kiriku ja kristliku moraali oluline osa solidaarsus kesktee vabakapitalismi ja sotsialismi vahel · rohelised: inimene kannab vastutust holism- küsimuste käsitlemine terviku seisukohast skeptilism progressi suhtes ,,Kosmoselaev Maa" edasikestmine ökonatsid Rahvuslus: · rahvused inimkonna loomulik jaotus · iga rahvus unikaalne · rahvus on poliitilise legitimeerimise ja inimese vabaduse allikas · rahvused vajavad oma riiki, selle olemasolu muudab maailma harmooniliseks ja vabaks · hinnatav on lojaalsus riigi suhtes Rahvusluse ajalugu: · hõimuidentiteet ja kultuuriliste erinevuste märkamine alates vanaajast · rahvusriikide teke ja asumaade vabadusvõitlus: poliitiline rahvuslus · Fichte, Herder: kultuurirahvuslus (Eesti 20. saj. algus) Rahvus kui väärtus ja loomulik
Nimekirjale üle riigi antud häälte arv jagatakse läbi jagajatega. SULETUD NIMEKIRI-kandidaate ümber ei reastata Valimiskäitumine: Sotsioloogiline mudel- inimesed valivad erakonda, mis esindab nende klassi vms.. Sotsialiseerumise mudel Ratsionaalse valiku teooria-mis pakub talle Poliitika kujundamine Poliitika kujundamise astmed:algatamine-mille üle vaieldakse, sõnastamine-otsustamine, kas otsustada ja kuidas, elluviimine ja hindamine. Poliitika legitimeerimise eesmärgiks on tagada poliitika omaksvõtt nii poliitika mõjudega otseselt seotud sihtrühmade kui ka laiema avalikkuse poolt Ideaalne elluviimine: •Ühtne haldussüsteem, käsuliin ja kontroll •Ühtsed normid ja reeglid terves süsteemis •Täiuslik allumine või täiuslik kontroll •Täiuslik teave, kommunikatsioon ja koordinatsioon •Piisav aeg koondada vajalikud ressursid Probleemid: poliitilise kontrolli nõrkus ja liigsuured nõudmised (valitsuse ülekoormus)
kollektiviseerimine, revolutsioonid ja utoopiad, majanduskeskuselt teistele väärtustele. Roheline ideoloogia: Alusväärtused (ökoloogiline lähenemine, holism/harmoonia, jätkusuutlikus, keskkonnaeetika, eneseteostus) Suur roll vastutusel, skeptilisus progressi suhtes, edasikestmine, antropotseen ja inimliigi roll, "kosmoselaev Maa". Rahvuslus/natsonalism: Rahvus unikaalne, rahvus on poliitilse legitimeerimise ja vabaduse allikas, vaja omaenda riiki, lojaalsus riigi suhtes Ajalugu: vererahvuslus(hitler, mussolini), kultuurirahvuslus(herder, fichte), poliitilne rahvuslus(asumaade vabadusvõitlus, rahvusriigid). Parem- ja vasakpoolsus: Eristada saab ... alusel: suhtumine avalikku omandisse, suhtumine sotsiaalpoliitikasse, avalikud teenused vs madalad maksud, keskkond vs majanduskasv, suhtumine NSVL'i
Rohelised suhe laiemasse keskkonda Põhiseisukohad: Inimene on osa looduse terviksüsteemist ja kannab vastutust selle säilitamise eest Holism: küsimuste käsitlemine terviku seisukohast Skeptilisus progressi suhtes Edasikestmine Rahvuslus/natsionalism: Rahvused inimkonna loomulik jaotus Iga rahvus on unikaalne Rahvus on poliitilse legitimeerimise ning inimese vabaduse allikas Rahvused vajavad omaneda riiki, selle olemasolu muudab maailma vabaks ja harmooniliseks Hinnatav on lojaalss oma riigi suhtes Poliitiline kultuur poliitilist elu mõjutavate hoiakute, ideoloogiate, tavade, kommete, uskumuste ja müütide muster. 1) hinnanguline: kasutatakse igapäevakõnes; 2) analüütiline: poliitilisel kultuuril on koostisosad, mille alusel riike võrrelda
· Seadusandlikuks o Seadusandlikku võimu e. legislatiivfunktsiooni teostab Riigikogu · Täidesaatvaks o Teostab: Vabariigi Valitsus Kohalik omavalitsus ei ole riigivõim, vaid kohalik võim Vabariigi President 2 · Kohtuvõimuks o Teostab: Kohtusüsteem rahvas legitimeerib kohtusüsteemi võimu, mis täidab õiguse mõistmisfunktsiooni 2. Riigivõimu legitimeerimise alused ja korraldus Riigivõimu legitimeerib rahvas, kes on kõrgeima võimu kandja vastavalt põhiseadusele. Rahvas valib Riigikogu ja Kohaliku omavalituse. Kuivõrd põhiseadus rõhutab esindusdemokraatia põhimõtet, ei ole rahva muud funktsioonid sedavõrd olulised, kuigi rahvahääletusel võib rahvas olla ka seadusandja, valimistel on aga tegemist täidesaatva funktsiooni teostamisega. Kohtumõistmine on rahva otsustusvaldkondadest välistatud. Legitimeerimine toimub üksnes
® Raha- või maksureform Pierre Poujade'i erakond Prantsusmaal, Suomen Maaseudun Puolue Rohelised n Inimene on osa looduse terviksüsteemist ja kannab vastutust selle säilitamise eest n Holism: küsimuste käsitlemine terviku seisukohast n Skeptilisus progressi suhtes n ,,Kosmoselaev Maa" n Edasikestmine n Sotsiaal- vs süvaökoloogiline suund Rahvuslus/natsionalism ® Rahvused inimkonna loomulik jaotus ® Iga rahvus on unikaalne ® Rahvus on poliitilise legitimeerimise ning inimese vabaduse allikas ® Rahvused vajavad omaenda riiki, selle olemasolu muudab maailma vabaks ja harmooniliseks ® Hinnatav on lojaalsus oma riigi suhtes Rahvusluse ajalugu ® Hõimuidentiteet ja kultuuriliste erinevuste märkamine alates vanaajast ® Rahvusriikide teke ja asumaade vabadusvõitlus: poliitiline rahvuslus ® Fichte, Herder: kultuurirahvuslus. Rahvus kui väärtus ja loomulik elukeskkond, maailma mitmekesisuse tagaja, väike on ilus.
filosoofia rakendatav tänapäeval, liikumine üldiselt üksikule *hüperreaalsus sotsiaalmeedias toimuv on reaalsem kui elu ise + fake news (libauudised), reklaamide näide, tegelikkuses olukorda juhtunud pole *trollide vabrikud, eesmärk kallutada lugejat Valuutad *krüptoraha bitcoin ja muud *lennumiilid -> raha ei ole enam raha ja riik ei ole enam riik? Krimmi annekteerimine Postmodernism 1979 Michelle Foucault ja teised Sisustatakse koos mõistega modernism. Tõe ja õiguse legitimeerimise modernistlikust piirist... Marju Luts, sissejuhatus õigusfilosoofiasse . 40 lk Jean-Francois Lyotard: "The Postmodern Condition "(1979). Michel Foucault, Jacque Derrida: "Limited Inc", Ludwig Wittgenstein midagi ei ole väljaspool konteksti (veeklaas pooltühi või pooltäis) 1 Modernism inimene on võimeline ületama sotsiaalsed olud ja jõudma kõrgema tõeni; suured narratiivid, kommunism, heaoluühiskond Post-modernism
põhiseaduslik printsiip nõuab ainult üleelamiseks hädavajaliku miinimumi tagamist. Sotsiaalriigi printsiibi põhiliseks väljenduseks põhiseaduses on § 28. 2.3. Demokraatia Demokraatia printsiip nimetab riigivõimu kandja ja allika, kelleks on rahvas (§ 1 lg 1). Põhiseaduse demokraatia on esindusdemokraatia, st. rahvas ei teosta talle kuuluvat riigivõimu ise, vaid esindaja (representandi) kaudu. Demokraatia printsiip hõlmab organite moodustamise, legitimeerimise ja kontrolliga seonduvad küsimused ja mõjutab kõiki poliitilise tahte kujunemise astmeid. Demokraatia printsiibi peamised väljendused põhiseaduses on: erakonna- ja fraktsiooniõigus (§-d 48 lg 1 lause 2, 71 lg 2), hääle- ja valimisõigus (§-d 57 lg 1, 60 lg 1 lause 2, 3 ja 4, lg 2, 156), vaba mandaat (§ 62) ja Riigikogu istungite avalikkus ja õigus aru pärida (§-d 72, 74). 2.4. Õigusriik Kui demokraatia põhimõte sätestab riigivõimu kandja, siis õigusriik sätestab
rikkumise korral kohtusse (§ 15 lg 1 lause 1) ja garanteerib kohtuvõimu sõltumatuse ning selle, et kohus järgiks õigusemõistmises nii põhiseadust kui seadust (§ 146). Demokraatia põhiprintsiibist tuleneb riigivõimu kandja ja allikas, kelleks on rahvas (PS § 1 lg 1). Põhiseaduse demokraatia on esindusdemokraatia, st rahvas ei teosta talle kuuluvat riigivõimu ise, vaid esindaja (representandi) kaudu. Demokraatia printsiip hõlmab institutsioonide moodustamise, legitimeerimise ja kontrolliga seonduvad küsimused ja mõjutab kõiki poliitilise tahte kujunemise astmeid. Demokraatia põhiprintsiibi peamised väljendused PS-s on: erakonna- ja fraktsiooniõigus (§ 48 lg 1 lause 2, § 71 lg 2), hääle- ja valimisõigus (§ 57 lg 1, § 60 lg 1 lause 2, 3 ja 4, lg 2, § 156), vaba mandaat (§ 62) ning Riigikogu istungite avalikkus ja õigus aru pärida (§§ 72 ja 74). Kohaliku omavalitsuse ühildumisest demokraatia põhiseadusliku printsiibiga
ajal. 304. a. võttis Ptolemaios endale kuninga tiitli ja hakkas kasutama aunime Soter (Päästja sai selle tänulikelt rhodoslastelt abi eest Demetrios Poliorketese vastu). Tema ja ta poeg Ptolemaios II Philadelphos (Õearmastaja; valitses 285 246), kes abiellus oma lihase õe Arinoega (viimane oli olnud abielus Lysimachose ja Ptolemaios Keraunosega, kuid põgenes viimase juurest venna kaitse alla), kujundasid välja nii dünastiale omaseks saanud võimu legitimeerimise viisi kui ka riigi sisekorrladuse. Ptolemaiosed esinesid ühteaegu Aleksander Suure ja muistsete Egiptuse kuningate võimujärglastena. 61 Aleksander Suur ja Ptolemaiosed jumalikusti, nende mumifitseeritud surnukehad säilitati spetsiaalses pühamus pealinnas Aleksandrias (nn Soma või Sema); kuningad kasutasid Egiptuse traditsioonilise kuningarituaali elemente ja soosisid traditsioonilisi kultusi ning
ühiskonnas toimiv ja tunnustatud süsteem, mis hõlmab kogu inimkäitu-mise olulise (relevantse) osa; 4) legitiimsuse tunnus: kehtiv positiivne õigus luuakse riigi tahteakti tulemusena pädevate institutsioonide poolt ja selleks ettenähtud korras, kuid formaalsest aspektist muutuvad kehtivaks õiguseks ka riigi õiguskorra poolt garanteeritud tava-, moraali- ja korporatiivsed normid (vt nt TsüS § 2 lg 1 tava legitimeerimise kohta); 5) preskriptiivsuse tunnus: õigus on ettekirjutav, see on täitmiseks – kui õigust ei täidetaks, oleks tegemist nn surnud õigusega (ius nudum); 6) üldkohustuslikkuse tunnus: õiguskorraga garanteeri-takse kehtiva positiivse õiguse toime ajas, ruumis ja isikute suhtes riigi kogu jurisdiktsiooni alla kuuluval alal; 7) väärtustunnus: õigusriigile kohast õigust hinnatakse õiguse idee lähtealuselt (vt järgnevalt ülipositiivne õigus Õiguse realiseerimise 3 põhiviisi:
kapitalismi tingimustes, s.t olles sõltuvuses kapitalistlikust majandusest ja samas sekkuma majandustegevusse. Siit aga saab alguse arusaam tänapäeva kapitalistliku ühiskonna legitiimsuskriisist ühiskondlike nõudmiste taseme suurenemine on proportsionaalne legitiimsusvajaduste kasvuga. Kohe, kui riik ei suuda täita endale võetud kohustusi, väheneb rahva toetus riigi tegevusele ja riigis tekib legitiimsuskriis. 6. Õiguse ühiskonnakeskse legitimeerimise arengud. NB! ei tea kas see sobib siia!? Ajaloos oli esimeseks sanktsioneeritud tava, sellele järgnesid kohtu- ja halduspretsedendid ja viimasena tulid normatiivsed õigusaktid. Tavad muutusid õiguse allikateks pärast seda, kui vastavad organid olid need sanktsioneerinud. Avalikul võimul on vaja kuualata kodanikke ja teha koostööd võimalikult paljudega neist. Koostöö eesmärgiks on muu hulgas
annaabi.ee 
