tema kolm aastat hiljem ilmunud samateemalisest raamatust on nüüdseks möödas 15 aastat ja käesolev essee üritab arutleda,

Ajalugu → Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Ehitusmaterjalid ja konstruktsioonid

tardkivimid - vedela magma hangumise tulemid Mis on settekivimid, kuidas on need tekkinud? settekivimid - mineraalainete settimise tulemid Mis on moondekivimid, kuidas on need tekkinud? Moondekivimid - tekkinud tard- või settekivimitest nende ümberkristalliseerumisel kõrge temperatuuri või rohu mõjul Eestis leiduv settekivim? Eestis leiduv settekivim - paekivi Eestis leiduv tardkivim? graniit Kas eestis leidub ehitusel kasutatavaid moondekivimeid? Ei leidu Kuidas toodetakse looduskivist müürikive? Murdes Mis meetodil toodetakse killustikku? Purustades Millised on eestis leiduvad sõmeradehitusmaterjalid? Liiv , Kruus , Savi Mis on keraamilised materjalid? Kermaamilised materjalid on põletatud savitooted Millised on keraamiliste ehitusmaterjalide head omadused? Suur tugevus , Pikk eluiga, võimalik kasutada erinevates hooneosades Millised on keraamiliste ehitusmaterjalide halvad omadused? materjalide haprus,

Ehitus → Ehitus
32 allalaadimist
thumbnail
36
pptx

Metall: alumiinium

ALUMIINIUM Lisette Põld Mis on alumiinium? • Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13. • Tema keemiline lühend on Al. • Alumiinium on hõbevalge, pehme, plastne metall. • Alumiinium on kolmas kõige levinum element maakoores. • Alumiiniumi kõrge keemilise aktiivsuse tõttu ei leidu teda puhtal kujul. • Alumiinium on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi III rühma element. • Järjenumber on 13. • Aatommass 26,98154. • Sulamistemperatuur on 660˚C. • Keemistemperatuur 2060˚C. Füüsikalised omadused • Alumiinium on suhteliselt pehme, vastupidav, kerge, plastne ja hästi sepistatav metall.  • Värvus varieerub  hõbedasest hallini. • Süttib raskelt. • Hea nähtava valguse ja infrapunakiirguse peegeldaja

Keemia → Metallid
23 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kirjand: Kuritöö ja karistus

Kuritöö ja karistus Kuritegu on lai mõiste, mille alla kuuluvad nii väiksemad vargused, materiaalse kahju tekitamised kui ka näiteks kellegi tapmine. Iga päev sooritatakse lugematul arvul kuritöid, ainuüksi Eestis keskmiselt üle saja päevas. Maailmas ei leidu kohta, kus keegi oleks täielikult kaitstud kellegi poolt talle kahju tekitamisest. Inimesed on ettearvamatud ­ kunagi ei tea, mis toimub vastutuleva inimese mõtetes. Kui kuritöö sooritaja on teada, võib järgneda talle karistus. Eesti ühiskond on juba pikemat aega arutlenud liiga leebete karistuste üle. Kas sellel on alust? Võttes luubi alla rasked kuriteod ja nende toimepanemise arvu mitte vähenemist, siis tundub antud arutelul isegi mingisugune tõepõhi all olevat

Kirjandus → Kirjandus
59 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Magneesium

nii elektrit kui ka soojust. Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12. ning tema suhteline aatommass on 24,305. Sellel on üpris väike tihedus: normaaltingimustel 1,738 g/cm3. Magneesiumi sulamistemperatuuriks on 648,8 °C ning keemistemperatuuriks on sellel 1095 °C. Magneesium on hõbevalget värvi ja läikiv. Magneesium on keemiliselt väga aktiivne aine, reageerib paljude ainetega ja on väga tugev redutseeria. Magneesiumit ei leidu Maal looduses vabalt, vaid ainult ühendite koosseisus oksüdeerituna. Seda leidub maakoores, vahevöös (moodustab 20% selle massist), mineraalides ja kivimites, maailmameres, soolajärvedes, vihmavees ja ka kõigis organismides. Magneesiumi toodetakse mineraalidest, näiteks karnalliidist ja dolomiidist, ning eriti mereveest. Magneesiumi varud on praktiliselt lõpmatud. Kuna magneesium on väga kerge metall, siis hinnatakse sellest valmistatud

Keemia → Elementide keemia
10 allalaadimist
thumbnail
1
docx

P-metallide ühendid

siniseid ja kollaseid safiirideks (kasutatakse laserites). b) Al(OH)3 ­ alumiiniumhüdroksiid Samuti valge ja tahke aine, mis vees ei lahustu. Polümeerne, keeruka struktuuri ning muutuva koostisega aine, mille koostist väljendab tinglik valem Al2O3 x nH2O. Väga nõrk alus, amfoteerne hüdroksiid. Reageerib kergesti hapete ja leelistega. Lisaks on tänapäeval alumiinium mitmete vaktsiinide koostises alumiiniumhüdroksiidi kujul, samuti leidub Al(OH)3 ka ravimites. Ei leidu looduses, kuna tekib alumiiniumi töötlemisel kõrvalsaadusena. c) PbO2 ­ plii(IV)oksiid Tumeda värvusega PbO2 on kasutusel akudes elektroodina. Väga tugevate oksüdeerivate omadustega, tugevalt mürgine. Kasutusel pürotehnikas ja tikkude valmistamisel. Looduses puhtal kujul ei leidu, valmistatakse mitut moodi. Rahvakeeles pliisilu. d) Pb3O4 ­ tripliitetraoksiid Oranzivärviline pliimennik on kasutusel korrosioonivastase kruntvärvide koostises

Keemia → Keemia
6 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Arengumaade ja arenenud maade kaubavahetus

Arengumaade ja arenenud maade kaubavahetus Arengumaade peamised kaubaartiklid on eksootilised viljad, mis vajavad kasvamiseks pidevat sooja ja tingimusi, mida enamikes Euroopa riikides ei leidu. Selle põhjuseks on tehnoloogiliste teadmiste puudumine, mis arenenud riikides on olemas. Kuid samas pole seal ka võimalusi suurte tehaste rajamiseks, sest ei leidu piisavalt tooraineid ja raha. Arenenud riikides jällegi on tehnoloogia arenenud väga kaugele. Neis riikides on olemas kõik võimalused edasiliikumiseks ja seda ka jõudsalt tehakse. Kahjuks ei mõelda eriti teiste riikide peale, mistõttu vähemarenenud riigid virelevad vaesuses. Ilmselgelt toimub ka arenenud ja arengumaade vahel kauba liikumine, kuid see ei ole eriti tasakaalus. Arenguriigid ekspordivad rohkelt erinevaid eksootilisi toiduaineid, nagu näiteks

Ajalugu → Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

Madagaskar

· Eraldumine jättis Madagaskari taimestiku ja loomastiku täielikku isolatsiooni Madagaskari kliima · Madagaskar asub troopilises (lõunaosa) ja lähisekvatoriaalses (põhjaosa) kliimavöötmes. · Keskmine temperatuur: põhjaosas 26C, lõunaosas 23C · Sademed: idarannikul ja Kõrgplatoo astanguil 2000-3500 mm aastas, loodeosas 900-1800 mm aastas, edelaosas 350-750 mm aastas · Talvel idaosas sageli tsüklonid Madagaskari loodus · ~10000 taimeliiki, millest 80% mujal ei leidu · 90% loomaliikidest ei leidu mujal · Kõrgeim mägi: Maromokotro (2886m) · Kunagi kogu saart katnud metsadest, 96% hävinud inimtegevuse tagajärel (aleks põletatud, maa üles haritud. Iga päev hävineb hektar vihmametsa) Madagaskari rahvastik · Kõneletakse malagassi keelt · Usk: kristlus või hõimuusud · Elanike arv kasvab · Keskmine eluiga 64 aastat · Linnades elab 32% rahvastikust (2011) Madagaskari majandus · Rahaühik: ariar (1 ariar = 0,00029)

Geograafia → Geograafia
3 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Diskreetne matemaatika II - teine kodutöö

Seepärast kasutades poiste arvu leidmiseks valemit I + I + I + , jääb lahutamata suurem arv(- - - - - - - III) kui liitmata(III + II + II + II). Nii suur kui III + II + II + II ka poleks, pole võrduse 2 tõttu võimalik liitmistehte tulemusel saada suuremat arvu kui I + I + I + , sest mahalahutamisele kulub alati suurem arv - - - - - - - III. ÜLESANNE 3 Oletan väitevastaselt, et nende arvude seas ei leidu ühtegi paari, mille erinevus on kõige rohkem 26. See tähendab, et iga arvudepaari erinevus on vähemalt 27.Vähim arv, mida saab välja valida, on 1. # = 1. Et arvud erinevad teineteisest vähemalt 27 võrra, siis $ # + 27 ja % $ + 27 = # + 2 27 Et kokku valitakse 38 positiivset täisarvu, siis suurim arv on % % + 27 = # + 37 27 = # + 999

Matemaatika → Diskreetne matemaatika
175 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Ajaarvamine, kivimid ja laamtektoonika

Lõuna-Eestis on liivakivipaljandeid rohkem, sest see osa Eestis tõusis manrijääst hiljem välja ehk ta jõudis kauem settida. 5. Mis ajast (eoonist, aegkonnast) pärineb Eesti esinev lubjakivi? Millised looduslikud tingimused valitsesid sel ajal meie alal? Lubjakivi pärineb fanrosoikumi vanaaegkonnast (ordoviitsium). Eesti oli siis mere põhi. 6. Miks Eestis (leidub/ ei leidu) naftat? Vali sulgudest ja põhjenda. Eestis ei leidu naftat, sest meil ei ole selle tootmiseks õigeid maavarasid. Nimelt koguneb nafta nn naftapüünistesse (nt murrangutesse), mis takistavad magma edasist liikumist. Kuna Eestis maavärinaid (sellest tekkinud murranguid) ei esine, siis pole siin ka õigeid maavarasid. 7. Kuidas on seotud vulkaani kuju ja purske intensiivsus? Selgita ja nimeta üks konkreetne näide. Kihtvulkaanid asuvad maismaal ja need on koonuse kujulised, nende purske

Geograafia → Litosfäär
10 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Leelis- ja leelismuldmetallid ning s-, d- ja p-elemendid

1.Leelis-, leelismuldmetallide, p-elementide ja d-elementide aatomite ehitus (elektronvalem, elektronskeem), oksüdatsiooniastmed ühendites. *Leelismetallid on 1. A rühm v.a. H. Lihtainena looduses ei leidu. nt. Na +11/2)8)1) *Leelismuldmetallid on 2. A rühm v.a. Be ja Mg.Lihtsainena ei leidu looduses oma aktiivsuse tõttu. nt. Ca +20/2)8)8)2) *P-elemendid- tuntumad plii, alumiinium ja tina. Leidub ainult ühenditena. nt. Al +13/2)8)3) o.-a. võib olla neil +2 või +4. *Siirdemetallid ehk d-elemendid on B rühm, tuntumatest kuuluvad 4. perioodi nt.raud, vask, tsink, nickel, kroom jt. Leidub nii puhtalt kui ka ühenitena. nt. Fe +26/2)8)14)2) 2. Tähtsamate esindajate omadused ( füüsikalised ja keemilised)- Na, K, Ca, Mg, Al, Sn, Pb ja Fe

Keemia → Keemia
20 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Toidulisandid-poolt ja vastu

tahtlikult lisatakse toidule tehnoloogilisel eesmärgil ehk riknemise pidurdamiseks, toiduaine välimuse, struktuuri, koostise ning organoleptiliste omaduste parandamiseks. Lisaained jaotuvad looduslikeks lisaaineteks, mis eraldatakse looduslikust toormaterjalist, loodusidentseteks lisaaineteks, mis on saadud sünteesi teel (nt. Sidrunhape) ning sünteetilisteks lisaaineteks, mis on kehavõõrad ning millele looduses analoogi ei leidu. On teada, et sünteetilised lisaained on kõige ohtlikumad, kuid mis siiski on need ohud? On välja selgitatud, et sünteetiline toidulisand on organismile võõras ühend ning metabolismis selle lõplikud lõhustamisvõimalused puuduvad. Mõnede osalisel lõhustumisel võivad aga tekkida mutageensed, teratogeensed või kantserogeensed vaheühendid. Sünteetiliste lisaainetega võib kaasneda tugev allergiline toime. Vaatamata tugevale kontrollile ei suudeta kõiki ohufaktoreid prognoosida

Bioloogia → Toitlustuse õpetus
7 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Frustratsiooni olukorrad vastused

Kuidas nõudlikkus õppeprotsessis tekkiv frustratsioon sünnitab agressiivsust nii, et teenindaja(õpetaja) ja klient(õpilane) ei talu seda? Kuidas järgnevates olukordades tuleks toimida? Põhjenda. a) Reklaamis on inimesele lubatud võimalikult head teenust, kuid tegelikult osutub see valeks. Ta ei ole saanud seda mida tahtis. Summutab agressiivsuse ja teinekord ei kasuta sama teenust. b) Inimene tuleb poodi oma tellitud tordile järele. Poes ei leidu torti ja isegi mitte tellimiskviitungi . Saab teenindaja peale vihastada, sest tal on see õigus. c) Klient teeb oma soovid müüjale täpselt teatavaks. Kuid müüja on siiski toiminud teisiti ja klient saab hoopis muud kui soovis. Summutab agressiivsuse, sest probleem ei ole väga suur, seletab müüjale uuesti. d) Tuttav on kiitnud uut hotelli. Inimene saabub sinna suurte ootustega. Hotellis ei leidu tema broneeringut ja toa saab ta otse tantsusaali peale ning magamine ei õnnestu ja

Psühholoogia → Psühhiaatria
23 allalaadimist
thumbnail
3
odp

Kloor ja leidumine looduses

Kloor Keimo Aia Kbp-12 Leidumine Looduses Kloor on levikult maakoores 20. element. Seejuures sinna sisse ei ole arvestatud suuri kloorivarusid ookeanivetes. Suure keemilise aktiivsuse tõttu ei leidu kloori looduses lihtainena, ühenditena on ta aga väga levinud. NaCl ja KCl leidub merede ja ookeanide vees, samuti maakoores soolalademetena...

Bioloogia → Bioloogia
12 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Keemia kontrolltöö: Metallid

Keemia kontrolltöö 1. Alumiiniumi levik looduses. Miks ei leidu ehedana? Alumiinimi ei leidu looduses ehedana, s.t lihtainena. Alumiiniumi ühendid on looduses väga laialt levinud. Alumiiniumi esineb koos hapniku ja räniga paljude kivimite, savide ning teiste mineraalide koostises. Suure keemilise aktiivsuse tõttu esineb alumiinium vaid ühendite koostises. 2. Alumiiniumi füüsikalisi omadusi. ● Hõbevalge läikiv metall, peegeldab hästi valgust ● Suhteliselt kerge (tihedus 2,7 g/cm³) ● Keskmise sulamistemperatuuriga (~660 ºC)

Keemia → Keemia
30 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Alumiinium

Füüsikalised omadused : · hõbevalge · hea peegeldumisvõimega · suhteliselt kerge · mehaaniliselt töödeldav · plastiline · hea elektri- ja soojusjuhtivusega · keskmise sulamistemperatuuriga Keemilised omadused : · Rauast aktiivsem metall · Reageerib hapetega; alumiiniumnõudes ei tohi hoida hapusid toiduaineid 2Al + 6HCl = 2AlCl3+ 3H2 · Alumiiiniumi oksüdatsiooniaste ühendites on III · Alumiiniumi ei leidu looduses lihtainena Alumiiniumi aatomi ehitus : Al + 13 | 2) 8) 3) Alumiiniumi tootmine: Alumiiniumi toodetakse oksiidide elektrolüüsil.

Keemia → Keemia
7 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Alumiiniumi referaat

Kuna uue metalli saamise lähtaineks olid ammu tuntud maarjased , siis hakati ka metalli nimetama alumiiniumiks.Alumiinium, keemiliste elementide perioodilisussüsteemi III rühma element. Järjenumber on 13,aatommass 26,98154. Alumiinium on tänapäeval üks tuntumaid ja enamkasutatavaid metalle(tähtsuselt teisel kohal raua järel). Kuid umbes 100 aastat tagasi oli alumiinium väga haruldane ja hinnaline metall, millest valmistati vaid luksusesemeid.Alumiiniumi ei leidu looduses ehedana, st lihtainena. Suure keemilise aktiivsuse tõttu esineb ta vaid ühendite koostises. Alumiiniumiühendid on looduses väga laialt levinud. Alumiinium esineb koos hapniku ja räniga paljude kivimite, savide ning teiste mineraalide koostises. Levikult on alumiinium maakoores hapniku ning räni järel kolmandal kohal(massi järgi). Tähtsaim alumiiniumi tooraine on mineraalboksiit, mille põhiline koostisaine on alumiiniumoksiid Al2O3.Alumiiniumühendid on väga püsivad

Keemia → Keemia
49 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Eesti pinnavormid

Põlevkivi Elektri tootmine Mineraalvesi Joomine Lubjakivi, Ehitusmaterjal dolomiit Ravimiseks Ravimuda Keraamika, ehitus Savi Põlumaade Turvas väetamine, Kütteks Fosforiit Fosforiidijahu Liiv, kruus ehitusmaterjal 1. Miks ei paljandu Eestis aluskorra kristalsed kivimid? 2. Miks ei leidu Eesti alal settekivimeid devoni ajastust kuni kvaternaarini? 3. Tuntumad devoni liivakivipaljandid Eestis. 4. Miks on pinnakate oluline? Kuidas mõjutab pinnakate nt majandustegevust? 5. Miks on rändrahne Põhja Eestis rohkem kui Lõuna Eestis? 6. Kuidas on jääajad mõjutanud Eesti pinnakatte kujunemist? 7. Miks erinevad Pandivere ja Haanja pinnamood? Põhjenda. 8. Kus Eestis on tehispinnavorme kõige rohkem? 9. Milliste reljeefi pinnavormide piirid eristuvad maastikul selgelt? 10. Ürgorg

Geograafia → Eesti loodus ja geograafia
26 allalaadimist
thumbnail
3
odt

LUULEANALÜÜS: Juhan Liiv „Isamaale“

nii selgesti, soojasti! · Leia luuletusest anto- ja sünonüüme, tsitaatsõnu, kõnekeelt, vananenud ja harvaesinevaid sõnu. Anto- ja sünonüümid Vastandsõnu luuletustest ma ei leidnud, sünonüüme ka mitte, see võib olla tingitud sellest, kuna minu raamatus pole kõik täispikad luuletused, vaid mõned on luuletuste katkendid. Tsitaatsõnad Tsitaatsõnu ka ei leidu, kuna see on suhteliselt vana luulekogu (1998) ja luuletused seal sees on palju vanemad veel, ma arvan samuti kuna on tegu isamaaliste luuletustega siis prooviti ikka kasutada päris eesti keelseid sõnu. Kõnekeel Ausaltöeldes ma leitsin ainult kolm sellist sõna, nendeks sõnadeks olid kuis, läeb ja mil, ja ma pole isegi kindel et needgi sobivad. Vananenud ja harvaesinevad sõnad

Kirjandus → Kirjandus
41 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Planeet Maa

kõiki Päikesesüsteemi planeete. Maa välispind (maakoor) jaguneb mitmeks laamaks, mis on miljonite aastate jooksul pidevas liikumises olnud. Umbes 71% Maa Maa pinnast on kaetud soolase veega ookeanidega, mille keskmine sügavus on 3,8 km, ülejäänud osa koosneb kontinentidest ja saartest, mille hüdrosfääri moodustavad järved ja jõed. Elu säilimiseks vajalikku vedelas olekus vett ei leidu teadaolevalt ühelgi teisel planeedil. Maa ainuke looduslik kaaslane on Kuu. Maa ja teised kosmose objektid mõjutavad üksteist vastastikku, eriti Päike ja Kuu. Maa saab Päikeselt ühe ööpäeva jooksul energiat 1,49×1022 J. Kuu on ainus Maa looduslik kaaslane. Kuu keskmine kaugus Maast on 3,844×105 km. Maa täpset vanust on keeruline kindlaks teha, sest Maal ei leidu tollest ajast pärinevaid kivimeid. Maakoor oli esimese miljardi aasta jooksul vedel või plastiline. Maa

Füüsika → Megamaailma füüsika
3 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Propenaal ehk akroleiin

Propenaal ehk akroleiin Akroleiin ehk propenaal (süstemaatiline nimetus 2-propenaal) on teravalõhnaline mürgine kergestisüttiv kantserogeenne värvuseta keemiline ühend. Struktuurvalem: CH2=CHCHO Füüsikalised ja füsioloogilised omadused: Kergesti lenduv vedelik ning väga tugev lakrimaator ehk silmi ja nina ärritav aine, mis võib esile kutsuda ka pisaratevoolu. Kasutamine ja esinemine: Keemiatööstuses on ta tähtis vahesaadus, kuid kodus võib see tekkida näiteks rasva kõrbemisel pannil. Akroleiini mürgisuse tõttu tuleks hoiduda rasvade kõrvetamisest pannil ning kõrbenud rasva tarvitamisest. Looduses seda ei leidu.

Keemia → Keemia
14 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

LIITIUM

Jüri Gümnaasium 9.reaal Martha Rattus LIITIUM ÜLDINFO Leelismetall Järjekorranumber 3 Kuulub I rühma ja II perioodi O.a. Kõikides ühendites I OMADUSED Hõbevalge Suhteliselt pehme Kõige väiksema tihedusega metall Väga aktiivne OMADUSED Sulamistemperatuur 180 kraadi Keemistemperatuur 1347 kraadi Kaks isotoopi Tõrjub veest vesiniku välja AVASTAMINE 1700 ­ Avastati esimene mineral 1817 ­ Tehti teaduslikult kindlaks Johann Arfedson KUIDAS SAADA? Looduses vabalt ei leidu Mineraalidest ja meresooladest KASUTAMINE Patareides Soojusülekandeaparaatides Meeleoluhäirete (bipolaarse häire) raviks MUUD HUVITAVAT Nimi tuleb kreeka keelsest sõnast Lithos Liitiumsoolade põletamisel muutub leek punaseks KASUTATUD MATERJAL http://et.wikipedia.org/wiki/Liitium http://www.chemicalelements.com/e lements/li.html AITÄH!

Keemia → Anorgaaniline keemia
6 allalaadimist
thumbnail
6
pptx

Jamaica tutvustus

Söök & Tavad Jamaica toidutraditsioonid on suuresti sarnased klassikaliste kariiba päraste toitudega. Samas on sellel saarel arenenud tänu immigratsioonile hoopis omatüüpi toitumisharjumused. Erilisemana võib välja tuua et toitudesse meeldib neile toppida kõike - laimid, avokaadod ja kana-kala on neile tüüpiliselt kõige alustaladeks. Rahvustoit on jamaicalastel: "ackee & saltfish"-ehk mingisugune soolakala. Jamaica on ka tuntud oma kanepi poolest, ei leidu vist Jamaicalast, kes ei ole elus suitsetanud kanepit, või kes pole seda tienud vähemalt 10 korda päevas, neile on see umbes nagu meile tavaline tubakas.

Turism → Turism
17 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kaltsium, kus seda leidub

Kaltsium(Ca) Elektronskeem: +20 | 2)8)8)2) Kalitsiumit ei leidu looduses vabal kujul. Seda leidub tavaliselt mineraalides kaltsiit, dolomiit, kips või settekivimites. Kaltsiumit kasutatakse ehituses tsemendis, kaablite isolatsioonis, patareides, väetistes, värvides ja juustu valmistamisel. Seda on ka kriidis, kipsis ja paberis. Kaltsium on väga aktiivne. Seda peab hoidma õlis, kuna kokkupuutel vee või õhuga süttib see põlema või plahvatab. Oksiidi tüübilt on see tugeva aluseline. See on hõbevalge, tihedusega 1,55g / cm3

Keemia → Keemia
64 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Maapähklivõi-kaeraküpsised

Maapähklivõikaeraküpsised Pähklisõprade lemmikküpsised meeldivalt muredad ja tohutult maitsvad. Igaks juhuks tasub küpsisekauss käeulatusest kaugemale panna, muidu võib neid märkamatult liiga palju süüa :) Kui kaerajahu majapidamises ei leidu, siis saab seda ise kaerahelvestest jahvatada või panna selle koguse võrra nisujahu rohkem. 2 plaaditäit 1,5 dl maapähklivõid 100 g võid 1 dl suhkrut 1 dl fariinsuhkrut 1 muna 1 tl vanillsuhkrut 1 dl kaerajahu 1,25 dl nisujahu 0,5 tl soodat 0,5 tl küpsetuspulbrit Sega omavahel toasoe maapähklivõi ning fariinja tavaline suhkur. Lisa muna, vanillsuhkur ning omavahel segatud jahud ja kergitusained

Toit → Retseptid
17 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Maavärin Haitil

300 000 inimest 360 000 inimest PortauPrince linnas, milles sai kahjustada või hävines 60 80 % hoonetest. PortauPrince, Jacmale ja teiste asulate piirkonnad, mis asusid maavärina epitsentris Umbes 1,5 milj 1,8 milj inimest jäid kodutuks Paljud inimesed surid või said vigastada PortauPrince vanglast põgenesid vangid Andmeid, et inimesi oleks teavitatud ei leidu http://www.postimees.ee/212422/haitimaavarinpaastistrellidetaganttuhandeidvan http://en.wikipedia.org/wiki/2010_Haiti_earthquake http://et.wikipedia.org/wiki/Haiti http://et.wikipedia.org/wiki/Haiti_maav%C3%A4rin http://fi.wikipedia.org/wiki/Haitin_maanj%C3%A4ristys_2010 http://erikpuura.wordpress.com/2010/02/13/haitimaavarinapohjusedja tagajarjed/ http://www.slideshare.net/Bombselll/iti7122228

Geograafia → Geograafia
6 allalaadimist
thumbnail
7
ppt

Eesti_rahvustoidud

Eesti rahvustoidud Koostanud: Rauno Venig Juhendaja: Elle Möller Pärnumaa Kutsehariduskeskus Eestlase söömisharjumused on paljustki mõjutatud kliimast Sügistalvine pimedus ja pakane toovad lauale hapukapsad ja ahjupraed, süldi ja verivorsti, paksud supid ja pajaroad. Suviti saab eestlane poolenisti söönuks päikesesest, ülejäänud kõhupoole täidavad kõik kerge ja värske. On palju toite, mida mujal ei leidu hapendatud rukkileib hapukapsas sea- või vasikalihast ja -jalgadest keedetud, vürtsidega maitsestatud sült 12 erineva vürtsiga valmistatud kuulus Tallinna kilu mulgikapsas Talupoja laual oli Argipäeviti Suurtel pühadel ka leib või kruubipuder liha keedukartul munapuder kohupiim soolasilk jahurokk Jookidest linnusekali meekali ehk mõdu kasemahl

Toit → Kokandus
31 allalaadimist
thumbnail
17
pptx

Madagaskar (powerpoint)

Ida poole suunduvad jõed on enamjaolt lühikesed ja kiired ning rohkete koskedega. Suurim järv on idas paiknev Alaotra. Madagaskar on paiknenud Aafrika kontinentidest lahus juba 150 miljonit aastat, mistõttu suur osa viimase 40 miljoni aasta jooksul saarel välja arenenud eluvormidest on endeemid, esinedes ainult sealsel piiratud levialal. Teadlased arvavad, et Madagaskaril elab 5% kogu maailma taime- ja loomaliikidest. Saarel kasvab u. 10 000 taimeliiki, millest 80% ei leidu kusagil mujal maailmas. Õnnetuseks on nõudlus uute põlluharimispaikade järele seadnud suure osa sellest liigirikkusest hävimisohtu. Ida pool on veel säilinud mõningad troopika vihmametsad, kus kasvab väga väärtuslikke mahagoni- ja tulbipuid, kuid läänepiirkonnas on ülekaalus savann ja rohumaad. Madagaskarile on eriti iseloomulikud kohalikku päritolu leemurid ja kameeleonid, samuti elutseb siin arvukalt kahepaikseid ja roomajaid. Majanduslik ülevaade Pindala : 587 041 km2

Geograafia → Geograafia
8 allalaadimist
thumbnail
8
pptx

Kloor

mürgine kõige elusa suhtes, alates mikroskoobi abil eristatavatest bakteritest kuni suurte loomadeni. Milleks teda kasutatakse ? · Esmakordselt kasutati kloori meditsiinis (laipade desinfitseerimiseks) · Keemiliste ühendite valmistamisel soolhappe, kloorlubja, hüpokloriitide jne. tootmisel. · Kangaste ja tselluloosi pleegitamiseks paberi ja tekstiiltööstuses Kus teda leidub ? · Suure keemilise aktiivsuse tõttu ei leidu kloori looduses lihtainena. Ühenditena on ta aga väga levinud. NaCl jaKCl leidub merede ja ookeanide vees, samuti maakoores soolalademetena. Viited · Johan Aas, 17.04.2008, http://et.wikipedia.org/wiki/Kloor · Jacob Hill, 22.12.2006, http://www.chemistry.wustl.edu/~coursedev/Online%20tut Tänan kuulamast.

Keemia → Keemia
11 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Tuumaenergia - poolt ja vastuargumendid selle kasutamise kohta

kasutamiseks muul otstarbel. 5. Kütusevarud asuvad poliitiliselt stabiilsetes riikides. Vastu: 1. Kalli ehituse maksab kinni tarbija seega suurenevad elektriarved. 2. Tekivad tuumajäätmed. 3. Meie tänased katlamajad muutuvad suhteliselt kasutuks. 4. Tekib palju radioaktiivseid jääkaineid. 5. Uraani kaevandamine oleks keskkonna- ja terviseohtlik, ja Eestis seda erini niikuinii ei leidu, tuleb import tulusam, mis ei anna soovitud kasu. Kasutatud kirjandus : http://www.greengate.ee/?page=4&id=6375 http://www.tuumaenergia.ee/index.php?id=111 http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/rohelistel-tuumajaama-vastu-koos- ule-4000-allkirja.d?id=18744040

Geograafia → Geograafia
32 allalaadimist
thumbnail
6
pptx

Tarbimine1

Tarbimine Päritolumaa Hind Kvaliteet Harjumused Tervislikkus ja keskkonnasõbralikkus E-ained Toidu lisaaineid saadakse kolmel erineval viisil: 1)ained, mis on eraldatud mõnest toiduainest või muust looduslikust ainest (nt sojaletsitiin E 322) 2)ained, mis on saadud toidust sünteesi teel (nt sidrunhape E 300) 3)kolmandasse rühma kuuluvad tervisele kõige kahjulikumad ning enim kõrvalmõjusid tekitavad sünteetilised (tehis) lisaained, millel looduses analoogi ei leidu (nt suhkruasendaja aspartaam E 951). Toode Päritolumaa E-ained Kohvikoor Eesti Puuduvad Leiburi Saib Eesti E471,E472,E415,E260,E20 0 Sulatatud juust Eesti E452, E339 maitserohelisega Mentos närimiskumm Venemaa E451,E414,E415,E171;E100,E 133,E322 Piim Eesti Puuduvad Vaarikajogurt Ee...

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
38 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Kulendviburloomad

loomviburloomad Kulendviburloomad erineva kehakujuga roomavad kulendite abil toituvad kulendite abil kõik on heterotroofid paljunevad pooldudes veekogude põhjas või hõljuvad osa on parasiidid enamasti meres Nägleeria Elab niiskes pinnases, veekogudes ja levib ka tolmuga õhus. Inimorganismi sattudes põhjustab ta rasket, sageli surmaga lõppevat kesknärvisüsteemi haigust. Eestis õnneks viimast ei leidu. Harilik amööb Düsenteeria siseamööb Harilik amööb on üks suuremaid looduses vabalt elavaid amööbe, kelle läbimõõt on 0,25mm. Ta elutseb lompide ja tiikide põhjas mudakihil Viburloomad püsiva ovaalse kehakujuga viburid liikumiseks toituvad viburite abil ujuvad aktiivselt osa on autotroofid (neil on kloroplastid) osa on parasiidid paljunevad pooldudes, üksikud paljunevad suguliselt Trihhomoonas

Bioloogia → Bioloogia
5 allalaadimist
thumbnail
12
odp

Välismajandussidemed

Nii ostetaksegi paljusid hüvesid teistelt riikidelt. Et aga mujalt osta, peab osturaha teenimiseks midagi ka teistele müüma.Selliselt kujunebki riikide vahel hüvede vahetus ehk välismajandussidemed. Välismajandussidemed jagunevad kolmeks peamiseks liigiks: väliskaubandus e. aineliste hüvede vahetus teenuste vahetus kapitaliinvesteeringud. Eesti välismajandussidemed Eesti majandust mõjutavad tugevasti Eestis leiduvad loodusvarad ja tingimused. Naftat Eestis ei leidu, seega tuleb vedelkütuseid importida välisriikidest. Ei suuda kõiki vajalikke kaupu toota: ei jätku piisavalt kapitali ega tööjõudu Enam eksporditakse meil kõrgtehnoloogiat ning puitu ja mööblit. 2010. aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 8,75 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 9,27 miljardi euro eest. Mullune kaupade eksport ületas siiani kõrgeima 2008. aasta taseme, mil kaupade eksportkäive oli 8,47 miljardit eurot. Eesti import Venemaalt

Geograafia → Geograafia
13 allalaadimist
thumbnail
8
ppt

Alumiinium

Alumiinium Hanna Vahter 9.klass Muhu Põhikool Al ajaloolist, põnevat Avastas saksa keemik F. Wöhler 1827 a. Algselt oli Al väga kallis On mürgine Süüdistatakse Alzheimeri ja Parkinsoni tõve tekitamises Al leidumine looduses (lihtaine, ühendid) Ei leidu lihtainena Maakoores levikult metallilistest elementidest esimesel kohal (~8%) Esineb ühendite koostises - tähtsaim Al tooraine on mineraal boksiit Esineb veel poolvääriskividena - rubiini ja safiirina Al füüsikalised omadused Hõbevalge läikiv metall Kuulub kergmetallide hulka - tihedus on 2,7g/cm3 Sulamistemperatuur on 660 °C Keemistemperatuur on 2519 °C Aatommass on 26,98154 Hea elektrijuht Al keemilised omadused

Keemia → Keemia
11 allalaadimist
thumbnail
7
pptx

Euroopium

Euroopium Alex lepik Lühitutvustus Lantanoid Väga haruldane muldmetall Pehme ja hõbehall värvus Teistest lantanoididest kõige reaktsioonivõimelisem Oksüdeerub õhuga väga kiiresti Reageerimine veega on sarnane kaltsiumiga Leiualad ja tootmine Puhtalt looduses ei leidu Kaevandatakse maakidena koos teiste lantanoididega Leidub bastnäsiidis ja monatsiidis, samuti ka lopariidis ja ksenotiimis. Varusi kõige rohkem Hiinas, Venemaal ja USA-s Toodavad Hiina ja Venemaa Bayan Obo kaevanduses suured bastnäsiidi ja monatsiidi varud Koola poolsaarel Venemaal leidub lopariiti Eraldamine Mitu erinevad meetodit: 1. Kuumutatakse maaki ja leotatakse happes 2. Sadestatakse Ce välja, Edasi

Keemia → Anorgaaniline keemia ii
4 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Matemaatiline analüüs kontrolltöö

( lim F x 2 , y 2 x , y 0 ) Asendusvõte: x = r cos y = r sin r 0 [0;2 ] . lim F ( x 2 ,y ) 2 Asendusvõte: x = r cos y = r sin r [0;2 ] . x , y Piirväärtus ei tohi sõltuda lähenemisteest (-st). Vastasel korral teda ei leidu. Kui on vaja tõestada, et antud piirväärtust ei leidu, siis piisab tõestusest, et ühte kindla lähenemisteega y = f ( x ) piirväärtust ei leidu ­ tekib määramatus ­ või kahe erineva lähenemisteega y = g1 ( x ) ja y = g 2 ( x ) saadud piirväärtused ei ole võrdsed. Korduvad piirväärtused Olgu antud 2-muutuja funktsioon z = f ( x, y ) ja punkt P0 = ( x0 , y0 ) . Kui leiduvad piirväärtused lim f ( x, y ) = g ( y ) ja lim g ( y ) = A , siis kirjutame lim lim f ( x, y ) = A .

Matemaatika → Matemaatiline analüüs
119 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Alumiinium

peaaegu 5 korda kergem rauast. Kuna uue metalli saamise lähtaineks olid ammu tuntud maarjased (ladina keeles ­ alumen ), siis hakati ka metalli nimetama alumiiniumiks. Alumiinium Alumiinium on tänapäeval üks tuntumaid ja enamkasutatavaid metalle(tähtsuselt teisel kohal raua järel). Kuid umbes 100 aastat tagasi oli alumiinium väga haruldane ja hinnaline metall, millest valmistati vaid luksusesemeid. Alumiiniumi ei leidu looduses ehedana, st lihtainena. Suure keemilise aktiivsuse tõttu esineb ta vaid ühendite koostises. Alumiiniumiühendid on looduses väga laialt levinud. Alumiinium esineb koos hapniku ja räniga paljude kivimite, savide ning teiste mineraalide koostises. Levikult on alumiinium maakoores hapniku ning räni järel kolmandal kohal(massi järgi). Tähtsaim alumiiniumi tooraine on mineraalboksiit, mille põhiline koostisaine on alumiiniumoksiid Al2O3. Alumiiniumühendid on väga püsivad

Keemia → Keemia
184 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Leelised

Just sel põhjusel on leelismetallid väga tugevad redutseerijad ja keemiliste omaduste poolest nad kuuluvad kõige aktiivsemate metallide hulka. Elektroni loovutamise tagajärjel muutuvad leelismetallide aatomid positiivseteks ioonideks. Iooni tekkel muutub väliselektronkihiks eelviimane kiht, millel on sellele leelismetallile perioodilisustabelis eelneva väärisgaasi konfiguratsioon. Leelismetallide leidumine looduses Ehedalt (lihtainena) neid looduses suure keemilise aktiivsuse tõttu ei leidu. Küll aga neid esineb väga paljude ühendite koosseisus. Siiski frantsiumit looduses praktiliselt ei leidu, kuna ta on selline radioaktiivne element, millel püsivad isotoobid puuduvad. Lito- ja hüdrosfääris on levinumad naatriumi ja kaaliumi ühendid, kuid teiste leelismetallide ühendid on haruldasemad. Tähtsamateks leelismetallide esinemiskujudeks on looduses halogeniidid (peamiselt kloriidid), sulfaadid, silikaadid või fosfaadid.

Keemia → Keemia
18 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

Molübdeen, Mo

Molübdeen, Mo Rando Veberson KATB 41 Tallinn 2014 Sissejuhatus 1778 ,Carl Wilhelm Scheele Ei leidu looduses puhtal kujul Mikroelement Kaitseb söögitoruvähi eest. Leevendab või kaotab astma sümptomid. On tähtis raua omastamisel. Tõrjuba kaarjast. Soodustab seksuaalfunktsioone. Tarbimine Soovituslik kogus naistel 0,100,3 mg ja meestel 0,130,3 mg. kahjulik 10 mg ja 180mg. Ületarbimine härib vase omastamist kehas. 0,07mg kilogrammi kohta Maks, neer, selgroog Aktiveerib organismis ensüüme, mida on vaja DNA sünteesiks ja kusihappe moodustamiseks

Toit → Toitumisõpetus
4 allalaadimist
thumbnail
8
ppt

Kloor

Glauber sai niiske keedusoola kuumutamisel sütel ja eraldunud suitsu kondenseerimisel tugeva happe, mida ta nimetas "soolapiirituseks". Kloori kasutusalad Tekstiili- ja paberitööstuses kasutatakse kloori peamiselt pleegitajana keemiatööstuses rakendatakse teda orgaaniliste ühendite (värvained, ravimid, mürkkemikaalid jm.), vesinikkloriidhappe (soolhape) ja kloriidide tootmisel. Kloori leidumine Suure keemilise aktiivsuse tõttu ei leidu kloori looduses lihtainena. Ühenditena on ta aga väga levinud. NaCl ja KCl leidub merede ja ookeanide vees, samuti maakoores soolalademetena. Kloori omadused Kloor on kollakasrohelise värvusega iseloomuliku terava lõhnaga mürgine gaas, õhust on ta raskem. Kloor lahustub vees moodustades kloorivee (Cl ­vesi).

Keemia → Keemia
11 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti ressursid

Eesti majandusressursside kasutus võimalused Eestis ei leidu palju majandusressursse, kuid tehnika arenedes tuleb neid juurde näiteks tuule ­ ja päikeseenergia. Samas ei jäeta kõrvale vanu juba teada olevaid ressursse, näiteks puit. Energiaallikad Fossiilne kütus Ehitusmaterjal Tuuleenergia Päikeseenergia Põlevkivi Turvas Puit Mittetäielikukt

Loodus → Loodusõpetus
11 allalaadimist
thumbnail
8
ppt

Magneesium

Magneesium Sisukord · Mis on magneesium · Kus seda leidub · Milleks on see vajalik · Magneesiumi puudus · Magneesium ja inimene · Tänan kuulamast Mis on magneesium · Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12. · Magneesium asub kolmandas perioodis. Kus seda leidub · Magneesium on litofiilne element, mis kontsentreerub Maa vahevöösse ja maakoorde. · Maal ei leidu teda looduses vabalt, vaid ainult ühendite koosseisus oksüdeerituna. · Magneesium kuulub ligikaudu 200 mineraali koostisesse. Milleks on see vajalik · Magneesiumi leidub kõigis organismides. · Taimede klorofülli koostises oleva magneesiumi üldhulka hinnatakse 100 miljardile tonnile. Klorofüll sisaldab ligikaudu 2% magneesiumi. · Magneesium esineb ka mikroelemendina loomses organismis. Magneesiumi puudus · Toitumisest tingitud magneesiumipuudulikkust

Keemia → Keemia
4 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Harilik vaarikas

Harilik vaarikas Vaarikas on kõigile tuntud taim. Põhjuseks on tema maitsvad marjad. Ilmselt ei leidu inimest, kellele need vastumeelsed oleksid. Kuid vaarikamarjad pole vaid hea suutäis, need on ka väga kasulikud. Marjades on leitud palju erinevaid happeid, suhkruid, vitamiine, kauni vaarikapunase värvi annavad kokku mitmed erinevad värvained. Vaarikaid on juba väga ammusest ajast kasutatud ravimina. Kõige kasulikumad on vaarikad kohe värskelt süües, kuid neid saab tarbida kogu aasta jooksul. Selleks tuleb korjatud vaarikad laotada paariks päevaks päikse kätte närbuma

Loodus → Loodusõpetus
5 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Millest koosneb sperma?

 Sperma koosneb ~5% osas spermatosoididest, ~30% osas eesnäärme sekreedist ja ~70% osas seemnepõiekeste sekreedist.  Hormoone ja teisi bioloogiliselt aktiivseid aineid on spermas tõesti märksa enam kui teistes organismi sekreetides.  Sperma sisaldab palju kilokaloreid.  Üks seemnepurskekogus sisaldab ainult 5- 7 kilokalorit.  Usutakse, et sperma joomine parandab tervist ja nahka, kuna ta on toitainete- ja vitamiinirikas. Tegelikkuses ei leidu spermas niisugusel määral vitamiine, mineraale, ensüüme, või ükskõik mida selle ülistamiseks esile tuuakse, et selle joojat mõjutada.  Usutakse ka et sperma sisaldab palju valku, kuid reaalsuses on ka selle valgusisaldus liha ja ubadega võrreldes napp.  Ühes teelusikatäies seemnevedelikus on seemnerakke ca 200-500 miljonit.  Üllataval kombel moodustavad spermatosoidid seemnevedelikust aga vaid 1 protsendi.

Inimeseõpetus → Inimese füsioloogia
5 allalaadimist
thumbnail
1
pdf

Kattekold

Kattekollal on lehed laiali või allapoole langenud. Lehe tipud on teravad, jäigad ning ilma valgete karvakesteta. Kattekolla lehed paiknevad varrel, võrreldes karukollaga on neid suhteliselt hõredalt. Alates juunist on kattekollad soetamas endale järelkasvu, ehk neil arenevad eospead. Varre tippu areneb alati ainult üks eospea, kuid karukollal on neid umbes kaks kuni kolm. Eospea on ülejäänud varre jätkuks, lehtedeta kandvat vart kattekolla eospeal ei leidu. Uus taim areneb eosest üle kahekümne aasta. Kattekolda on kasutatud ravimtaimena, täpsemalt tema eoseid pulbrina. Eosed sõelutakse hoolikalt, puhastatakse muust mittevajalikust ning kollakasvalge imikupuuder ongi valmis. Sel puudril on ka hea omadus, nimelt ei ärrita ka kõige tundlikumat nahka. Laialt on kattekolla eospulber tuntud ka ilutulestiku tegemisel. Nimelt õhus tulega kokku sattudes on nad plahvatus ohtlikud. Seda omadust on kasutatud teatrietendustel valgusefektide

Bioloogia → Bioloogia
3 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun