Rohurinne jänese- kapsas Rohurinne on kidur, Palu-härghein liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, palu-härghein, leseleht, kilpjalg, kõrrelised (võnk-kastevars, lamba-aruhein, jäneskastik, karvane piiphein). Kilpjalg Lamba-aruhein Karvane piiphein Võnk-kastevars Jäneskastik Harilik lehviksammal Harilik palusammal Samblarinne Samblarinne on aga pidev ja tihe. Levinumad liigid on harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas, harilik lehviksammal. Harilik laanik Lainjas kaksikhammas Täname kuulamast!
(Harilik seinakorp, pikk habesamblik, islandi käokõrv, harilik põdrasamblik, alpi põdrasamblik) Harilik seinakorp Pikk habesamblik Islandi käokõrv harilik põdrasamblik Alpi põdrasamblik SAMBLAD Samblad on taimed. Sammaldel on lehed ja vars, mida samblikel pole. Samblad kasvavad maapinnal, puidul ja kividel. Paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Aitavad palju kaasa selleks, et metsades oleks muld viljakas. (Karusammal, palusammal, harilik laanik, harilik lehviksammal) Karusammal Palusammal harilik laanik Harilik lehviksammal EESTI KAKUD 1)Karvasjalg-kakk; 2)Sooräts; 3)Kõrvukräts; 4)Händkakk; 5)Värbkakk; 6)kassikakk; 7)Kodukakk Karvasjalg-kakk Sooräts Kõrvukräts Händkakk Värbkakk Kassikakk Kodukakk Kassikakkude arvukus väheneb, on looduskaitse all, teda kutsutakse öökulliks, arvukus 2003.aastast alates on vähenenud kaks korda, sest toidulauad on väiksemad, on kolinud
– seenlill Monotropa hypopitys Kilpjalg http://bio.edu.ee/taimed/sonajalg/kilpjalg.htm Leseleht http://bio.edu.ee/taimed/oistaim /leseleht.htm Samblarinne • hästi arenenud samblarindes on tavalised: – harilik palusammal Lehviksammal http://www.highlandwildlifephotography.com/ Pleurozium schreberi Bryophytes.html Palusammal – harilik laanik http://www.hkhk.edu.ee/samblad /harilik_palusammal.html Hylocomium splendens – lainjas kaksikhammas Dicranum polysetum – harilik lehviksammal Ptilium crista-castrensis vähesel määral kasvab
Puurinne:Kõige rohkem mändi, leidub ka harilikku kuuski ja arukaski Põõsarinne:Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, harilik vaarikas ja harilik pihlakas. Puhmarinne:Lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust. Rohurinne:Kidur, liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, palu- härghein, leseleht, kilpjalg, kõrrelised. Samblarinne:Pidev ja tihe. Levinumad liigid on harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas, harilik lehviksammal. Allikad: http://bio.edu.ee/taimed/general/palumets .htm http://et.wikipedia.org/wiki/Palumetsad
Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, harilik vaarikas ja harilik pihlakas. Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust. Rohurinne on kidur, liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, palu-härghein, leseleht, kilpjalg, kõrrelised (võnk-kastevars, lamba-aruhein, jäneskastik, karvane piiphein). Samblarinne on aga pidev ja tihe. Levinumad liigid on harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas, harilik lehviksammal. Madis Lugus
Samblarinne: kaksikhambad(harilik,lainjas,nõmme), liiv karusamblik, islandi käosamblik, palusammal, põdrasamlikud(mets,harilik,alpi) Palumetsad Ph-pohla KKT Kuivad või parssniisked leedemullad, põuakartlikud. Mulla happelisus, hapud mullad. Boniteet: 2-3 Peapuuliik: mänd, harvem ka kuusk. Puhmarinne: kanarbik, mustikas, pohl,leesikas, kukemari. Rohurinne: palu-härghein, kilpjalg, leseleht, karvane piiphein, võnk-kastevars. Samblarinne: harilik-ja lainjaskaksikhammas, laanik, lehviksammal, palusammal. Ms-mustika KKT Niiskem, soostunud leede mullad, leetmullad või kahkjad. Happeline muld. Boniteet 2-3 Peapuuliik: mänd, harvem ka kuusk. Puhmarinne: kanarbik, mustikas, pohl Rohurinne: palu-härghein, metskastik, leseleht Samblarinne: lainjas kaksikhammas, harilik karusammal, laanik, palusammal, turbasammal. Rabastuvadmetsad Sn-sinika KKT Niisked puhma ja samblarindega. Soostunud leedemullad, hapud mullad. Boniteet 4-5. Peapuuliik: mänd.
Sarnasused: 1) kasvavad Eestis 2) neil on varred, lehed ja juured erinevused: 1)käbides on suguorganid (paljasseemnetaimed) 2)eestis on vaid 4 liiki (paljasseemnetaimed) 3)üks on putuk- teine tuultolmleja 2. Leia paarid, kirjuta iga tunnuse juurde ühe või mitme taime nr, millistele taimedele see on iseloomulik : ...4... juurte asemel on risoidid 1. toomingas ...2... eosest areneb eelleht 2. lehviksammal ...5... lehtedeks on okkad 3. laanesõnajalg ...1... tolmleb putukate abil 4. karusammal ...3... eosest areneb eelniit 5. Jugapuu 3. Tõmba joon alla taimele, kes ei sobi loetellu. Põhjenda, miks ? vaarikas, pihlakas, hernes, karukold, võilill 4. Kuidas tekib turvas ? Nad kasvavad tipust ning surevad alumises osas nagu teisedki samblad. Kuid liigniiskuse ja happelise keskkonna tõttu lagunevad nad osaliselt ja muuutuvad
pihlakas.Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust.Rohurinne on kidur, liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, palu-härghein, leseleht, kilpjalg, kõrrelised (võnk- kastevars, lamba-aruhein, jäneskastik, karvane piiphein).Samblarinne on aga pidev ja tihe. Levinumad liigid on harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas, harilik lehviksammal. 2. Loomastik Putukaid väga palju ei ole, kui on siis need on enamuselt seotud männiga.Näiteks üks putukas männikräsakas on seotud männiga nii, et ta toitub männi koorest ja männi puidust.Teinekord võib ka kohata mägerit palumetsas.Mäger valib elukohaks tavaliselt kuivemad liivakünkad,kus saab maa sisse rajada pikki urge.Kusagil uru läheduses peaks ka asuma veekogu , kus mäger joogivett saab.Mäger sööb nii taimset kui ka loomset toitu,
puurinne on tihe. Põõsarindes kasvavad harilik kadakas , harilik vaarikas ja harilik pihlakas. Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust. Rohurinne on kidur, liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, palu-härghein, leseleht, kilpjalg, kõrrelised (võnk-kastevars, lamba-aruhein, jäneskastik,karvane piiphein). Samblarinne on aga pidev ja tihe. Levinumad liigid on harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas, harilik lehviksammal. Palumets on liigirikas ökosüsteem. Dominantliikideks on mänd, kuusk, kask, samblikud, pohl, mustikas, erinevad linnuliigid (käbilind, rähn), orav, nugis, rebane ja karu. Putukatest näiteks lepatriinu ja metsakuklane Millistes tingimustes antud kooslus tekib? Asuvad hästi (veest) tühjendatud pinnastel, mille pH tase on alla 4 ja savi tase on madal Põlvnevad ränikividest Tavaliselt põlvnevad pinnased vanadest erodeeritud liivakivi randadest, mis olid isoleeritud
Ideaalsed metsad matkamiseks ja loodusturismiks TAIME D Puurinne: harilik mänd, harilik kuusk, arukask Põõsarinne: peaaegu et puudub. Võivad kasvada harilik kadakas, harilik vaarikas ja harilik pihlakas Puhmarinne: pohl, harilik mustikas, kanarbik Rohurinne: kidur ja liigivaene. Harilik jänesekapsas, palu härghein, leseleht, kilpjalg, mitmed kõrrelised Samblarinne: pidev ja tihe. Harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas, harilik lehviksammal. LOOMA D Ilves Kodukakk Pruunkaru Valgejänes Kaelushiir Rebane Siil Käbilind Musträhn Orav Rästik PUTUKA D Männikärsakas Männivaablane Tigu Nälkjas Ämblikud Seeneuss MULLAELUST IK Seened Bakterid Väheharjasussid KOOSLUSE TEKKIMISE TINGIMUSED Veereziim: parasniiske kuni ajutiselt liigniiske Mullastik: liivane lubjavaene muld Happesus: pH tase on alla 4 pigem happeline muld
on tihe. Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, harilik vaarikas ja harilik pihlakas. Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust. Rohurinne on kidur, liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, palu-härghein, leseleht, kilpjalg, kõrrelised (võnk-kastevars, lamba-aruhein, jäneskastik, karvane piiphein). Samblarinne on aga pidev ja tihe. Levinumad liigid on harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas, harilik lehviksammal. Võnk-kastevars Kanarbik Pohl Mustikas Leseleht Karvane piiphein Palu-härghein Palusammal Laanik Harilik lehviksammal Laanemetsad Kasvupaigaks on viljakad lubjavaesed liivased ja savised mullad. Eestis jaotatakse laanemetsad kaheks liigivaesteks männi- ja kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. Mõlemad on levinud enamasti Lõuna- Eestis.
iv.4. Kilpjalg a.iv.5. Võnk-kastevars a.iv.6. Lamba-aruhein a.iv.7. Jänesekastik a.iv.8. Karvane piiphein a.iv.9. Talvik a.v. Samblarinne a.v.1. Harilik palusammal a.v.2. Harilik laanik a.v.3. Lainjas kaksikhammas a.v.4. Harilik lehviksammal b. Loomad b.i. Ilves b.ii. Kodukakk b.iii. Pruunkaru b.iv. Valgejänes b.v. Kaelushiir b.vi. Rebane b.vii. Siil b.viii. Musträhn b.ix. Rästik c. Putukad c.i. Männikärsakas c.ii. Männivaablane c.iii. Tigu c.iv. Nälkjas c.v. Ämblikud c.vi. Seeneuss d. Mullaelustik
harilik vaarikas ja harilik pihlakas. Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust. Rohurinne on kidur, liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, paluhärghein, leseleht, kilpjalg, kõrrelised (võnkkastevars, lambaaruhein, jäneskastik, karvane piiphein). Samblarinne on aga pidev ja tihe. Levinumad liigid on harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas, harilik lehviksammal. Puud: Harilik mänd (Pinus sylvestris) on igihaljas okaspuuliik männi perekonnast, kõige levinum männiliik. Ta kuulub kaheokkaliste mändide hulka (alamperekond Pinus).Harilik mänd on Eesti ainus looduslik männiliik ning levinuim puu metsades. Männid katavad 38% Eesti metsamaadest ja 39% kõigi puistute tagavarast. Kõige suurem osa maakonnast on männikute all Hiiu maakonnas. Harilik kuusk (Picea abies)
Kaksikhammas + + + + + + + + + + + + + + Metsakäharik + + + + + + + + + + Laanik + + + + + + + + + + + + + + + + Palusammal + + + + + + + + + + + + + + + + + Lehiksammal + + + + + Lehviksammal + + + + Raunik + + + + + + Salusammal + + Soovildik + + + + Teravtipp + + + + + + Turbasammal + + + + + + + +
5. harilik koonik (Conocephalum conicum) (L.) Dumort. Sgk: kaksikhambalised (Dicranaceae) 6. soo-kaksikhammas (Dicranum bonjeanii) De Not. 7. lainjas kaksikhammas (Dicranum polysetum) Sw. Sgk: kariksamblalised (Frullaniaceae) 8. harilik kariksammal (Frullania dilatata) (L.) Dumort. Sgk: ulmikulised (Hypnaceae) 9. harilik laanik (Hylocomium splendens) (Hedw.) B., S. & G. 10. harilik palusammal (Pleurozium schreberi) (Brid.) Mitt. 11. harilik lehviksammal (Ptelium crista-castrensis) (Hedw.) De Not. 12. niidukäharik (Rhytidiadelphus squarrosus) (Hedw.) Warnst. Sgk: tähtsamblalised (Mniaceae) 13. mets-lehiksammal (Plagiomnium cuspidatum) (Hedw.) T. J. Kop. 14. lainjas lehiksammal (Plagiomnium undulatum) (Hedw.) T. Kop. Sgk: tutikulised (Orthotrichaceae) 15. tüvetutik (Orthotrichum speciosum) Nees Sgk: lapiksamblikulised (Parmeliaceae) 16. islandi samblik (Cetraria islandica) (L.) Ach. 17
3. Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust. 4. Rohurinne on kidur, liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, palu- härghein, leseleht, kilpjalg, kõrrelised (võnk-kastevars, lamba-aruhein, jäneskastik, karvane piiphein). 5. Samblarinne on aga pidev ja tihe. Levinumad liigid on harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas, harilik lehviksammal. 7 Palumets. http://www.riigikontroll.ee/Suhtedavalikkusega/Riigikontrollipildialbumid/tabid/209/GalleryId/581/language/et-EE/Default.aspx?AlbumId=14 8 Laanemets Laanemetsad on viljakatel muldadel kasvavad metsad; ühtlasi metsatüpoloogilise klassifikatsiooni tüübirühm, kuuludes arumetsade tüübiklassi. Eestis on laanemetsad levinud
Kui paned mugula mulda, tead täpselt milline sort tuleb, seemnega ei tea. Samuti võimaldab vegetatiivne paljunemine lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtlikku järglaskonnas. Seda saab teha taime tükikeste kaudu, panen vette mingi lehe ja see võtab juured alla Näited: kartul, kalanhoe, aedmaasikad, paju, tikrid Loomad vegetatiivselt: käsnad, ainuõõssed Seened vegetatiivselt : pärmseend , 4) kuidad paljunevad a)sammaltaimed : eostega palusammal, lehviksammal b)sõnajalgtaimed: eostega maarjasõnajalg ja kilpjalg c)paljasseemnetaimed: vegetatiivsel n: kuusk, mänd d)katteseemnetaimed: vegetatiivselt n: päevalill, võilill 5) kehaväline viljastumine: Eelised: nii emas- kui ka isasloomad heidavad vette väga palju sugurakke järglasi on palju Puudused: sugurakkude kohtumine vees on küllaltki juhuhslik Hävivad vees suhteliselt kiiresti, võivad sattuda ka vee-elanike toiduks N: haug, ahven, kahepaiksed(konn) Kehasisene viljastumine:
Muld on viljakas, tüüpiline on leostunud või leetjas muld. Kõdukiht väga õhuke, sest lagunemistingimused on head. Reaktsioon neutraalne. Kõige enam kuusikuid (2/3), mida sageli on kahjustanud juurepess. Männikuid 1/4 ja kaasikuid 1/10, nende seisund on hea. Ia-II bon. Alusmetsas mage sõstar, kuslapuu, türnpuu, pihlakas, magesõstar, lodjapuu, näsiniin, vaarikas. Alustaimestikus - sinilill, jänesekapsas, metsmaasikas, lillakas, võsaülane, koldnõges. Samblarindes metsakäharik, lehviksammal, palusammal. Kõige enam levinud Pandivere kõrgustiku ümbruses, aga ka Põhja- ja Loode-Eestis, metsadest 5%. 9.5 Salumetsad Levivad viljakatel, lubjarikastel lähtekivimitel tekkinud muldadel. Veereziim soodne. Viljaka mulla tõttu puistute koosseis väga mitmekesine. Esinevad lehtpuumetsad, millede koosseisus enamasti kask, haab, saar, tamm, pärn, jalakas. Ka kuusikuid. Peamiselt segapuistud, Ia-II bon. Naadi ja sõnajala kasvukohatüübid.
Puurindes on kõige rohkem harilikku mändi, kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske. Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust. Rohurinne on kidur, liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, palu-härghein, leseleht, kilpjalg, kõrrelised (võnk-kastevars, lamba-aruhein, jäneskastik, karvane piiphein). Samblarinne on aga pidev ja tihe. Levinumad liigid on harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas, harilik lehviksammal. Taimed : Pohl :Pohlamarju söövad paljud metsalinnud, kes levitavad nii marjade sees peituvaid seemneid. Kuid seemnetega paljunemine pole pohla jaoks enamasti üldse tähtis. Rohkem levib ta hoopis maad mööda. Kuidas see käib? Kui proovite mõnda pohlataime üles tõmmata, siis võib see tõsiseid raskusi tekitada. Nimelt on ühel taimel sageli väga palju maapealseid varsi, mis on kõik omavahel maa-aluste varte ehk risoomidega ühenduses. Kuidas see eluring siis käib
Puistu- kõige enam leidub kuusikuid, mida kahjustab juurepess; männikuid, kaasikuid, nende seisund on hea; vähem leidub tammikuid, haavikuid, hall-lepikuid, bon Ia-II, madalama boniteediga on vanad tammikud. Alusmets- mage sõstar, kuslapuu, türnpuu, pihlakas, lodjapuu, näsiniin, vaarikas. Alustaimestik- liigirikas, kasvavad sinilill, jänesekapsas, metsmaasikas, lillakas, võsaülane, koldnõges, külmamailane, lakkleht, ussilakk; samblarindes metsakäharik, lehviksammal, palusammal; kõige enam levinud Pandivere kõrgustiku ümbruses, aga ka Põhja- ja Loode-Eestis, metsadest 11%. 1.5 Salumetsad- levivad viljakatel, lubjarikastel lähtekivimitel tekkinud muldadel; veerežiim soodne; viljaka mulla tõttu puistute koosseis väga mitmekesine; esinevad lehtpuumetsad. Naadi kkt (nd) Asuvad tasase või nõrgalt lainja reljeefiga aladel. Muld- lähtekivim karbonaatne; levivad gleistunud
Männikuid 1/4 ja kaasikuid 1/10, nende seisund on hea, vähem leidub tammikuid, haavikuid, hall-lepikuid. Boniteet Ia-II, madalama boniteediga on vanad tammikud. Alusmetsas mage sõstar, kuslapuu, türnpuu, pihlakas, magesõstar, lodjapuu, näsiniin, vaarikas. Alustaimestik on liigirikas, kasvavad sinilill, jänesekapsas, metsmaasikas, lillakas, võsaülane, koldnõges, külmamailane, lakkleht, ussilakk. Samblarindes metsakäharik, lehviksammal, palusammal. Kõige enam levinud Pandivere kõrgustiku ümbruses, aga ka Põhja- ja Loode-Eestis, metsadest 5%. 1.5 Salumetsad Levivad viljakatel, lubjarikastel lähtekivimitel tekkinud muldadel. Veereziim soodne. Viljaka mulla tõttu puistute koosseis väga mitmekesine. Esinevad lehtpuumetsad, millede koosseisus enamasti kask, haab, saar, tamm, pärn, jalakas. Ka kuusikuid. Peamiselt segapuistud, Ia-II bon. Naadi ja sõnajala kasvukohatüübid.
kehasse ja mõjuda alles mõne aja möödudes. Mürgisteks aineteks on taime maapealsetes osades parkhapped ja risoomis alkaloidid ning sinihape. Prantsusmaal on kasutatud risoomi pesemisel, sest ta sisaldab aluseliste omadustega aineid ja vahutab vees. Kilpjala tuhk sisaldab kaaliumisoolasid ja on leidnud kasutamist klaasitööstuses ja seebikeetmisel. Sambla-samblikurinne: on pidev, esinevad palusammal (D), laanik (D), lainjas kaksik- hammas, lehviksammal, vähesel määral on samblikke. LEHVIKSAMMAL on üks ilusamaid eesti samblaid, tal on ergas kollakasroheline värvus ja sõnajalataoline välimus. Sambla varred on tavaliselt kuni 10 cm pikkused ja jäigad. Külgoksad asetsevad täiesti korrapäraselt ja tihedalt ühes tasapinnas kahel pool sambla vart, nii et samblataime võiks võrreda ka linnu-sulega. Iseloomulik on see, et nii varte kui okste tipud on sirbitaoliselt kõver-dunud.
nõmm-liivatee, leesikas, kukemari, palu-härghein, kassikõpp, nõmmtarn, mets-vareskold) Kanarbiku kasvukohatüüp (kanarbik, pohl, kukemari, mustikas, palusammal, lainjas kaksikhammas, islandi käokõrv, põdrasamblik, liiv-karusammal, palu-härghein, võnk-kastevars, lamba-aruhein, nõmmtarn, jäneskastik) Palumetsad (palumännik, palukaasik) Pohla kasvukohatüüp: (pohl, palusammal, laanik, lainjas kaksikhakkam, lehviksammal, kanarbik, mustikas, palu-härghein, leseleht, võnkvars, karvane piiphein, metskastik, jäneskastik, kilpjalg) -jänesekapsa-pohla kasvukohatüüp Mustika kasvukohatüüp: mustikamännik ja mustikakuusik (pohl, palu-härghein, kattekold, leseleht, metskastik, võnkvars, karvane piiphein, kilpjalg, lakkleht, palusammal, laanik, harilik kaksikhammas, harilik karusammal, mets-turbasammal) -jänesekapsa-mustika kasvukohatüüp -karusambla-mustika kasvukohatüüp
tüvekujuga ja hästi laasunud. Boniteet võib küündida isegi Ia kuni II klassini, männikute tagavara raieküpses puistus ulatub kuni 600 tm ha-l. Alusmetsas esineb hõredalt h. pihlakat ja h. vaarikat või see puudub hoopiski. Alustaimestikust esineb h. pohl, palu-härghein, h. mustikas, kilpjalg, metskastik, h. maikelluke (Convallaria majalis),h. laanelill (Trientalis europaea) vähesel määral h. jänesekapsas jt. Samblarindes kasvavad palusammal, laanik, lehviksammal, kaksikhambad. Raiesmikel kasvab ohtralt kilpjalga, ja kõrrelisi. Metsade LU raskendatud muldade kamardumise tõttu. Kultiveeritakse tavaliselt Mä, kuni 5000 tk/ha, võib katsetada ka Lh ja Ts. Kasvukohatüüp levinud enamasti Kagu-Eestis, moodustades 1,6 % kogu metsamaast. Mustika kasvukohatüüp (ms) Kasvukohatüüp esineb palumetsades reljeefi tasastel madalamatel osadel, lamedatel nõlvadel jne. Mulla lähtekivimiks on mitmesuguse päritoluga peene- kuni
jänesekapsas, metsmaasikas, lillakas, võsaülane, kuusk (1/10), koosseisus võib esineda veel haaba, Õhema turbahorisondiga aladel nõmmemets. koldnõges, külmamailane, lakkleht, ussilakk. saart, sangleppa. Kased sageli Iseloomulikud samblad ja samblikud - Samblarindes metsakäharik, lehviksammal, kõveratüvelised, paremini kasvab mänd. Puistud palusammal, laanik, põdrasamblikud. Turbakihi palusammal. sageli hõredad, madala tootlikkusega IV -V bon, tüsenedes nende osakaal väheneb ning suureneb Kõige enam levinud Pandivere kõrgustiku sageli esineb tormiheidet. turba- ja karusambla osakaal Raba-sinika alltüübis
Muld on viljakas, tüüpiline on leostunud või leetjas muld. Kõdukiht väga õhuke, sest lagunemistingimused on head. Reaktsioon neutraalne. Kõige enam kuusikuid (2/3), mida sageli on kahjustanud juurepess. Männikuid 1/4 ja kaasikuid 1/10, nende seisund on hea. Ia-II bon. Alusmetsas mage sõstar, kuslapuu, türnpuu, pihlakas, magesõstar, lodjapuu, näsiniin, vaarikas. Alustaimestikus - sinilill, jänesekapsas, metsmaasikas, lillakas, võsaülane, koldnõges. Samblarindes metsakäharik, lehviksammal, palusammal. Kõige enam levinud Pandivere kõrgustiku ümbruses, aga ka Põhja- ja Loode-Eestis, metsadest 5%. 9.5 Salumetsad Levivad viljakatel, lubjarikastel lähtekivimitel tekkinud muldadel. Veereziim soodne. Viljaka mulla tõttu puistute koosseis väga mitmekesine. Esinevad lehtpuumetsad, millede koosseisus enamasti kask, haab, saar, tamm, pärn, jalakas. Ka kuusikuid. Peamiselt segapuistud, Ia-II bon. Naadi ja sõnajala kasvukohatüübid.
annaabi.ee 
