google.com www.yahoo.com www.altavista.com Ajalugu 1954. a. esitleti arvuti kasutamist bibliograafilisel otsingul pakett- töötlusreziimis 1990. a. esimene otsingumootor 1993. a. esimene veebirobot 1960-1967 töötati välja tekstide masintöötluse teoreetilisi aluseid, tehti arvukalt masineksperimente 1965. a. USA-s esmakordne dialoogotsingu andmevõrgu demonstratsioon rahvuslikul tasandil . Infootsingu tüübid Teaviku- ehk dokumendiotsing Faktiotsing Teemaotsing Otsingustrateegiad: lehitsemine, sirvimine (browse) liht- ehk kiirotsing (basic search, quick search) liit- ehk kompleksotsing (advanced search, vahel ka expert search) Infootsingu täpsustamisvõimalused Boole'i operaatoritega otsitakse sõnu mistahes kirje osast määramata nende omavahelist järjestust: AND piirab otsingut OR laiendab otsingut NOT kitsendab otsingut Täpsustamiseks võib ka kasutada: Sulgusid Erinevaid kärpimis- või peitmismärke Autorite nimede järgi Avaldamise aastat Piirata vastuste hulka
hea inimene, kellel puudub absoluutselt vabadus ise otsustada? Inimene, kes ei saa valida lakkab olemast inimene, ning temast saab lihtsalt toimiva kellavärgi üks osake. Kas rahu nimel on riigil õigus võtta inimeselt tema vaba tahe? Kas riiklik vägivald üksikisiku kallal on õigustatud? Sellistele küsimustele otsib autor vastusied, ise otseseid vastuseid andmata. Raamatu sisu on raske jälgida kui end tegelasega mitte samastada. Pidev nadsattide keele sõnastiku lehitsemine on väga tavaline ja võib-olla natuke tüütu, kuid raamat on seda igaljuhul väärt. Kui raamtuni on raske jõuda, siis filmi soovitan kindlasti vaadata.
kallale); - illustraatorid täiendavad sõnalist teksti, kirjeldavad seda juurde, võivad olla iseseisva tähendusega (vahemaa, suurus, kuju, rõhud, rütmid); - regulaatorid liigutused partneriga, millega jagatakse osi (peatu, jätka, tule) - adapterid liigutused, mis aitavad meil kohaneda pingesituatsioonides, võivad olla suunatud esemetele, endale, partneritele (pastaka klõbistamine, seeliku kruttimine, trummeldamine, lehitsemine). Pinge mingisse tegevusse suunamine. Enesele suunatud adapterid juuste kruttimine, kratsimine, nina puudutamine. Teistele suunatud adapterid korjavad teistelt karvu, sodi. Informeerib meid sellest, et inimene on kontaktiks liiga ärev, liiga pinges. *Kehaasendid mida kõige tihedamini kasutatakse: kükitamine (sügav kükk), välja sirutatud jalgadega istumine, põlvitamine, jalad küljel istumine, rätsepiste, niiluse puhkeseis (üks jalg vastu
dokumentatsiooni ja tugiteenuste kogumit. http://viki.pingviin.org/Distributsioon#Distributsiooni_m.C3.B5iste 5.Missuguseid Linuxi distrod on? linuxi tuum, mille ümber on kokku kogutud ja ühte "pakki" pakendatud suur hulk (esmaselt)vajalikkeseaditus- ja kasutusrakendusi ehk lihtsamalt öeldes programme, milledega kasutaja saab ära toimetada enamiku vajalikest tegevustest. Siia hulka kuuluvad e-kirjad, neti lehitsemine, dokumentide koostamine, muusika ja video kuulamine ja hankimine, arvuti igakülgne seadistamine jne. http://viki.pingviin.org/VabaTarkvaraKlubi/20100518 6.Mille poolest erinevad? Linuxi distoreid on valmistatud igale maitsele. Kõik oleneb mille jaoks sa seda kasutad. Distorid erinevad tugiteenuste, dokumentatsiooni, pigaldamise ja uuendamise vahendite, programmide, GNU teekide ja vahendite ning Linuxi kerneri poolt. http://viki.pingviin.org/Distributsioon 7
Kõik see tekitab helisid, mõni valjemat mõni mitte. Sööklates kolistavad kokad nõudega. Muusika tunnis on küll hea olla kui lauldakse ja kõik laulavad õigel viisil. Keegi ei lähe rütmist välja, siis on hea kuulata ja ise kaasa laulda. Kodus pole ma tihti üksi ja seal käivad ka kogu aeg hääled. Keegi vaatab toas telekat või kuulab raadiot. Kui mina olen arvutis siis klaviatuuril klahvide klõbistamine. Kui ma õpin siis sahtlid käivad lahti-kinni ning ka raamatute lehitsemine teeb heli. Õel käivad vahel külalised siis mängivad ja räägivad teises toas. Hommikul heliseb äratus ja muidugi ka sõbra kõned ja sõnumid. Kui ma vahel saan vaikselt üksi kodus olla siis tekib selline hirmutunne ja soovin et keegi võiks juba koju tulla. Et vaikust vältida siis panen ma muusika mängima või kuulan raadiot. Kuid mõnikord on just hea olla mõelda ja unistada, mis edasi saab, mis huvitavat homme juhtub. Teinekord teeb vaikus mu uniseks ja jään vahel
Ressursside järjekorrad on suhteliselt stabiilsed, kuna CPU-lt saabuvad protsessid ressursse nõudma piisavalt suurte vahedega · SJF protsesside CPU ooteajad on otseselt seotud CPU-nõudluse pikkusega mida rohkem ühekorraga protsessori aega nõutakse, seda kauem tuleb oodata Üldiselt tundub SJF sobivat eelkõige lihtkasutaja jaoks, kes kasutab programme lihtsatel otstarvetel (trükkimine, Interneti lehitsemine), kuna keeruliste (palju CPU aega nõudvate) protsesside tellimused võivad jääda pikemaks järjekorda toppama Ressursside kasutus on tänu CPU-lt tulijate ühtlusele üsna stabiilne ning pikki ooteaegu ei esine · SRTN paraboolinakujutuvad (vastavuses protsessi tellimusega - järsult suurenevad, vähenevad) CPU ooteajad, mis olenevad väga otselelt eri protsesside ressursikasutusest
Õpimapi koostamise käigus õpilane õpib: - kirjalikku tööd korrektselt vormistama, üles ehitama ja kokku panema - oma õppetegevust eesmärgistama, planeerima ja hindama - infot koguma, organiseerima, talletama ja kasutama Õpimapp on õpilase abimees et , õppida kontrolltöödeks ning õpetajale lihtne võimalus perioodi lõpus hinnata ning mõõta õpilase arengut ja saavutusi. Vormistus Hea õpimapp on köidetud nii, et paberilehed selle vahelt välja ei kao ja õpimapi lehitsemine on lihtne. Vihik, mille vahele on klammerdatud töölehed, on väga halvasti kasutatav. Lihtsalt omavahel kokkuklammerdamiseks on töölehti liiga palju. Nõuanne: kasuta kiirköitjat. Piisab lihtsast mapikaantest (maksab poes 20 - 25 eurosenti), kuhu saab lehti vahele panna. Hea õpimapp on korrektse välimusega. See tähendab seda, et paberilehti ei ole murtud või käristatud. Lehed on köidetud kohakuti ja õiget pidi. Hea õpimapi sisu on loogilises järjekorras
mobiili Mobiiliveebi olulisus Selleks, et mobiilis sama edukalt esindatud olla kui tavaarvutis, on oluline luua mobiiliveeb ehk mobiilne koduleht. Mobiiliveeb on mobiilile kohandatud koduleht, mida on väiksema resolutsiooniga ekraanilt mugav lehitseda ja kerge navigeerida. Üha rohkem otsinguid tehakse mobiilis ja oluline on kodulehe külastamise mugavus nutiseadmetega. Mobiilile kohandamata koduleht avaneb nutitelefonides aeglaselt, nende lehitsemine on ebamugav ja olulist infot on raske leida. http://www.wsionline.ee/mobiiliturundus Kokkuvõtteks on moodne turundus meie igapäevane osa. Me näeme ja tarvitame seda endalegi märkamatult. Kõige populaarsem sotsiaalse turundamise viis on Facebook, järgmisel kohal Twitter. Ka mobiilse turundamise viis ei jää kaugele seljataha Facebookist ja Twitterist. Üha enam ettevõtteid teeb oma kodulehe ka mobiilselt vaadatavaks. Mida kompaktsem ja
küsimusele: kuidas ma pean (infot) otsima? otsitava info iseloomust või laadist tulenevalt eristatakse fakti, teaviku ja teemainfovajadust. Nendest tuletatakse peamised infootsingu tüübid: fakti, teaviku ja teemaotsing. Igale otsingu tüübile sobivad teatud infoallikad rohkem kui teisele infovajaduse määratlemine infoallikate tundmine infootsingu strateegiate tundmine infootsingu oskuslik planeerimine Terviklik lähenemisviis infootsingu sooritamiseks. lehitsemine, sirvimine (browse) liht ehk kiirotsing (basic search, quick search) liit ehk kompleksotsing (advanced search, expert search) keelest kuupäevast ja/või ajavahemikust informatsioonitüübist informatsiooni laadist failitüübist dokumendi suurusest asukohast infootsingu teema ja eesmärk sobivad otsisõnad, fraasid soovitavate andmete hulk ja maht info vajamise kiirus võimalikud piirangud otsingul (ajavahemik, keel jt) otstarbekad infoallikad
Help, Search Tips jms). 16.Millised on infootsingu tüübid? peamised infootsingu tüübid: fakti-, teaviku- ja teemaotsing. Igale otsingu tüübile sobivad teatud infoallikad rohkem kui teisele 17.Mis on otsingustrateegia? Terviklikku lähenemisviisi infootsingu sooritamiseks nimetatakse otsingustrateegiaks. Ühel infootsingul võib olla üks strateegia, kuid võib kasutada ka mitmeid strateegiaid. Kõige enam levinud otsingustrateegiateks on: lehitsemine, sirvimine (browse) liht- ehk kiirotsing (basic search, quick search) liit- ehk kompleksotsing (advanced search, expert search) Lihtotsingul, eriti elektroonilises keskkonnas, on tavaliselt tulemuseks väga suur hulk otsivastuseid, mistõttu on mõttekas otsingut kitsendada (limit). 18.Mis on infootsingu taktika? Kindlaksmääratud samme, mida kasutatakse infootsingu strateegia rakendamiseks, nimetatakse infootsingu taktikaks. 19.Nimetage tuntumaid otsingutehnikaid?
Teemaotsing otsitakse vastaval teemal ilmunud dokumente Faktiotsing otsingu objektiks konkreetsed andmed, faktid, mis pärinevad dokumentidest Otsingu strateegia on terviklik lähenemisviis infootsingu sooritamiseks. Ühel infootsingul võib olla üks strateegia, kuid võib kasutada ka mitmeid strateegiaid. Kõige enam levinud otsingustrateegiateks on: · lehitsemine, sirvimine (browse) · liht ehk kiirotsing (basic search, quick search) · liit ehk kompleksotsing (advanced search, vahel ka expert search) Infootsingu taktika kindlaksmääratud sammud, mida kasutatakse infootsingu strateegia rakendamiseks Lihtotsingu puhul sisestatakse otsingukasti üksvõi mitu otsisõna, abivahenditeks +, , "", *. Kompleksotsingupuhul kasutatakse: - Boole'i operaatoreid (AND, OR, NOT)
otsivõimalused. Andmebaas - on kogum omavahel loogiliselt seotud informatsiooniüksusi. Otsingu ettevalmistamine Millist informatsiooni ja kui palju on vaja Märksõnade leidmine Enne otsingu alustamist valige teemast olulisemad mõisted Mõelge läbi, millised on teie märksõnade sünonüümid, kitsamad ja laiemad mõisted Andmebaasides kasutatakse kolme põhilist otsistrateegiat: lehitsemine (Browse), liht- ehk kiirotsing (Basic Search) ning liit- ehk kompleksotsing (Advanced Search). Lehitseda saad teemade, märksõnade, ajakirja pealkirjade, artiklite pealkirjade, autorite, aastate kaupa. Mõnes andmebaasis on põhjalikud märksõnade kataloogid (EBSCOhost Web), teistes on teemad jaotatud üldsõnalisemalt. Lihtotsingu puhul saad kasutada ühte otsilahtrit, valida otsivälja (märksõna-, pealkirja-, autori-, märkuste-, kokkuvõtte- jne)
poolt, mis loodi World Wide Web Konsortsiumi patronaazi all 1996. aastal. Töögruppi juhtis Jon Bosak, Sun Microsystemsist aktiivses koostöös W3C poolt organiseeritud XML-erihuvigrupiga (varem tuntud SGML-töögrupina). XML'i loomise eesmärgid: 145. XML peab olema kasutatav üle Interneti. 146. XML peab olema loetav nii inimesele kui arvutile. 147. XML rakenduste ampluaa peab olema võimalikult lai: sisestamine, lehitsemine, otsing, infotöötlus, sisutöötlus. 148. XML ühildub SGMLga 149. XML dokumentide töötlemise programme peab olema lihtne kirjutada 150. XML disain peab olema formaalne ja kompaktne 151. XML dokumentide genereerimine peab olema lihtne. Kuigi XML dokumentide koostamiseks kasutatakse enamasti spetsiaalseid redaktoreid, peab nende tekitamine olema võimalik mistahes redaktoriga. 152
annaabi.ee 
