Maarja Lepind Võrrelge vähemalt kolme erinevat perekonna definitsiooni. Eesti Statistikaameti ametliku määratluse alusel on leibkond ühisel aadressil elav inimeste rühm, kes kasutab ühiseid raha- ja/või toiduressursse ning kelle liikmed ise tunnistavad end üheks leibkonnaks. Kui võtta antud definitsioon lahti, siis on perekond ka inimesed kellel on üüritud korteris üks tuba ja teisele teine, ehki ei ole nad ei suhelnud ega tea miskit üksteisest. Teiseks punktiks oleks ühise raha kasutamine, nii oleks perekond ka ettevõtte omanikud, kellel on ettevõttel mitu kaarti, aga üks pangakonto. See annab ülkise definitsiooni aga ma ei pea seda veel täiesti õigeks. Perekond võib olla ka lahus, isa soomes ja ema eestis ning lapsed üle maailma
Leibkond on ühisel aadressil elav inimeste rühm, kes kasutab ühiseid raha- ja/või toiduressursse ning kelle liikmed ise tunnistavad end üheks leibkonnaks. Laiendatud perekonda* kuulub lisaks tuum perekonnale veel täiendavaid liikmeid, kes kõik on omavahel lähisugulus-, partnerlus- või hõimlussuhteis Bigaamia* ehk kaksikabielu ühe mehesamaaegne abielu kahe naisega / ühe naise samaaegne abielu kahe mehega Polüandria* ehk mitmemehepida mine ühe naise samaaegne abielu mitme mehega Polügüünia* ehk mitmenaisepida mi ne ühe mehe samaaegne abielu mitme naisega
Seega, senisega võrreldes kahanes tunduvalt perekonna, kiriku ja traditsioonide roll, eriti noorte seas. Ka tänapäeval on paljud inimesed kolinud linna elama ja maal elab vähem inimesi, just sellepärast, et saada paremaid töökohti. Teiseks võiks välja tuua perekonnamudeli, mis koosnes isast, emast ja lapsest. Tekkis uus leibkond, see tähendab, et ühise elukohas elavad isikud, kes kasutavad ühist raha- või toiduressursse ja kelle liikmed ka ise tunnistavad end üheks leibkonnaks olevat. Ka tänapäeval kehtib perekonnamudel. Järelikult on muutnud ka mõned uusaja põhijooned tänapäeva elulaadi. Kolmandaks põhijooneks oleks, et ühiskonnas tekkis ümberkihistumine. Olulise osa arenenud maade rahvastikust moodustasid vabrikutöölised ehk proletariaadid. Lisaks hakkas uusaja tööstustööline saama palka vabrikus tehtud töö eest. Industriaalühiskonna teise poole aga moodustasid kesklass ehk kodanlus, sealhulgas ka haritlased
Perekond on abielul või veresugulusel põhinev väike grupp, mille liikmeid seob ühine vastastikune abi ja moraalne vastutus. Leibkond on ühisel aadressil elav inimeste rühm, kes kasutab ühiseid raha- ja toiduressursse ning selle liikmed ise tunnistavad end üheks leibkonnaks. Tuumikperekond on perekond, mille moodustavad kas mees ja naine või üks nendest ning nende üks või mitu alaealist last. Laiendatud perekonda kuulub lisaks tuumperele veel täiendavad liikmed, kes kõik on omavahel suguluses. Mittetäielik perekond ehk üksikvanema pere. Uuspere on peretüüp, mille vähemalt ühel liikmel on olnud oma tuumikperekond st. Ta on korduskooselus. Lasteta abielupaar on paar, kes pole veel lapsi saanud soovinud või saanud või kelle lapsed on
ANDRI KAAREMÄE 154819IABB Kodutöö 5 Leibkond Valitud leibkonnaks on üksi elav keskealine meesterahvas, kes töötab täiskohaga IT-erialal spetsialistina. Peamisteks tööülesanneteks on firmadele infotehnoloogiliste lahenduste koostamine. Võimalus töötada ka kodus. Palk 1600 eurot kuus bruto. Päevas töötab 8 tundi, bruto tunnipalk 10 eurot. Söömine kodus Üksi elaval meesterahval kulub toidu ostmiseks ning ise valmistamiseks ligi 250 eurot kuus. Ise süüa tehes kulub ühe toidukorra valmistamisele ligi 30 minutit. Kokku tuleks päevas
Perekond on abielul või veresugulusel põhinev väike grupp, mille liikmeid seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne vastutus Leibkond on ühisel aadressil elav inimeste rühm, kes kasutab ühiseid raha ja/või toiduressursse ning kelle liikmed ise tunnistavad end üheks leibkonnaks Tuumperekond- perekond, mille moodustavad kas mees ja naine või üks nendest ning nende üks või mitu last Uuspere- on peretüüp, mille vähemalt ühel liikmel on olnud oma tuumperekond, st ta on enne korduskooselu olnud abielus/vabaabielus Abielu- sotsiaalne institutsioon sugupoolte suhete korraldamiseks soo jätkamise ja perekonna huvides Külalisabielu- eri elukohtades elavate inimeste suhe, mida iseloomustab osaliselt ühine majapidamine ja jagatud vaba aeg, vahel ka ühised lapsed
1. Perekond – perekond on abielu või veresugulusel põhinev väike grupp inimesi, mille liikmeid seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne vastutus Leibkond – ühisel aadressil elav inimeste grupp, kes kasutab ühiseid raha – ja/või toiduressursse ning kelle liikmed ise tunnistavad end ühiseks leibkonnaks Tuumperekond – Pere mille moodustab kas mees ja naine või üks neist ning nende lapsed Laiendatud perekond – Pere kus lisaks vanematele ja lastele on ka näiteks mingid sugulased või hõimluskaaslased (läbi abielu) Uuspere – Pere kelle vähemalt ühel pereliikmel on olnud oma tuumperekond ja seekord on järgmine abielu Abielu – sotsiaalne institutsioon sugupoolte suhete korraldamiseks soo jätkamise ja perekonna huvides
Rikidevahelise rände, ehk migratsiooni tagajärg on ühiskonna rahvusliku koosseisu muutumine. Eesti rahvastik: põhirahvus eestlased 65%, venelased 28%, ukrainlased 26%, sakslased 1,8%. Enamik riike on tänapäeval paljurahvuslised. Integratsioon teiste rahvuste, kultuuride sulandumine põhirahvusega ühiskonda. PEREKOND. Kõige vanem nähtus ühiskonnast on perekond. Ühise majapidamisega kooslust nimetatakse leibkonnaks. Ülalpeetav perekonnas on laps ja pensionär, puudega tööealine inimene. Tööealised ja töövõimelised inimesed moodustavad ühiskonna tööjõu. Tööjõus eristatakse töötavaid ehk hõivatud inimesi ja töötuid. Sotsiaalne kihistus: kõrgklas, alamklass, rikkad ning vaesed. Inimeste mitmekesised huvid! Inimestel on erinevad huvid, mis sõltuvad sotsiaalses struktuuris, kihistuses. Huvide mitmekesisus ehk pluralism. Kuidas erinevaid huve arvestada
Lahutuste sagenemine tekitab olukorra kus hakatakse aktsepteerima üksikvanemaid. Üleminek modernsele perekonnale toimub Euroopas 1970 aastatel. Ühiskonna tolerantsuse suurenemisega ei vaadata abielueelsetele seksuaalsuhetele enam halvustavalt. Minnakse üle uuele perekonna tüübile. Seadusliku abelu tähtsus väheneb. Abiellumisega ei kiirustata, pigem elatakse mingi aeg koos ning siis abiellutakse. Statistilise ühikuna muutab perekond leibkonnaks. Tekivad perekonnad kus kasvavad koos poolõed- ja poolvennad, või elavad lapsed kordamööda kummadi vanema juures. Üleminek modernsele peremudelile on toimunud üldiselt samm-sammult, erinevates riikides erineva kiirusega ja mõnevõrra erinevaid teid mööda. Üheks olulisemak iseloomustavaks jooneks modrenses perekonnas on selle mitmekesisus. Samasuunaline muutumine jätkub Euroopas ka 21 sajandil, kuid erinevates riikides on muutuste sügavus ja kulg väga erinevad
Just kodu kujundab inimese elu hoiakuid, õpetab enesega toime tulema, suhtlema ning teiste ühiskonna liikmetega arvestama. Heaolu tagamisel on oluline inimeste kooselu viis. Võib juhtuda, et lapsed ja/või abikaasad ei elagi koos. Ühes majas või korteris võib elada vaid osa perekonnast, aga ka mitu perekonda või põlvkonda näiteks täiskasvanud õed-vennad oma perekondadega või siis vanavanemad koos laste ja lastelastega. Sellist ühise majapidamisega kooslust nimetatakse leibkonnaks. Mitmel juhul võetakse toetuste maksmise ja majandusliku analüüsi aluseks just leibkond. See võimaldab tõepäraselt hinnata inimeste tulusid ja kulusid. Inimese ja leibkonna sissetulek oleneb põhiosas sellest, kas tegemist on töötavate või ülalpeetavatega. Ülalpeetav on laps ja pensionär aga ka puudega tööealine inimene, ühesõnaga too kes ise palka ei saa. Tööealised ja võimelised inimesed moodustavad ühiskonna tööjõu. Tööjõus eristatakse omakorda
kehvemad aga lõuna poole jäävad Valga, Põlva ja Võru maakond. Võrreldavalt kõrged keskmised tasud olid ka saartel. Stabiilselt tõusis kogu aeg Pärnu piirkond, kuuludes suuremate palganumbritega piirkondade hulka. Allikas: Eesti Statistikaamet [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp] (16.09.2008) Joonis 2. Brutopalk Eestis maakonniti aastatel 2000, 2004 ja 2007 1.3 Leibkonnaliikme kohta tehtud kulutuste struktuutr kuludetsiilides 2007.aastal Leibkonnaks nimetame isesisva majandusüksusena toimivat inimrühma, mille liikmed majandavad ennast ühiselt ehk kellel on ühine majapidamine (Mereste 2003.a, lk 490). Peredetsiil on pereliikme keskmise tulu alusel leitud kümnendik peredest/majapidamistest (Kall, 2008, lk1). Esimesse detsiili on arvatud kõige väiksema sissetulekuga inimesed, kümnendassse aga kõige jõukamad. Võrreldes kuludetsiile on näha, kuidas on omavahel seotud ning kuidas muutub
(http://www.eki.ee) Universaalset perekonda iseloomustab veresugulus, ühine olme, vastastikune abistav käitumine, ühine moraalne vastutus, ühine keskkond ja ühine kasvukeskkond lastele. Tuumperekond abikaasad ja nende ühised alaealised lapsed Laiendatud perekond tavaliselt kolm erinevat kooselavat põlvkonda Leibkond vs perekond Leibkond ühisel aadressil elav inimeste rühm, kes kasutab ühiseid raha- ja/või toiduressursse ning kelle liikmed ise tunnistad end üheks leibkonnaks. Leibkonna võivad moodustada lühemaks või pikemaks perioodiks sõbrad, õpingukaaslased vms. Leibkonna põhitunnus on elu ühises ruumis majapidamistöid ja -kulusid jagades. Omaette leibkonna moodustab ka üks inimene. Perekonna funktsioonid O'Donell (2002): kaitse ja hoolitsemise f, majanduslik f, seksuaalsuhete reguleerimise f, laste kasvatamise f, sotsiaalse kontrolli f, poliitiline f ja sotsiaalse staatuse andmise f. Pere funkt
kõrgematelt korrustelt alumistele korrusele (meestele ei meeldi, erinevalt naistest, viibida kaupluses pikka aega). Kuid ka naised on hakanud sooritama oste, mis traditsiooniliselt kuulusid “meeste maailma”. Näiteks uue auto valimisel langetavad otsuseid naised peaaegu 50%-l juhtudest, mõjutavad otsuseid aga koguni 80%-l juhtudest (Boveé, Thill, 1992: 164). Kultuuriliste väärtuste teisenemist iseloomustab tabel 4 (Stanton, Etzel, Walker, 1991: 119). 2 Leibkonnaks loetakse inimeste gruppi, kes kasutab vabatahtlikult ühist eluruumi ja ühiseid rahalisi vahendeid. 5 Tabel 4 Varasemad ja praegused kultuurilised väärtused VARASEMAD PRAEGUSED Elukorraldus lähtub Elukorraldus lähtub kokkuhoiust ja kulutustest ja krediidi- kogumisest võimalustest
annaabi.ee 
