LUPIIN EHK HUNDIUBA LUPINUS VÄLIMUS · Õied: valged, kollased, roosad, punased, lillad,sinised · Kõrgus ulatub 75 kuni 100 cm · Õisikud kuni 60 cm pikad · Lehed sõrmjagused · Lehekesi 5-15 · Lehekesed terveservalised · Lehtede abilehed on leherootsuga sageli kokku kasvanud · Haprad varred · Õied paiknevad pikkades rohkeõielistes kobarates VILJAD JA SEEMNED · Viljad: kaunad, mis on lamedad, karvased ja läikivad · Seemned: suured, pruunikad ning kirjud · Seemned sisaldavad rohkesti proteiini(kuni 50%), mõnel liigil ka õli, kuid neis on ka 1 3% mürgiseid alkaloide ·Söödalupiinides on alla 0,1% alkaloide KÜLVAMINE Paljundamine: seemnetega Idanevad 15°C juures
lämbuvad püdela nõre kätte, mis nõrgub õhusoontesse ja need ummistab. Samal ajal eritab taim ensüüme (näiteks esteraas, peroksidaas, fosfataas ja proteaas), mis saaklooma aeglaselt lagundavad ja temas sisalduvaid toitaineid vabastavad. Istuvad näärmed resorbeerivad need toitained ning kasutavad neid taime kasvamiseks.Kogu püügilehe liikuvus on liigiti erinev. Huulheina perekonnas on arvukalt lehekujusid, mis võivad olla väga erinevad. Lehed võivad olla leherootsuga või ilma. Kõige ebatavalisem (väga haruline) kuju on kaheldamatult liigi Drosera binata lehel. Õied,viljad ja seemned: Huulheina õied asetsevad, nagu peaaegu kõikidel putuktoidulistel taimedel, väga pikkadel õisikutel taime kohal, et lehed võimalikke tolmeldajaid putukaid kinni ei püüaks. Õied avanevad ükshaaval. Õitsemise aeg on enamasti lühike. Õie avanemise määrab eelkõige päikesekiirguse intensiivsus. Õisikud on heliotroopsed: nad pöörduvad päikese suunas.
- juurpetersell lihava juurega - lehtpetersell juured peened, tugevasti hargnend, puised. lehed väga rikkad C-vit., leidub ka karotiini, K, B-grupi vitamiine seller petersellist teravama maitsega ja tugevama lõhnaga - juurseller ümarik, alumine osa sageli neljakandiline. Tugevasti hargnev, koor pruunikas või kollakasvalge. Kõige levinum seller - varsseller ei moodusta juurvilja., vaid jämeda leherootsuga suuri lehti. - lehtseller ei moodusta juurvilja ega paksenenud leherootsu. Toiduks hästiarenenud lehelabasid. lehtedes palju C-vitamiini ja karotiini pastinaak juure kuju poolest sarnane juurpeterselliga, veidi magusam ja vähe vürtsine, lehti ei kasutata mädarõigas toiduks ainult juurt, kõige rohkem juurviljadest C-vit. maitse tuleneb sinigriinist KAPSAD Üheks peamiseks köögiviljakultuuriks.Toiteväärtus tuleneb süsivesikutest, lämmastikainetest, hapetest,
Veetaimed on. Selts konnarohulaadsed (Alismatales) Üle kümne kaldavee ja veetaimede sugukonna, Eestis : konnarohulised penikeelelised kilbukalised meriheinalised võhalised Õied koondunud keerukatesse pööristesse või tihedatesse tähkadesse. Sugukond konnarohulised (Alismataceae) Rohtsed veetaimed, lehed kodarikuna, lehelaba ja leherootsuga Õis kolmetine, 3 tupplehte ja 3 kroonlehte, õied koondunud keerukasse pöörisesse Vili pähklike Eestis kaks perekonda – konnarohi (Alisma) 3 liiki ja kõõlusleht (Sagittaria) Sugukond võhalised (Araceae) 2500 liiki, peamiselt troopikas, Eestis soovõhk, lemled ja vesilääts Ilutaimedena kasvatatakse flamingolille, monsterat, diifenbahhiat, filodendronit Rohttaimed, väga pisikesed kuni hiigelsuured. Kõige väiksemad õistaimed on lemled
viljalihaga ja ühe seemnega. Vili väike kukkurvili. Õied kas: Lihtlehed saagjad, väheste hammastega, kännases või lihtsarikas; nõrgalt Euraasia, Põhja- nõrgalt hõlmised või terveservalised, kumeras kännases; koonilises või Ameerika. lühikese leherootsuga, abilehtedeta. silinderjas pöörises. Lehed harilikult 3-hõlmalised, Õied valged, roosakad; asuvad Põhja-Ameerika, Ida- saagjaservased, paljad või karvased. kännases. Vili kuiv liitkukkurvili. Aasia. Lehed paaritusulgjad, harilikule pihlakale Õied väikesed, valged,. Vili väike
*lehed kitsad, terveservalised, vastakud, abilehtedeta *õied kahesugulised, õiekate kaheli, korrapärane, viietine *õieneelus lisakroon *tolmukaid 10 *tupp liit- või kaheli *vili kupar, pähklike, kuiv mari *kasvavad kuivematel kasvukohtadel, sageli liivastel niitudel, loopealsetel (valge pusurohi, käokann, vesihein, mets-tähthein, põld-kadakkaer) Roosõielised: *liit- või lihtlehed *lehed vahelduvalt *abilehtedega, mis võivad olla leherootsuga liitunud *õied viietised, radiaalsüm *võib esineda välistupp *õiepõhi võtab osa vilja moodustamisest *vili pähklike, kukkurvili, luuvili, õunvili, tõrsik, koguluuvili, kogupählike *siia kuulub 4 alamsuguk enelalised (enelas, pihlakas), kibuvitsalised (mõõl, maran, murakas, maasikas, kibuvits), õunapuulised (õunapuu, pirnipuu, pihlakas, viirpuu), ploomipuulised (kirsipuu, ploomipuu, toomingas) *veel lillakas, ojamõõl, põõsasmaran, hanijalg, angervaks, kortsleht
kitsad, terveservalised, vastakud, abilehtedeta *õied kahesugulised, õiekate kaheli, korrapärane, viietine *õieneelus lisakroon *tolmukaid 10 *tupp liit- või kaheli *vili kupar, pähklike, kuiv mari *kasvavad kuivematel kasvukohtadel, sageli liivastel niitudel, loopealsetel (valge pusurohi, käokann, vesihein, mets-tähthein, põld-kadakkaer) Roosõielised: *liit- või lihtlehed *lehed vahelduvalt *abilehtedega, mis võivad olla leherootsuga liitunud *õied viietised, radiaalsüm *võib esineda välistupp *õiepõhi võtab osa vilja moodustamisest *vili pähklike, kukkurvili, luuvili, õunvili, tõrsik, koguluuvili, kogupählike *siia kuulub 4 alamsuguk enelalised (enelas, pihlakas), kibuvitsalised (mõõl, maran, murakas, maasikas, kibuvits), õunapuulised (õunapuu, pirnipuu, pihlakas, viirpuu), ploomipuulised (kirsipuu, ploomipuu, toomingas) *veel lillakas, ojamõõl, põõsasmaran, hanijalg, angervaks, kortsleht
lahklehine. Vili: kupar, pähklike v. kuiv mari. Kasvavad kuivematel päikeselistel, sageli liivastel niitudel, loopealsetel, kinkudel; harva metsas ja niiskemas. N: nurmnelk, aasnelk, harilik seebilill, harilik põisrohi, valge pusurohi, punane pusurohi, tõrvalill, käokann, vesihein, nälghein, mets-tähthein, põld-kaderohi, põld-kadakkaer, vesitähthein, nisulill ehk äiakas, sööt-seiarohi. Sk. Roosõielised - liit- ja lihtlehed, lehed vahelduvalt, abilehed olemas, võivad olla leherootsuga liitunud. Õied viietised (harva neljatised), radiaalsümmeetrilised, võib esineda välistupp, õietelg laienenud õiepõhjaks, mis võib olla lame, kuhikjas v. karikjas, õiepõhi võtab osa vilja moodustamisest. Vili: pähklike, kukkurvili, luuvili, õunvili, tõrsik, koguluuvili, kogupähklike. Viljade ja õite ehituse alusel jagatakse neljaks alamsugukonnaks: Enelalalised - kuivad kukkurviljad (enelas, pihlenelas (pole looduslikud)); Kibuvitsalised - sigimik keskmine v.
varrel vahelduvalt; abilehti pole; lehed enamasti jagunenud, harva terved; õied tipmises õisikus, harva üksikult; õiekate lihtne, harva kaheli (tulikad), mõnel liigil pudeneb varakult; õieosade arv varieeruv; õied radiaalsümmeetrilised (sinilill) v. monosümm. (käoking); osa tolmukaist v. õiekattelehtedest muutunud nektaariumiteks; vili: kukkurvili, pähklike, mari, kogukukkur. roosõielised - liit- ja lihtlehed; lehed vahelduvalt; abilehed olemas, võivad olla leherootsuga liitunud; õied viietised (harva neljatised), radiaalsümmeetrilised; võib esineda välistupp; õietelg laienenud õiepõhjaks, mis võib olla lame, kuhikjas v. karikjas; õiepõhi võtab osa vilja moodustamisest; vili: pähklike, kukkurvili, luuvili, õunvili, tõrsik, koguluuvili, kogupähklike liblikõielised - ühe- ja mitmeaastased rohttaimed, põõsad, puud; juuremügarad sümbiootiliste mügarbakteritega
Lehtede kaudu toimub ka suurem osa transpiratsioonist e. taimauramisest. Lehtede ülesanne: neis toimub fotosüntees neis toimub vee aurumine (läbi õhulõhede), mis tagab vee liikumise juurtest vartesse. neis toimub gaasivahetus õhulõhede kaudu. Lehe ehitus Sõltuvalt lehealgmete asetusest pungas eristatakse 3 sorti lehti. Lehe peamiseks osaks on lame lehelaba. Selle kuju ja suurus oleneb taimeliigist. Enamasti kinnitub lehelaba varrele leherootsuga. Vastavalt lehelabade kinnitumisele leherootsule eristatakse liht- ja liitlehti, roodumise järgi võib eristada sõrmjaid liitlehti ja sulgjaid liitlehti. Lehelabasid läbivad leherood, mida mööda toimub orgaaniliste ainete ja vee liikumine. 16 Lehe siseehitus Lehte katab pealt ja alt kattekude, mille rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, mis takistab vee aurumist
Vili väike pähkel, mis paikneb vilikonnana ogalises kuupulas, tavaliselt 4 kaupa. Viljad valmivad oktoobris. Puitu kasutatakse vineeriks, mööblitööstuses. Samuti kasutatakse haljastuses. Eristamise tunnused: Kõrgus, lehed, puit 32. Perekond sarapuu ja harilik sarapuu Perekond sarapuu: Perekonda kuuluvad ühekojalised tuultolmlevad heitlehised kõrged põõsad ja keskmise kõrgusega puud. Lehed südaja aluse ja kahelisaagja servaga laiovaalsed või äraspidised ning näärmekarvase leherootsuga. Isasõied asuvad rippuvates urbades, emasõied lehepunga kujulises õisikus, õitsemise ajal punakas. Vili on puitunud kõva kestaga üheseemneline pähkel. Puit punakasvalge, painduv ja vastupidav. Perekonnas 15 liiki (harilik). Levinud Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas. Puitu kasutatakse kütteks ja pliiatsisüside valmistamiseks. Pähkleid kasutatakse toiduainetööstuses. Kasutatakse ka haljastuses. Harilik sarapuu: Corylus avellana Areaal Euroopast Väike-Aasiani. Eestis levinud.
asparilaadsed ja nende sugukonnad Kalmuselaadsed on üks sugukond kalmuselised ( Acoraceae ) ühe perekonnaga kalmus ( Acorus ) Konnarohulaadsed ( Alismatales ) Üle kümne kaldavee ja veetaimede sugukonna, Eestis : konnarohulised,penikeelelised,kilbukalised,meriheinalised,võhalised Õied koondunud keerukatesse pööristesse või tihedatesse tähkadesse Sugukond konnarohulised ( Alismataceae ) Rohtsed veetaimed, lehed kodarikuna, lehelaba ja leherootsuga Õis kolmetine, 3 tupplehte ja 3 kroonlehte, õied koondunud keerukasse pöörisesse Vili pähklike Eestis kaks perekonda – konnarohi ( Alisma ) 3 liiki ja kõõlusleht ( Sagittaria ) Selts Liilialaadsed õiekattelehtedel on basaalsed nektaariumid (mitte sigimiku seinas nagu teistel üheidulehelistel), seemned pole mustad (nagu on asparilaadsetel) Sugukond Liliaceae – liilialised Sibulate või risoomidega rohttaimed,Lehed rööproodsed, männases või vahelduvad,
32. Perekond sarapuu (Corylus) ja harilik sarapuu (Corylus avellana) Corylus - perekonda kuuluvad ühekojalised tuultolmlevad heitlehised kõrged põõsad ja keskmise kõrgusega puud. Perekonnas kuni 15 liiki, mis levinud Euroopas, Aasias ja Põhja- Ameerikas. Euroopas kasvab looduslikult 3 liiki, Eestis üks liik (C. avellana), sisse on meile toodud 6 võõrliiki. · Lehed hrl. südaja aluse ja kahelisaagja servaga laiovaalsed või äraspidimunajad ning näärmekarvase leherootsuga. · Vili on puitunud kõva kestaga üheseemneline lihakate idulehtedega õlirohke (6070%) pähkel, mida osaliselt kuni täielikult ümbritseb rohtjas ja lõhestunud servaga kotjas või torujas viljakate (kuupula ehk lüdi). Pähklid on väärtuslikuks toiduainetööstuse tooraineks · Perekonna esindajaid kasutatakse palju haljastuses. Corylus avellana - Üldareaal langeb kokku hariliku tamme areaaliga, kuid on viimasest
annaabi.ee 
