37 Viimase lehe (lipulehe) ilmumine; viimane leht veel rullunud 39 Keelekese staadium: lipulehe keeleke nähtav Makrostaadium 4: Viljatupe paisumine 41 Viljatupp pikenenud 43 Pea/pööris on kõrres ülespoole liikunud, viljatupp hakkab avanema 45 Viljatupp paisunud (lipulehe lehetupp) 47 Viljatupp avaneb 49 Ohete tipud: lipulehe keeleke nähtav Makrostaadium 5: Loomine 51 Esimesed pähikud väljuvad lehetupest 55 Pea/pöörise loomise keskpaik; 1/2 peast on veel viljatupes 59 Pea/pöörise loomise lõpp: pea/pööris lehetupest täielikult väljunud Makrostaadium 6: Õitsemine 61 Õitsemise algus: esimene tolmukas ilmub nähtavale 65 Õitsemise keskpaik: 50% valminud tolmukaid 69 Õitsemise lõpp Makrostaadium 7: Terise moodustamine (piimküpsus) 71 Esimesed terised on saavutanud poole oma lõplikust suurusest. Konsistents vesine 73 Varajane piimküpsus
2) Tärkamine (esimese rohelise lehe ilmumine) 3) Võrsumine (saavad alguse uued lisajuured ja külgvõrsed, mis tek. mullapinnast 1-3 cm sügavusel asuvast kõrresõlmest. Kui võrsel valmivad terad koristusajaks siis ta on produktiivvõrse, kui ei, siis mitteproduktiivvõrse. 4) Kõrsumine (kõrte pikkuskasv, kasv algab lüli all asuvast sõlmest. Iga alumine lüli on tugevam aga lühem kui järgmine) 5) Loomine (moment kui ülemisest lehetupest ilmub nähtavale õisik) 6) Õitsemine 7) Valmimine (piim-, vaha-, täisküpsus) Lina: 1) Tärkamine ehk tõusmete ilmumine 2) Kuusekese faas 3) Õiepungade moodustumine 4) Õitsemine (selle faasi lõpus lõpeb lina pikkuskasv) 5) Valmimine (roheline küpsus, varajane koldküpsus, koldküpsus, täisküpsus) 28. Kahe- ja kuuerealise odra erinevus. Kaherealised odrad on pikema kasvuajaga kui kuuerealised odrad. Kuuerealised on
Võrreldes teiste teraviljadega areneb talinisul nõrgem juurestik ning seepärast nõuab ta ka viljakamat mulda, kus toitained on kergemini kättesaadavad. Vars. Rohtne, ristlõikes ümmargune või veidi lapik. Vart nimetatakse kõrreks. Kõrt mööda liiguvad lahustunud toitained juurtest lehtedesse. Kõrrel on umbsed sõlmed. Kahe sõlme vahelist kõrreosa nimetatakse sõlmevaheks. Sõlmevahesid on talinisul 5-7. Leht. Leht koosneb lehelabast ja lehetupest ja on peamine fotosünteesi ning vee auramise organ. Lehetupp moodustab alumise leheosa ja ümbritseb kõrt. Ta teeb kõrre tugevamaks ja kaitseb sõlmevahe õrna kasvavat osa vigastuste eest. Kohas, kus lehelaba läheb üle lehetupeks, asuvad keeleke ja kõrvakesed. Keeleke asetseb tihedalt vastu kõrt ning kaitseb seda tuule käes kõikumisel hõõrdumise eest ja hoiab ära vee tungimise kõrre ja lehetupe vahele. Kõrvakesed aitavad lehetupel kõrre ümber kinnituda. Õisik
Enne alumise sõlmevahe kasvu lõppu alustab kasvu järgmine sõlmevahe jne. Samal ajal toimub õisikualge kasv ja areng lehetupes. Selles faasis on taimed tundlikud vee-ja toitainete puudusele. Kui kasvuolud sellel ajal on halvad, siis jääb väikeseks viljakandvate pähikute arv ja suurt saaki loota ei ole ka hilisemate soodsate tingimuste korral. 5. Loomine on õisiku väljumine ülemise lehe tupest. Selle faasi alguseks on aeg, kui pool õisikust (ohteid mitte arvestades) on ilmunud lehetupest välja. Sellel perioodil taimede intensiivne kasv jätkub. Oluline on ka siin faasis piisav toitainete ja vee kättesaadavus. Nende puudusel jääb saak väikeseks. Lämmastikuga pealtväetamine kõrsumise ja loomise ajal suurendab oluliselt saagikust, kuigi pikendab mõne päeva võrra faaside läbimiseks kuluvat aega. Fosforväetiste külluse korral aga loomisfaas algab varem. 6. Õitsemine enamik teravilju õitseb pärast loomis, kuid oder võib õitseda ka enne loomist
3.Võrsumine-uute külgvõrsete ja lisajuurte moodustumine. Need saavad alguse võrsumissõlmest, mis on taimel väga oluline organ (varuainete kogum) Siit alguse saanud kasvukuhik on õisiku algmeks. Võrsumist mõjutavad oluliselt kasvutingimused. 4.Kõrsumine-lehetupes kasvav õisikualge on jõudnud 5 cm kõrgusele mulla pinnast. Taim kasvab allpool asuvast kõrresõlmest, mis tõstab õisikut lehetupes ülespoole. Toimub intensiivne orgaanilise massi juurdekasv. 5.Loomine-ülemisest lehetupest ilmub õisik, st. pool õisikust on välja tulnud. Sel ajal taime intensiivne kasv jätkub. Kui sel ajal toitaineid ja vett vähe, jääb saak napiks. Õisikute tüübid *pea-lüliline peatelg, millele kinnituvad pähikud (nisu, rukis, oder) *pööris-iga haru tipus on pähik (kaer, ka maisi isasõisik) (emasmais-tõlvik) 6.Õitsemine (oder võib õitseda loomise ajal või enne loomist; teised õitsevad kõik peale loomist). Taime pikkuskasv ja lehtede moodustumine lõpeb. 7
Juur Juurestik on peen narmasjuurestik Terade idanemisel arenevad kõigepealt esmased idujuured Mulla pindmises kihis asetsevast võrsumissõlmest arenevad hiljem teised pärisjuured nn. Lisajuured, mille ülesandeks toitainete hankimine Vars-kõrs Kogu kõrre ulatuses asetsevad teatud vahemaa tagant umbsed kõrresõlmed (3-6 sõlme) Sõlmed on lehtede kinnituskohaks I rühma teraviljadele on iseloomulik, et nende maapealne kõrs ei harune Leht Koosneb lehelabast ja lehetupest(keerdunud ümar ümbritseb kõrt) Lehetupe lehelabaks ülemineku kohas on keeleke Keeleke-kilejas volt mis ei lase vett lehetuppe Kõrvakesed-lehelaba alusel valkjas kasvund mis haarab kõrt Kasvufaasid(vt täpsmalt) Idanemine- iga liik vajab teatud koguses vett Tärkamine- esimeste idu või pärislehtede maapinnale tulek Võrsumine- võrsete(ka lisajuured) moodustamine mullasisest kõrresõlmes.kujuneb puhmik
• Külmakindel. LUZULA – PEREKOND PIIPHEIN • Piiphein (Luzula DC.) on loaliste sugukonda kuuluv taimede perekond. Perekonda kuulub süstemaatikast olenevalt 80–140 liiki. Piipheinad kasvavad kõikjal maailmas. Kõige suurem on nende mitmekesisus Euraasia parasvöötmes. Piipheinad on mitmeaastased, harvem Karva üheaastased rohttaimed. Nad kasvavad ne 20–80 cm kõrgeks. Lehed on lamedad, piiphe suletud lehetupega, lehetupest välja in kasvavad lehed on suuremad kui varrele kinnituvad. Õisikuks on kõige sagedamini pööris või sarikas. • Eesti liigid: Luzula campestris – põld- piiphein (hajusalt), Luzula multiflora – mitmeõieline piiphein (tavaline), Luzula luzulodes – salu-piiphein (haruldane), Luzula pallidula – kahkjas piiphein (hajusalt), Luzula pilosa – karvane piiphein (tavaline) MISCANTHUS – PEREKOND SIIDPÖÖRIS • umbes 17...20 liigiga heitlehiste või
lapik, seest õõnes · Kogu kõrre ulatuses asetsevad teatud vahemaa tagant umbsed kõrresõlmed 3-6 sõlme · Sõlmed on lehtede kinnituskohaks. Kõrs kasvab kõigi oma sõlmevahedega, kusjuures noor kasvav kude asub sõlmevahe alumises osas · I rühma teraviljadele on iseloomulik, et nende maapealne kõrs ei harune · Võrsete arenemist kõrre alusel, mullas asetsevate sõlmede külgpungadest nimetatakse võrsumiseks · Võrsete tekkimise kohta nimetatakse võrsumissõlmeks Leht Koosneb lehetupest ja lehelabast · Lehetupe moodustab alumine leheosa, mis on keerdunud torujaks ja ümbritseb kõrt · Lehelaba on kõrrelistel teraviljadel rööproodne ja terveservaline · Lehetupe lehelabaks ülemineku kohal asetseb lehe keeleke, väike ja õhuke poolabipaistev kilejas volt, mis ümbritseb tihedalt kõrt ja takistab vee tungimist lehetupesse · Odral, nisul ja rukkil on lehelaba alusel nn. kõrvakesed, mis on lehealuse valkjad teravad külgmised kasvundid, mis haaravad kõrt · idanemine
Ta kasvab metsades, lagendikel, sooservadel. Gametofüüt on püstine, harunemata, kuni 15cm kõrgune või kõrgem, tihedalt lehtedega kaetud. Maa-alune osa paikneb peaaegu horisontaalselt, selle küljest harunevad risoidid. Varre keskel asetseva juhtkimbu moodustavad niinele ja puidule vastavad piklikud rakud. Juhtkimpu ümbritsev koor koosneb sklerodermist ja hüalodermist. Lehed paiknevad spiraalselt. Nad koosnevad lineaalsest lehelabast, mis lõpeb hambulise tipuga, ja kilejast lehetupest. Lehe ülapoolel paiknevad liistakud ehk assimilaatorid. Tugikoe ja juhtkoe elemente sisaldav leherood on lamenenud. Gametofüüdid on kahekojalised. Arhegoonid asetsevad emasgametofüüdi, anteriidid isasgametofüüdi tipus. Pärast viljastamist areneb sügoodist sporogoon, mis koosneb pikast jalast ja kuprast. Kupar asetseb püstiselt või veidi kaldu ning on 4-5 tahulise prisma kujuline , kaetud arhegooni kestast moodustunud roostekarva kiulise tanuga. Kupar koosneb urnist ja
Ta kasvab metsades, lagendikel, sooservadel. Gametofüüt on püstine, harunemata, kuni 15cm kõrgune või kõrgem, tihedalt lehtedega kaetud. Maa- alune osa paikneb peaaegu horisontaalselt, selle küljest harunevad risoidid. Varre keskel asetseva juhtkimbu moodustavad niinele ja puidule vastavad piklikud rakud. Juhtkimpu ümbritsev koor koosneb sklerodermist ja hüalodermist. Lehed paiknevad spiraalselt. Nad koosnevad lineaalsest lehelabast, mis lõpeb hambulise tipuga, ja kilejast lehetupest. Lehe ülapoolel paiknevad liistakud ehk assimilaatorid. Tugikoe ja juhtkoe elemente sisaldav leherood on lamenenud. Gametofüüdid on kahekojalised. Arhegoonid asetsevad emasgametofüüdi, anteriidid – isasgametofüüdi tipus. Pärast viljastamist areneb sügoodist sporogoon, mis koosneb pikast jalast ja kuprast. Kupar asetseb püstiselt või veidi kaldu ning on 4-5 tahulise prisma kujuline, kaetud arhegooni kestast moodustunud roostekarva kiulise tanuga
Ta kasvab metsades, lagendikel, sooservadel. Gametofüüt on püstine, harunemata, kuni 15cm kõrgune või kõrgem, tihedalt lehtedega kaetud. Maa-alune osa paikneb peaaegu horisontaalselt, selle küljest harunevad risoidid. Varre keskel asetseva juhtkimbu moodustavad niinele ja puidule vastavad piklikud rakud. Juhtkimpu ümbritsev koor koosneb sklerodermist ja hüalodermist. Lehed paiknevad spiraalselt. Nad koosnevad lineaalsest lehelabast, mis lõpeb hambulise tipuga, ja kilejast lehetupest. Lehe ülapoolel paiknevad liistakud ehk assimilaatorid. Tugikoe ja juhtkoe elemente sisaldav leherood on lamenenud. 18 Gametofüüdid on kahekojalised. Arhegoonid asetsevad emasgametofüüdi, anteriidid isasgametofüüdi tipus. Pärast viljastamist areneb sügoodist sporogoon, mis koosneb pikast jalast ja kuprast. Kupar asetseb püstiselt või veidi kaldu ning on 4-5 tahulise prisma
Ta kasvab metsades, lagendikel, sooservadel. Gametofüüt on püstine, harunemata, kuni 15cm kõrgune või kõrgem, tihedalt lehtedega kaetud. Maa-alune osa paikneb peaaegu horisontaalselt, selle küljest harunevad risoidid. Varre keskel asetseva juhtkimbu moodustavad niinele ja puidule vastavad piklikud rakud. Juhtkimpu ümbritsev koor koosneb sklerodermist ja hüalodermist. Lehed paiknevad spiraalselt. Nad koosnevad lineaalsest lehelabast, mis lõpeb hambulise tipuga, ja kilejast lehetupest. Lehe ülapoolel paiknevad liistakud ehk assimilaatorid. Tugikoe ja juhtkoe elemente sisaldav leherood on lamenenud. Gametofüüdid on kahekojalised. Arhegoonid asetsevad emasgametofüüdi, anteriidid isasgametofüüdi tipus. Pärast viljastamist areneb sügoodist sporogoon, mis koosneb pikast jalast ja kuprast. Kupar asetseb püstiselt või veidi kaldu ning on 4-5 tahulise prisma kujuline, kaetud arhegooni kestast moodustunud roostekarva kiulise tanuga.
annaabi.ee 
