o Decem viri stilitibus iudicandis-10kohtunikku . Vabariigi ajal:lahendas küsimusi, kas isik on vaba v ori. Hiljem: asja arutas 1 kohtunik-kelle määras magistraatiga protsessi jaoks poolte kokkuleppel. Iudices- kohtuniku (enamikel juhtudel)-rohkem vahemees Arbitri-kohtunikud. Neil oli laiem õiguste maht Recuperatores- 5-7 liikmelised kohtunike grupid, kes tegelesid tähtsate asjadega Legisaktsiooniline protsess. Formulaarprotsess Legis actio-tegevus, mis sooritati hageja, kostja v magistraadi poolt menetluses i iure. Siit ka nimetus Legisaktsiooniline protsess [oli nõutav, et hagejatarvitaks igas septsiaalses vormelis seaduse teksti enese väljendeid ] 5 liiki legis action-is: hageja pidi valima ühe, mis sobis tema nõudlusele 1. Per sacramentum- Gaiuse sõnade järgi tavaliseks protsessivormisk iga liiki asja
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND AVALIKU ÕIGUSE INSTITUUT LEGISAKTSIOONILINE PROTSESS SISUKORD 1. Sisukord............................................................................ 2 2. Üldist............................................................................... 3 3. Olulisemad Rooma õiguse allikad.............................................. 4 4. Legisaktsiooniline protsess...................................................... 7 5. Täitemenetlus legisaktsioonilises protsessis ................................. 11 6. Formulaarprotsess ja legisaktsiooniline protsess............................. 13 7. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ja legisaktsiooniline protsess............. 14 8. Kokkuvõte......................................................................... 16 9. Kasutatud kirjandus ja normatiivmaterjal...................................... 17
2) Ebakindla õigusliku olukorra puhul peab isik olema saanud kohtust oma õigusele kinnituse ehk kohtuotsuse Protsessistaadiumid: 1) In iure: Toimus avalikult mõnel väljakul preetori ees, kes otsustas, kas on olemas vastav hagi ja määras kohtuniku 2) Apud iudicem (in iudicio) Eraisikust kohtunik(ud), kuulas üle pooled, tunnistajad, kontrollis väidete tõendatust ja tegi otsuse Legisaktsiooniline protsess (451/450 eKr) Fikseeritud XII tahvli seadustes Kuulus ius civile alla Suuline protsess, aluseks legis actio Protsessivormid: Hagid asja sisuliseks arutamiseks / tunnustushagid: Legis actiones per sacramentum: Protsessi kaotaja kaotas sacramentum’i; Otsuses tuvastati fakte, mitte ei määratud õiguslikke tagajärgi; Protsessi pooled taotlesid kohtuniku määramist; Kasutati eelkõige päranduse jagamisel
Ius ja eelklassikaline õiguse aeg - langeb kokku vabariigi perioodiga; Klassikaline aeg - langeb kokku printsipiaadi ajaga; Järelklassikaline aeg - dominaadi ajastu; Justinianuse kodifikatsioon ja rooma õiguse edasine eksistents.16 3.7. Protsessivormidest lähtuv periodiseering Viimaseks töös käsitletavaks levinud periodiseeringuks on protsessivormidest lähtuv liigitus, mille kohaselt jaguneb Rooma õiguse ajalugu kolmeks perioodiks: Legisaktsiooniline protsess; Formulaarprotsess; Kognitiivne protsess.17 16 Ibid 17 Ibid 11 4. Perioodide iseloomustused Erinevatele periodiseeringutele toetuvaid ajalooperioode võib iseloomustada mitmest erinevast küljest ja aspektist. Käesoleva töö piiratud mahust tingituna on autor otsustanud iseloomustada täpsemalt üksnes 3.1 peatükis loetletud Rooma riigikorrast lähtuva periodiseeringu perioode
2. Ebakindla õigusliku olukorra puhul peab isik olema saabunud kohtust oma õigusele kinnituse ehk kohtuotsuse. Protsessistaadiumid: 1. In iure a. Toimus avalikult mõnel väljakul preetori ees, kes otsustas, kas on olemas vastav hagi ja määras kohtuniku 2. Apud iudicem (in iudicio) a. Eraisikust kohtunik(ud), kuulas üle pooled, tunnistajad, kontrollis väidete tõendatust ja tegi otsuse Legisaktsiooniline protsess Fikseeritud XII tahvli sesdustes Kuulus ius civile alla Suuline protsess, aluseks legis actio Protsessivormid: hagid asja sisuliseks arutamiseks/tunnustushagid: Legis actiones per sacramentum Legis actiones per iudicis arbitrive postulationem Legis actiones per condictionem Täideviimishagid: Legis actiones per manus iniectionem
Hagid, mida rakendati analoogia teel üldhuvide kaitseks. Erilised oblikatsiooniõiguslikud hagid preetorite reeglitele rajatud hagid. Vanimad hagid actiones civiles ei allunud aegumisele s.t nad ei kustunud nende mitteesitamisel teatava aja jooksul. Nad olid seega actiones perpetuae. Vastupidiselt olid preetorite hagid alati tähtajalised. Ediilide hagid aegusid ülimalt 1 a. Jooksul. 5. Legisaktsiooniline protsess Selline nimetus in tulnud sellest, et kogu rituaalne protsessi käik oli kujunenud küll tavadena , kuid nad fikseeriti lõplikult XII tahvli seaduses. In iure stadium-Kõige pealt pidi pöörduma preetori poole. Hageja tuli tema juurde. Olid teatud vormid, mida pidi lausuma ja pähe õppima, kui selle unustad, siis kaotad protsessi. Kui kostja ei tahtnud tulla vabatahtlikult tõi hageja ta jõuga. Preetor määras kohtuniku, kes hakkas asjaga
rahvatribuun, senat, plebistsiit. Ius civile (rooma kodanikele), ius gentium (teistele rahvastele), ius naturale (filosoofiline) 3. 31 eKr – 284 pKr Printsipaat – juristide seisus, kaasustest tuletatud õigus 4. 284 pKr – lõpuni Dominaat ehk ainuvalitsus – neli keskust, sõdurkuningad, kristlus CIC PROTSEDUURISÜSTEEMID Vanarooma: Legis actio, müütilisest linna algusest kuni Puunia sõdadeni (u. 200 eKr). Põllumajanduslik, perekonnakeskne. Patriitsid ja plebeid. Formaalne legisaktsiooniline protsess (2 astet: preetor otsis hagi vormi, seejärel valitava kohtuniku ees; hageja, kostja, kohtukohustus, täitevmenetlust pole) Klassikaline periood: formulaarprotsess, II saj eKr – keiser Alexander Severuse surmani 235 pKr.. 2 astet, aga lihtsam Kaubandus, tööstus, raharinglus, hellenistliku õiguskultuuri saavutused, maailmariik. Kreeklastelt laenati õigusfilosoofia, mõisted, juriidiline tehnika. Dokumentide
X – matused. Surnutekultus oluline, linna piiresse ei lubatud matta, piirati luksust. Kaks viimast tahvlit sisaldasid parandusi eelmistele, tagasipöördumist traditsiooni. „Rahva tahte kõige viimane väljendus on seadus“. Protseduurisüsteemid Vanarooma: Legis actio, müütilisest linna algusest kuni Puunia sõdadeni (u. 200 eKr). Põllumajanduslik, perekonnakeskne. Patriitsid ja plebeid. Formaalne legisaktsiooniline protsess (2 astet: preetor otsis hagi vormi, seejärel valitava kohtuniku ees; hageja, kostja, kohtukohustus, täitevmenetlust pole) Klassikaline periood: formulaarprotsess, II saj eKr – keiser Alexander Severuse surmani 235 pKr.. 2 astet, aga lihtsam Kaubandus, tööstus, raharinglus, hellenistliku õiguskultuuri saavutused, maailmariik. Kreeklastelt laenati õigusfilosoofia, mõisted, juriidiline tehnika.
o Decem viri stilitibus iudicandis-10kohtunikku . Vabariigi ajal:lahendas küsimusi, kas isik on vaba v ori. Hiljem: asja arutas 1 kohtunik-kelle määras magistraatiga protsessi jaoks poolte kokkuleppel. Iudices- kohtuniku (enamikel juhtudel)-rohkem vahemees Arbitri-kohtunikud. Neil oli laiem õiguste maht Recuperatores- 5-7 liikmelised kohtunike grupid, kes tegelesid tähtsate asjadega Legisaktsiooniline protsess. Formulaarprotsess Legis actio-tegevus, mis sooritati hageja, kostja v magistraadi poolt menetluses i iure. Siit ka nimetus Legisaktsiooniline protsess [oli nõutav, et hagejatarvitaks igas septsiaalses vormelis seaduse teksti enese väljendeid ] 5 liiki legis action-is: hageja pidi valima ühe, mis sobis tema nõudlusele 1. Per sacramentum- Gaiuse sõnade järgi tavaliseks protsessivormisk iga liiki asja
või siis kui polnud, lisas hiljem formulaarprotsessi puhul formula. Kui pooled olid sellega nõus, siis määras preetor ka kohtuniku. In iudicio (allikates sageli siiski apud iudicem nime all) staadium toimus eraisikust kohtuniku ees - neid võis olla siiski ka mitu, kes kontrollis väidete tõendatust ning tegi vastavalt preetori näpunäidetele otsuse. Mõlemad pooled pidid kohtunikule esitama oma argumendid. b) Legisaktsiooniline protsess Religioosse Rooma eraõiguse perioodil on ainsaks nö legisaktsiooniline protsess. Oma nimetuse on ta saanud sellest, et protsessis nõutakse õigust erinevat liiki hagide abil – ühed neist on mõeldud kohtuotsuse saamiseks, teised täitemenetluse jaoks. Nimetus legis actio tuleneb tõenäoliselt vormelitest, mida sarnaselt seadustele nimetati leges. Gaius (4, 11) oletab, et ehk olid legis actiones seadustesse, olgu siis 12
a.j •hilisklassikaline aeg- Severuse surmast kuni Justinianuseni (565 m.a.j.) seega 3-6 saj. m.a.j2.7. A.Söllneri periodiseering •eel-ja varajane ajalugu-langeb kokku kuningate ajaga •ius ja eelklassikaline õiguse aeg-langeb kokku vabariigi perioodiga (12 tahvlit) •klassikaline aeg-langeb kokku printsipiaadi ajaga •järelklassikaline aeg-dominaadi ajastu •Justinianuse kodifikatsioon ja rooma õiguse edasine eksistents2.8. Protsessivormide järgi legisaktsiooniline protsess •formulaarprotsess •kognitiivne protsess 11. Rooma õiguse olulisemad allikad.Rooma õiguse allikateks on: - juristide kirjutatud CIC digesta - lex, leges regiae (kuningate, preestrite seadused) - ius Papirianum - 12 tahvli seadused –Leges duodecim tabularum– 12 pronkstahvlile kirja pandud tavaõigusen o r m i d , o n s ä i l i n u d re ko n s t r u k t s i o o n i n a , s i s a l d a b v e e l p a l j u a rh a i l i s t õ i g u s t j a A t e e n a õ i g u s e elemente.451
annaabi.ee 
