(Klima 1975). Hoiaku komponendid (Triandis 1975): 1. kognitiivne ehk teadmise komponent mida ma selle asja kohta tean või ei tea; 2. afektiivne ehk tunnete komponent kuidas ma selle asja suhtes ennast tunnen; 3. konatiivne ehk tegevuse komponent kuidas ma selle asja suhtes käitun. Millises seoses on käitumine ja hoiak? Kommunikatsiooni kaheastmeline voog: sõnumid või ideed voolavad raadiost ja pressist arvamusliidritele ja neilt populatsiooni vähemaktiivsesse ossa. (Katz & Lazarsfeld 1995). Selles käsitluses ei tule arvamusliidreid mõista kui ühiskonna autoriteete, vaid oma arvamusliidrid on kõigis sotsiaalsetes ja majanduslikes kihtides/rühmades. Nt naised hääletavad nagu nende mehed, klubiliige nagu teised klubiliikmed, töölised nagu nende tööandja jne. 1 Selle põhjal on massimeedia mõjud jälgitavad alles järgmisel tasandil: ajaleht ja raadio
metodoloogia, kultuuriteooriate eelistamine, mure ühiskonndliku ebavõrdsuse ja opositsioonilise hoiku põhjuste pärast. 2.Massikommunikatsiooni uurimuse tekkelugu ja rajajad. Mssikommunikatsioon on üks paljudest sotsiaalteaduste valdkondadest ja ainult üks osa laialdasest inimkommunikatsiooni uurimisest. Uuritakse massikommunikatsiooni mõju. Massikommunikatsiooni uurimuse rajajad: Lasswell tegeles propagandaga , sisuanalüüsiga , Lippmann publiku arvamus, Lazarsfeld meedia mõjude uurimus, raadio analüüs, Hovland veenimine, grupi mõju, Katz auditoorium kui sot. võrgustikud, meedia mõju, Blumer mass, rahvahulk, rühm, avalikkus, Lewin psühholoogia, grupidünamika, Stanton telemängude vaatamise tüpoloogiad. Klassikaliste suundade lähtekohad : teadusmetodoloogia positivism, psühholoogia biheiviorism / instinktide teooria. Algsed lähenemised meedia mõjule. Meedia mõjude arengut võib nimetada
Teoreetiline lähenemine Biheiviorism Küberneetiline Struktuurfunktsionalistlik lähenemine Tasude ja tarvete lähenemine Strukturalistlik Kriitiline lähenemine Tehnoloogiakeskne Konstruktivistlik lähenemine Kultuuriuuringud Põhiesindajad 1) Paul Lazarsfeld (arvamusuuringute instituut); 2)sotsioloog W.I. Thomas (Chicago koolkond)- kvalitatiivne teks 3)Harold Lasswell - üks esimesi töid kommunikatsiooniuuringute valdkonnas, mis kirjutatud positivistlikus-biheiv võtmes 1) Shannon ja Weaver 2) Norbert Wiener 1) Lasswell (1948) sõnastas enda artiklis massikommunikatsiooni 3 funktsiooni (seirefunktsioon, koostegevuse eh sotsiaalsuse funktsioon, kultuuri ülekande funktsioon). 2) Lazarsfeld ja Merton lisasid meelelahutuse funktsiooni.
kiiresti in-group/out-group nähtus (meil on oma grupp, in-group, teised on out-group in-group alati parem kui out-group). Asi läks käest ära, poisid keeldusid isegi söömast ühes toas teise rühmaga. Ta pani nad uuesti kokku ja andis ühised ülesanded, päevadega lagunes in-group/out-group vastandus. Välised eesmärgid (millegi nimel pingutamine) töötavad koostöö ja rühma ühtse raami tekkimiseks palju paremini kui sisemised (kommunikatsioon jne). Katz & Lazarsfeld uurisid USA presidendivalimisi 1940. aastal; kuidas inimesed teevad otsuseid, kelle poolt hääletada. Leidsid, et otsepropagandast on inimestele vähe kasu. Rühmades on arvamusliidrid, temaga suheldes tekkivad inimestel ettekujutused, kes on õiged kandidaadid ja kes mitte. --> kaheastmelise kommunikatsiooni hüpotees (meil on vaja kedagi, kes oleks vahendajaks) Arvamusliider, teades oma rolli, hakkab kanaleid rohkem jälgima. Gruppide funktsioonid
ettepanekuid. Elango valis kõige vähemtulusa- teadusliku stipendiaadi koha. See võimalda tal süveneda teaduslikesse probleemidesse ja viljaka teadusliku lähetuse Euroopa silmapaistvasse hariduskeskusesse Viini. Viinis kujunes põhiliselt neli tsentrumit, millele Elango tähelepanu pööras ja mis talle võrdlemisi palju huvi pakkusid. Kõigepealt Viini ülikooli psühholoogia instituut, mida juhtis abielupaar Bühlerid ja kus kaastöölisteks olid Paul Lazarsfeld, Hildegard Hetzer ja teised psühholoogia valdkonnas tuntud isikud. Bühlerite juurde kogunes igal aastal Elango taoliste ring, 5-6 inimest Euroopa eri ülikoolidest. Nad kujundasid omaette väikese seminari. See andis neile hea ülevaate Euroopa ülokoolides tehtavast. Teine keskus oli ülikooli pedagoogika kateeder, juhatajaks juba võrdlemisi aastates professor Richard Meister. See mees ei ole oma nime pedagoogika ajalukku kirjutanud, aga tema
referaadis fookusgrupi esitlemisele ning moderaatori rollile, kuna moderaator on fookusgrupi küsitluste üks kõige olulisem osa ning küsitlus peab olema korrektselt läbi viidud, et tagada kõige relevantsemad tulemused. Lisaks on referaadis välja toodud fookusgrupi küsitluse ehk rühmaintervjuu korraldamise etapid, mis annab selge ülevaate, kuidas korraldada tulemuslik ja hästi läbiviidud intervjuu. 1 MIS ON FOOKUSGRUPP? Fookusgrupi meetod on seotud kahe sotsioloogiga: Paul Lazarsfeld ja Robert Merton (1948). Seda meetodit mainitakse esmakordselt R. Mertoni artiklis, mis ilmub ajakirjas "American Journal of Sociology" 1946. a. Alles 1970datel hakati fookusgruppe kasutama laialdasemalt. [4] Karjäärinõustamises on fookusgrupp kvalitatiivne meetod, teatavat sorti intervjuu, mille eesmärk on "luua või välja tuua" kindlat liiki informatsiooni. See on uuriv tehnika, mis toob kokku väikese grupi inimesi (6-9 inimest) ning moderaatori, kes juhib arutelu. Arutelu kestab
• H. L. Hollingworth, „Advertising and Selling”, New York, 1913 • Ch. Von Hartungen, „Psychologie der Reklame”, Stuttgart, 1921 ka • Daniel Starch (1883–1979) Edward Kellogg Strong, Jr. (1884 – 1963 -Peale Teist Maailmasõda Kuni tänaseni on kaks peamist teaduspõhist lähenemist: Sotsio-kognitiivne – toetus sotsiaalpsühholoogia ja kommunikatsiooniteooriatele: Scott, Hovland, Festinger, Petty, Cacioppo, Berelson, Lasswell, Lazarsfeld, Parsons, Heider, MacGuire jt -Psühhoanalüütiline, pertseptuaalne lähenemine S. Freud’i, Jung’i töödele (instinktid, tungid, vajadused, sümbolid ...) ning Heath, Feldwick, Damasio (emotsioonid) -Alates 20.saj. 2. poolest-intuitsiooni ja loovust puudutavad teemad, teemad, mille käsitlemisel toetutakse neurofüsioloogiale, reklaami efektiivsuse mõõtmise tematika. -Kas klient maksab selle eest, et tarbija näeb ja teadlikult
ja 20. sajandi teadlased, sealhulgas dirigent Bruno Walter. Karl Popper õppis Viini ülikoolis. Tol ajal domineeris poliitiline vasakpoolsus: see oli "punase Viini" õitseaeg. Popperit huvitasid algul eelkõige pedagoogika küsimused ning ta osales sotsialistlikus noorsooliikumises. Lühikest aega oli ta isegi ametlikult kommunist. Varsti ta küll eemaldus sotsialistlikust liikumisest, kuid lävis selliste inimestega nagu Ruth Fischer, Hanns Eisler, Paul Lazarsfeld, Oskar Kokoschka, Adolf Loos, Arnold Schönberg ja Rudolf Serkin. Aastal 1928 sai ta filosoofiadoktori kraadi. Väitekirja teema oli matemaatiline, tema juhendaja oli psühholoog ja keeleteoreetik Karl Bühler. Aastal 1929 sai ta õiguse põhikoolis matemaatikat ja füüsikat õpetada. Aastatel 19301936 töötas ta õpetajana. Popper võttis ühendust Viini ringiga. Et ta oli selle ringi paljude põhimõtete suhtes kriitiline, oli suhtlemine selle esindajatega algul raske
> Mitte meedia ei vali auditooriumi, vaid auditoorium valib endale meediakanalid ja sisu (Katz 1959). >> aktiivse auditooriumi kontseptsioon Tarbed ja tasud klassikalise ajajärgu uuringud: auditooriumi motiivide tüpoloogiad. Nt Herzogi küsitlus (1942), kust selgus, et koduperenaised saavad igapäevastest raadiokuuldemängudest emotsionaalse kindlustunde, kasulikke nõuandeid ja omaenda olukorrale kompensatsioonivõimaluse. Lazarsfeld & Stanton (1944): seebikaid vaadatakse tegelikkusest eemaldumiseks; seltskonna leidmiseks; isikliku identiteediloome toetamiseks; maailmas toimuvast ja teiste elust informeeritud olemiseks. Meediakasutuse ajendid (Klapper 1960): lõõgastus ja meelelahutus; kujutluste stimuleerimine; asendussuhtlus (igapäevase suhtlemise asemele asendusvariandi leidmine); ühiste taustateadmiste hankimine sotsiaalseks suhtlemiseks.
propaganda vormistamises sobival kujul. 2) Katse ja eksituse meetod. Pärastsõjaaegses reklaamipsühholoogias (1945-1970) mõjukamas suundmised: 1) Sotsiaalpsühholoogiline / sotsioloogiline suundmus. 2) Psühhoanalüütiline / freudistlik suundmus. 1 Sotsiaalpsühholoogiline / sotsioloogiline suundmus (peamised teoreetilised konstruktid): 1) Kommunikatsioonteooria (Lassweill, Lazarsfeld, Schrammi, Parsons, Beresonsi, Hovland) - tööd massikomunikatsiooni protsessist ja selle efektidest. 2) Moodsam sotsiaalpsühholoogia (McGuire, Sherif, Festinger, Janis, Fishbein, Heider) - tööd kongnitiivsest dissonantsist, hoiakumuutusest, sisendatavusest, gruppiprotsessidest jms. Sotsioloogilise suundmuse raames rakendatakse reklaami vastuvõtu- ja mõjuprotsessi käsitlemiseks tuntud kommunikatsioonmudeleid või mõjutamismudeleid. Kognitiivse dessonantsi teooria (L
tudengitega või ainult teiste edukate tudengitega) NT LOODUSSÄÄSTLIK KÄITUMINE. Teised käituvad loodussäästlikult, siis mina tahan ka/ei taha. Üldiselt inimesed üritavad säilitada erinevust “out” grupist ja distantseerida end käitumisest ja suhtumisest mis seal valitsevad. Näiteks: mehed hindavad toodet “perenaise steik” madalamalt kui “peakoka steik” – seostab naiseks olemisega. 3) Elihu Katz & Paul F. Lazarsfeld (1955) „Personal Influence”. Kaheastmelise kommunikatsiooni hüpotees. Uuriti USA presidendivalimisi a. 1940. Raadiol ja ajakirjandusel oli vähe mõju. Kõige suurem mõju oli teistel inimestel, ja just sama rühma liikmetel. Massikommunikatsiooni sisu vahendub inimestele väikerühmade (primaar/referentrühmade) kaudu. # Seisukohajuhid/vahendajad/arvamusliidrid jälgivad massikommunikatsiooni teistest rohkem
tudengitega või ainult teiste edukate tudengitega) NT LOODUSSÄÄSTLIK KÄITUMINE. Teised käituvad loodussäästlikult, siis mina tahan ka/ei taha. Üldiselt inimesed üritavad säilitada erinevust "out" grupist ja distantseerida end käitumisest ja suhtumisest mis seal valitsevad. Näiteks: mehed hindavad toodet "perenaise steik" madalamalt kui "peakoka steik" seostab naiseks olemisega. 3) Elihu Katz & Paul F. Lazarsfeld (1955) ,,Personal Influence". Kaheastmelise kommunikatsiooni hüpotees. Uuriti USA presidendivalimisi a. 1940. Raadiol ja ajakirjandusel oli vähe mõju. Kõige suurem mõju oli teistel inimestel, ja just sama rühma liikmetel. Massikommunikatsiooni sisu vahendub inimestele väikerühmade (primaar/referentrühmade) kaudu. # Seisukohajuhid/vahendajad/arvamusliidrid jälgivad massikommunikatsiooni teistest rohkem
tudengitega või ainult teiste edukate tudengitega) NT LOODUSSÄÄSTLIK KÄITUMINE. Teised käituvad loodussäästlikult, siis mina tahan ka/ei taha. Üldiselt inimesed üritavad säilitada erinevust “out” grupist ja distantseerida end käitumisest ja suhtumisest mis seal valitsevad. Näiteks: mehed hindavad toodet “perenaise steik” madalamalt kui “peakoka steik” – seostab naiseks olemisega. 3) Elihu Katz & Paul F. Lazarsfeld (1955) „Personal Influence”. Kaheastmelise kommunikatsiooni hüpotees. Uuriti USA presidendivalimisi a. 1940. Raadiol ja ajakirjandusel oli vähe mõju. Kõige suurem mõju oli teistel inimestel, ja just sama rühma liikmetel. Massikommunikatsiooni sisu vahendub inimestele väikerühmade (primaar/referentrühmade) kaudu. # Seisukohajuhid/vahendajad/arvamusliidrid jälgivad massikommunikatsiooni teistest rohkem
seisukohta teiste seisukohtadega. Rühmas moodustati ühine referentsraam (frame of reference). Teine kuulus näide: Röövlite Koobas: poistelaager. Esialgu kaks gruppi, siis võistlused nende vahel -> konflikt. Konflikti lahendamiseks superordinaarsed ülesanded (vaja rohkem inimesi). - Grupid mõjutavad arvamusi ja hoiakuid * Arvamusliidrid: referentgrupi liikmed seisukohajuhtidena # Kaheastmelise kommunikatsiooni hüpotees: Elihu Katz & Paul F. Lazarsfeld (1955): Uuriti USA presidendivalimisi a. 1940. Raadiol ja ajakirjandusel oli vähe mõju. Kõige suurem mõju oli teistel inimestel, ja just sama rühma liikmetel. À Massikommunikatsiooni sisu vahendub inimestele väikerühmade (primaar/referentrühmade) kaudu. # Seisukohajuhid/vahendajad/arvamusliidrid jälgivad massikommunikatsiooni teistest rohkem. Nad on tavaliselt nendega samal tasemel, keda nad mõjutavad (st mitte tingimata kõrgema positsiooniga)
annaabi.ee 
