lillakas-rohelised supile. Apteegitill e fenkol Ümar või piklikümar, Valge või rohekasvalge Maitselisand liha- ja kalaroogade ning kastmete juurde. Noori läbimõõduga 5-10 cm, lehevarsi tarvitatakse toorelt tihke ja prink salatite ning toortoitude valmistamiseks LEHTKÖÖGIVILJAD Fariza Imanova MK13-TE2
Juurikad sisaldavad rohkesti: - kaaliumi, - kaltsiumi, - B-rühma vitamiine, - eeterlikke õlisid, - karotiini (kollaseviljaline). C-vitamiini sisaldab kuni 40 mg. Naeri juurvilja tarvitatakse toiduks: - toorelt, - hautatult, - küpsetatult, - keedetult. Mõnel pool süüakse ka lehevarsi (Hollandis, Prantsusmaal jm). Naeris on magusam kui kaalikas.Hea söögiisu tekitaja (väävlit sisaldavad eeterlikud sinepiõlid). 7. Maapirni päritolu, olulisus, säilitamine ja kasutamine. Kodumaaks on: - Lõuna-Kanada, - USA idaosa. Indiaanlased tarvitasid toiduks. Maapirn ehk topinambur ehk mugul-päevalill on korvõieliste sugukonda, päevalille perekonda kuuluv taim.
aniisi lõhnaga. Värsemugul sisaldab hulganisti suhkruid, tärklist, valke, mineraalainetest enam kaltsiumi-, kaaliumi-, fosfori- ja rauasooli ning vitamiinidest provitamiini A, B1-, B2- ja C- ning E-vitamiini. Mõjub söögiisu tõstvalt ja seedimist soodustavalt. On tuntuks saanud köha, hingamisteede katarri ja seedehäirete korral. Eksootilised viljad Värsemugulat ja noori lehevarsi tarvitatakse toorelt salatite ning toortoitude valmistamiseks, samuti järelroana nagu puuvilja. Peeneks hakitud mugulat kasutatakse omaette salatina või koos teiste köögiviljadega, sobib ka puuviljadega nagu õunad, pirnid, apelsinid, mandariinid, kiivid, avokaado. Eriti hea kala küpsetamisel tulel või grillimisel. KOKKUVÕTE Eksootilised puu- ja juurviljad on väga kasulikud, kuigi paljud inimesed ei oska mõnda
Juurikad sisaldavad rohkesti: - kaaliumi, - kaltsiumi, - B-rühma vitamiine, - eeterlikke õlisid, - karotiini (kollaseviljaline). C-vitamiini sisaldab kuni 40 mg. Naeri juurvilja tarvitatakse toiduks: - toorelt, - hautatult, - küpsetatult, - keedetult. Mõnel pool süüakse ka lehevarsi (Hollandis, Prantsusmaal jm). Naeris on magusam kui kaalikas.Hea söögiisu tekitaja (väävlit sisaldavad eeterlikud sinepiõlid). 7. Maapirni päritolu, olulisus, säilitamine ja kasutamine. Kodumaaks on: - Lõuna-Kanada, - USA idaosa. Indiaanlased tarvitasid toiduks. 17. sajandi algul toodi taim Euroopasse, täpsemalt Prantsusmaale. Algul levis ülikute ja kirikutegelaste aedades. Hiljem hakkas ka lihtrahvas seda kasvatama.
Lehe keskrood eriti mahlane, maitsev ja kiudaineterohke, sisemised lehed mahlasemad. Kõige külmaõrnem salatitest Spargelsalat kodarikku ei moodusta, jämedat vart süüakse värskelt või keedetult Spinat lehti kasutatakse enne õisiku moodustumist, rikkalikult foolhapet, A- vitamiini, K, Mg. Salatkress tarvitatakse idulehefaasis, tarvitamisküps7-10 päevaga, kasvab aastaringselt, ka potis. Vürtsika maitsega lehed DESSERTKÖÖGIVILJAD Rabarber toiduks kasutatakse mahlakaid lehevarsi, lehevartes õun- ja oblikhapet. varajane köögivili Spargel ehk harilik aspar toiduks noori mahlakaid maa-aluseid võrseid. Kujutavad endast ümara plemise otsaga kepikesi, mille pikkus 18-20 cm. kasutatakse kolme liiki - pleegitatud ( valge) kasvatatakse mullaga kaetult, pimedas, korjatakse pärast võrsumist. pehmemad, nõrga maitsega. kaotab oma värvi ka valguse käes - roheline kõige levinum, vitamiinirikkam - lilla heade maitseomadustega
ja 1 mm laiused harud ehk kladoodid. Õied on kellukakujulised 4,5–6,5 mm pikad, paiknevad kas üksikult või 2-3 kaupa. Vili on väike mari, mille läbimõõt on 6- 10mm. Apteegitill ehk Alumiste leherootsude Fenkoli ebamugul on valge Võrsemugulat ja noori fenkol paksenenud tüvedest või rohekasvalge, varred lehevarsi tarvitatakse toorelt moodustunud suur ja lihav helerohelised. salatite ja toortoitude sibulataoline ebamugul. valmistamiseks. Hea Sellest tõusevad ülespoole maitselisand liha- ja tihedalt kõrvuti seisvad sirged kalaroogadele ning
Lehed on helerohelised, hapuka maitsega, kuumtöötlemisel muutub värv tumedamaks. Sisaldab palju C vitamiini, karotiini, rauda, kaltsiumit. Peale supi võib kasut nagu spinatitki, taignatesse, köögiviljatoitudesse, jne. 60 2.10 Dessertköögiviljad Rabarber Rabarber on väga varajane köögivili Eesti külmas kliimas. On tugev, suur, puhmakujuline taim, mis võib aastakümneid kasvada samal koha, ei vaja praktiliselt hooldamist. Toiduks kasutatakse pakse, mahlaseid lehevarsi, sõltuvalt sordist on need punased või rohelised. Vitamiine sisaldab rabarber vähe, rohkem on mineraalaineid, kaaliumit näit. Sisaldab oblikhape, vt eestpoolt. Kasutatakse palju kookide ja magustoitude valmistamisel, kuid sobib ka liharoogadega. Spargel Kulinaarias kasutatakse taime hästi noori võrseid, korisatakset siis, kui nad on mahlased, veel puitumata. Et võrsed oleksid eriti õrnad, kuhjatakse neile peale mulda, sest siis on võrsed kahvatud ja õrnad
) varise kiirel lagunemisel, intensiivse bioloogilise aineringe ja humifikatsiooni tingimustes. Kiire lagunemine on põhjustatud toitaineterikkast varisest ja lagundajate kõrgest bioloogilisest aktiivsusest. Tüüpilist kõdukihti seejuures ei teki, iga- aastane varis laguneb ja mineraliseerub järgmise vegetatsiooniperioodi jooksul. Lehed lagunevad enamasti enne järgmist lehtede varisemist, pikemalt säilib vaid osa lehevarsi, viljade jäänuseid ja oksa- ning kooretükke. Orgaanilise varise kiire lagunemist soodustab rikkalik mullafauna, peamiselt vihmaussid, kes segavad varist mulla mineraalosaga, vihmausside arv võib ulatuda 5 miljonini hektari kohta. Pehmet huumust iseloomustab sõmeraline struktuur, suur poorsus, seega hea veeläbilaskvus ja õhustatus. Mullas on rohkesti baktereid ja vähesel hulgal seeni. Mullimuldadele on iseloomulik nn
Kiire lagunemine on põhjustatud toitaineterikkast varisest ja lagundajate kõrgest bioloogilisest aktiivsusest. Tüüpilist kõdukihti seejuures ei teki, iga-aastane varis laguneb ja mineraliseerub järgmise vegetatsiooniperioodi jooksul. Lehed lagunevad enamasti enne järgmist lehtede varisemist, pikemalt säilib vaid osa lehevarsi, viljade jäänuseid ja oksa- ning kooretükke. Orgaanilise varise kiire lagunemist soodustab rikkalik mullafauna, peamiselt vihmaussid, kes segavad varist mulla mineraalosaga, vihmausside arv võib ulatuda 5 miljonini hektari kohta. Pehmet huumust iseloomustab sõmeraline struktuur, suur poorsus, seega hea veeläbilaskvus ja õhustatus. Mullas on rohkesti baktereid ja vähesel hulgal seeni
milles taime varise struktuur on säilinud. A-horisondis on mulla orgaaniline ja mineraalosa segunenud. Huumuse tüübist ja orgaanilise ning mineraalse kompleksi iseloomust sõltuvalt võib selle horisondi struktuur muutuda. Mull ehk pehme huumus tekib laialehiste puude ja põõsaste (jalakas, saar, pärn, pöök, sarapuu jt.) varise kiirel lagunemisel. Tüüpilist kõdukihti seejuures ei teki. Lehed lagunevad enamasti enne järgmist lehtede varisemist. Järgmise sügiseni säilib vaid osa lehevarsi, viljade jäänuseid ja oksa- ning kooretükke. Orgaanilise varise kiire lagunemise tagab rikkalik mullafauna, peamiselt vihmaussid, kes segavad varist mulla mineraalosaga, ja rikkalik mikrofloora. Pehmet huumust iseloomustab sõmeraline struktuur, suur poorsus, seega hea veeläbilaskvus ja õhustatus. Mullas on rohkesti baktereid ja vähesel hulgal seeni. Pehme huumuse korral ulatub vihmausside arv 5 miljonini hektari kohta.
milles taime varise struktuur on säilinud. A-horisondis on mulla orgaaniline ja mineraalosa segunenud. Huumuse tüübist ja orgaanilise ning mineraalse kompleksi iseloomust sõltuvalt võib selle horisondi struktuur muutuda. Mull ehk pehme huumus tekib laialehiste puude ja põõsaste (jalakas, saar, pärn, pöök, sarapuu jt.) varise kiirel lagunemisel. Tüüpilist kõdukihti seejuures ei teki. Lehed lagunevad enamasti enne järgmist lehtede varisemist. Järgmise sügiseni säilib vaid osa lehevarsi, viljade jäänuseid ja oksa- ning kooretükke. Orgaanilise varise kiire lagunemise tagab rikkalik mullafauna, peamiselt vihmaussid, kes segavad varist mulla mineraalosaga, ja rikkalik mikrofloora. Pehmet huumust iseloomustab sõmeraline struktuur, suur poorsus, seega hea veeläbilaskvus ja õhustatus. Mullas on rohkesti baktereid ja vähesel hulgal seeni. Pehme huumuse korral ulatub vihmausside arv 5 miljonini hektari kohta.
annaabi.ee 
