II etapp mandriliustikud kulutasid pinnamoodi. Jää viis endaga kaasa mitmekümne meetri paksuse kihi, hiljem toimus setete kuhjumine. Mandrijää liikumise suund on kagust loodesse. III etapp jääaja järgne periood. Pinnamoe tasandus ja setete ärakuhjumine. Kõrgustikud ümbrusest kõrgemad osad, millel võivad esineda mitmesugused väiksemad pinnavormid. Nt. künkad, orud ja nõod. Lavamaa e. platoo mis tahes kõrgem, võrdlemisi tasase reljeefi ja ulatusliku pindalaga ala. Lavamaade juurde kuuluvad ka tasandikud. Madalikud tasased, madalad alad, mis on pikka aega olnud üle ujutatud. Suure osa võtab enda alla Lääne-Eesti. Nõod ja orud lahutavad kõrgustikke üksteisest. Negatiivsed pinnavormid, mis hästi eristavad Lõuna-Eestis. Nõgu keskelt madalam, servast kõrgem suletud pinnavorm, mille põhjas asub järv või soo. Org piklikud laiapõhjalised pinnavormid. Pinnavormide kujunemine
jne. (Pandivere kõrgustik (Emumägi, 166m), Sakala kõrgustik (Rutu mägi, 146m) on tasase pinnamoega kulutuskõrgustikud) Kuhjelised kõrgustikud rahutu reljeefiga, väliskuju ei sõltu aluspõhja reljeefist. (Haanja kõrgustik Suur Munamägi, 318m; Otepää kõrgustik Kuutse mägi, 217m; Karula kõrgustik) · Lavamaad - ümbrusest kõrgemad tasandikud, ääristavad astangud. · Nõod ja orundid kõrgustike ja lavamaade vahele jäävad madalamad alad (Valga nõgu, Väike-Emajõe orund). · Madalikud tasandikud, mis on kaua olnud mere ja järvede poolt üleujutatud (Lääne-Eesti madalik, Pärnu madalik). · Rannabarrid uhtmaterjali settimisel rannanõlavle kujunenud liivavallid. · Maasääred vallid, mille merepoolne nõlv on vastasnõlvast laugem. · Elutekkelised pinnavormid kujunenud taimede, loomade ja inimtegevuse tagajärjel.
Temperatuur ulatub pärastlõunal umbes 30 kraadini. Maapind aurab, lämbe õhk tõuseb üles ja pärastlõunaks kogunevad taevasse pilved, millest vallandub tugev vihmavaling. Vihm kestab paar-kolm tundi.Õhtuks taevas selgineb ja läheb veidi jahedamaks. · ilm on aasta läbi enam vähem ühesugune Pinnamood: · L-Ameerikas ja Aafrikas enamasti tasandikuline Amazonase madalik · Kagu-Aasias erilimelised mäestikud vaheldumisi lavamaade ja madalikega Amazonase madalik · suurim ekvatoriaalse vihmametsa ala · ulatus ligi 6 miljonit km2 · nimetatakse ka selvaks Loodustingimuste mõju pinnamoele: · kivimite keemiline murenemine · vee-erosioon Siseveed · tasandikujõed veerikkad, laiad ja aeglase vooluga Amazonas · maailma suurim jõgi · laius 3-5 km, suudmealal 15-20 km Kongo · tasandikel sageli sood Mullad: · enamasti vanad,
Temperatuur ulatub pärastlõunal umbes 30 kraadini. Maapind aurab, lämbe õhk tõuseb üles ja pärastlõunaks kogunevad taevasse pilved, millest vallandub tugev vihmavaling. Vihm kestab paar-kolm tundi. Õhtuks taevas selgineb ja läheb veidi jahedamaks. ilm on aasta läbi enam vähem ühesugune Kliimadiagrammid Pinnamood L-Ameerikas ja Aafrikas enamasti tasandikuline Amazonase madalik Kagu-Aasias erilimelised mäestikud vaheldumisi lavamaade ja madalikega Loodustingimuste mõju pinnamoele kivimite keemiline murenemine vee-erosioon Loomastik tingimused eluks väga mitmekesised liikide arvukuselt ainulaadne koduks pooltele loomaliikidele väga palju linnuliike vees ligi 5000 kalaliiki arvatakse, et umbes 2000 on veel avastamata eriti palju putukaliike ainuüksi liblikaliike tuntakse üle 30000 uusi liike avastatakse pidevalt juurde Loomade kohastumused hea ronimis- ja hüppamisvõime
6. Jääajad on mõjutanud Eesti pinnakatte kujunemist sellega et, jääajad on toonud siia palju kivimeid ja ...................... pinnamoe suurvorme ja ka paljud väikevormid on mandrijäätekkelised 7. Pandivere ja Haanja pinnamoe erinevused Pandivere madalad pinnavormid, valitsevad tasandikud Haanja rahutu reljeef, valitsevad künkad ja nõod 8. Eestis on tehispinnavorme kõige rohkem Kirde Eesti põlevkivikaevandustes. 9. Maastikul eristuvad selgelt mõnede lavamaade ja tasandikkude reljeefi pinnavormid. 10.Ürgorg on kunagise jõe säng. Ürgorg erineb tavalisest orust selle poolest, et see on setete alla mattunud. 11. Mandrijää on Eestis liikunud ................................... 12. Eesti vabanes lõplikult jää alt umbes 11000 aastat tagasi. Haanja k. Suur Munamägi Otepää k. Kuutsemägi Pandivere k. Emumägi Sakala k. Ruta mägi Karula k. Rebasejärve Tornimägi
Juminda poolsaarel, Loksa ja Vergi ümbruses. Lahemaa järved Lahemaa järvedest suurim on Kahala (350 ha). Järv paikneb Harju lavamaal puisniitude ja lookadastike vahelises nõos ning on madal (kuni 2,8 m) endine merelaht. Rannikumadaliku piires on aga silmapaistvamad Lohja ja Käsmu järv Pärispea poolsaarel olevad Viinistu Maalaht ja Ulglaht on kõrge veeseisu korral tänaseni merega ühenduses. Kopratamm Altja jõel Lahemaa joad Lavamaade ja rannikumadaliku selgelt väljendunud looduslikuks piiriks on Põhja-Eesti klint, mida ilmestavad mitmed joaastangud (Nõmmeveski Valgejõel, Joaveski Loobu jõel, Vasaristi samanimelisel ojal). Nõmmeveski Vasaristi joastik Joaveski joastik Turjekelder Muuksis Viitna mõhnastik ja järvestik Vahelduva pinnamoe loovad siin järsunõlvaline ning kitsa ja lookleva harjaga helmesoos ning seda ümbritsev mõhnastik. Oosi idanõlv laskub järsu seinana Viitna
Põhja-Eesti lubjakiviplatoost ning Kõrvemaa kõige põhjapoolsema ala. Ligi 70% pargi territooriumist on kaetud metsaga, kusjuures metsasus on suurim rannikumadalikul ning Kõrvemaal. Asustus on tihedam lubjakiviplatoodel ning rannaäärsel alal. Teravaks kontrastiks rahvuspargi metsade- ja sooderikastele osadele ning heaks näiteks kultuurmaistust on Harju ja Viru lavamaa kui Eesti ühed vanemad püsiasustusega alad. Lavamaade ja rannikumadaliku selgelt väljendunud looduslikuks piiriks on Põhja-Eesti klint, mida ilmestavad mitmed joaastangud (Nõmmeveski Valgejõel, Joaveski Loobu jõel, Vasaristi samanimelisel ojal). Põhja-Eesti poolsaared ja nendevahelised lahed, aga ka rannikulähedased saared on orienteeritud loode-kagu sihis. Samasuunaliste künniste ja vagumuste korrapärane vaheldumine on jälgitav ka Soome lahe põhjareljeefis. Reljeefivormide loode-kagusuunaline
poolsaart (Jumida, Pärispea, Käsmu ja Vergi) vahelduvad nelja lahega (Kolga, Hara, Eru ja Käsmu). Rahvuspark oma tänastes piirides ulatub Lahemaalt märksa kaugemale, hõlmates ka osa Põhja-Eesti lubjaplatoost ning Kõrvemaa kõige põhjapoolsema ala. Ligi 70 % pargi territooriumist on kaetud metsaga, kusjuures metsasus on suurim rannikumadalikul ning kõrvemaal. Asustus on tihedam lubjaplatoodel ning rannaäärsteel aladel. Lavamaade ja rannikumadaliku selgelt väljendunud piiriks on Põhja-Eesti klint, mida ilmestavad mitmed joaastangud (Nõmmeveski Valgejõel, Joaveski Loobu jõel, Vasaristi samanimelisel ojal). Põhja-Eesti poolsaared ja nendevahelised lahed, aga ka rannikulähedased saared on orienteeritud loode-kagu sihis. Samasuumaliste künniste ja vagumuste korrapärane vaheldumine on jälgitav ka Soome lahe põhjareliifis. Reljeefivormide loode-kagusuunaline
Amazonase jõgikonna Lõuna-Ameerikas, Malai saarestiku ja Malaka poolsaare Kagu-Aasias ning Austraalia põhjapoolsemad osad. Vihmametsad on levinud kahel pool ekvaatorit ligikaudu 10° põhja- ja lõunalaiuseni, mis katkeb mäestike ja kõrgete kiltmaade kohal. Ekvatoriaalsest vihmametsast edasi minnes tuleb vastu savann ning kliima muutub aina kuivemaks. Pinnamood Lõuna-Ameerika ja Aafrika on enamasti tasandikuline Amazonase madalik. Kagu- Aasias on mäestikud vaheldumisi lavamaade ja tasandikega. Amazonase madalik on suurim vihmametsa ala mille ulatus on kuni 6 miljonit km². Kivimid murenevad keemiliselt ja toimub vee-erosioon ehk mullaosakeste ümberpaigutamine ajutiste vooluvete toimel. Tasandiku jõed on veerikaad, laiad, aeglase vooluga, ning tasandikel on tavaliselt sood. Amazonas on maailma suurim jõgi mille laius on 3-5km, suudmealal 15-20km. Amazonase pikkus on Marañóni lätteist 6400 km ja Ucayali lätteist üle 7000 km
1. Eesti loodusgeograafiline asend (sellest lähtuvad tunnused), ajavööndid. Eesti paikneb IdaEuroopa lauskmaal. Selleest lähtuvalt on Eestile omane kõrgustike ja lavamaade vaheldumine madalike, nõgude ja orunditega ning suusr osa territooriumist jääb kõrgusvahemikku 50100m. Üldjoontes on Eesti pinnamood tasane ja väikeste kõrgusvahedega. Eesti paikneb umbes 58° põhjalaiust ja 25° idapikkust. Eesti asub Euraasia mandi loodeosas ja Euroopa maailmajao põhjaosas, Läänemere ääres. Geograafiliste vööndite järgi kuulub Eesti põhjapoolse parasvööndi
tasasemaks. Paralleelselt tekitasid liustikud aga ka uusi pinnavorme nt jääkulutusnõgusid. Üldjoontes säilisid aga jääajaeelsed pinnavormid, sest liustik kohandus pinnamoele (jäälahkmealad, kulutus- ja kuhjealade asukohad): nõod süvendusid veelgi, kõrgustikud mõnevõrra lagunesid ja tasasemad alad muutusid veelgi tasastemaks. Kuna aluspõhja kivimid on erineva kulumiskindlusega ja kaldu lõuna suunas, on reljeef kuestalaadne ehk astanguline, st et lavamaade põhjanõlv on järsk ja lõunanõlv lauge. Üldiselt on aluspõhja reljeef ja kõrgusvahed sarnased nüüdisreljeefiga. (Kõrguse, sügavuse ja pindalalise ulatuse alusel eristatakse mikro-, pisi-, väike-, kesk-, suur- ja hiidvorme. Suurvormid on 1) Soome lahe nõgu, 2) Lääne- E tasandik, 3) Viru-Harju lavamaa, 4) Devoni lavamaa, sh Sakala ja Ugandi lavamaa 5) Kesk-Eesti ja Võrtsjärve nõgu, 6) Peipsi nõgu, 7) Valga tasandik ja
maismaana arenenud. Seetõttu on Eesti ala pinnamoodi kujundanud väga erinevad protsessid. Eesti pinnamoe kujunemises eristatakse üldjoontes kolme tähtsamat etappi. Neist varaseim algas u 250 miljonit aastat tagasi devoni ajastul ning kestis kvaternaari mandrijäätumisteni. Pikaajalise kulumise tagajärjel kujunesid välja aluspõhja reljeefi peamised suurvormid - kõrgustikud, lavamaad ja nõod. Kuna aluspõhjakivimid olid lõuna poole kaldu, kulusid lavamaade ja . ka aluspõhjaliste kõrgustike põhjanõlvad järskudeks astanguteks, samas lõunanõlvad jäid laugeks. Miljoneid aastaid kestnud jõgede erosioon kujundas orgude võrgu, millest osa on ka nüüdisaja reljeefis jälgitavad sügavate aluspõhja lõikunud ürgorgudena, osa on aga hilisemate setete alla mattunud. Kuidas on jääajad mõjutanud Eesti pinnamoodi? Pinnamoe kujunemise teisel etapil algas mandriliustike kulutav tegevus. Jääaegade arvu suhtes ei ole teadlased üksmeelel
mägedest. Need hiidjõed kuhjasid oma deltadesse mitmesaja meetri paksuse kvartsliivakihi, millest kujunesid Devoni liivakivid (suurim paksus 450 m). Liivakivi punane värvus tuleneb rauaühenditest. Tänapäeval paljanduvad nad mitmel pool Lõuna-Eesti jõeorgudes. 5. Eesti pinnamood ja selle kujunemine. Eesti paiknemine Ida-Euroopa lauskmaal määrab tema pinnamoe põhijooned. Eestile on omane kõrgustike ja lavamaade vaheldumine madalike, nõgude ja orunditega ning suur osa territooriumist jääb kõrgusvahemikku 50-100 m. Üldjoontes on Eesti pinnamood tasane ja väikeste kõrgusvahedega. 1. Devon 350 milj. aastat tagasi – Kvaternaar; Mandriliustike kulutav tegevus – PLEISTOTSEEN; Eesti ala reljeefi peamine vormimine toimus 11000- 13000 aastat tagasi. Madal-Eesti oli pikka aega kaetud veega, kuhjusid merelised setted. Kõrg-Eesti arenes edasi maismaana. Jääajajärgne periood – HOLOTSEEN.
Rahvuspargi esialgseks suuruseks oli 440km, hiljem see suurenes 725 km-ni. Sellest 474 km² on maismaad ja 251 km² merd. Võrreldes algusaegadega, on Rahvuspark tunduvalt suurenenud, haarates enda alla ka Kõrvemaa põhjapoolse osa ja Põhja-Eesti lubjakiviplatoo. Suurem osa Rahvuspargi pinnast jääb metsade alla (70%).Suurem osa metsast asub Kõrvemaal ning rannikumadalikel. Asustus on suurem lubjakiviplatoodel ning rannaäärsel alal Lavamaade ning rannikumadaliku looduslikuks piiriks on Põhja-Eesti klint, mida ilmestavad mitmed joaastangud (Nõmmeveski Valgejõel, Joaveski Loobu jõel jne). Põhja-Eesti poolsaared ja nendevahelised lahed, aga ka rannikulähedased saared on orienteeritud loode-kagu sihis. Samasuunaliste künniste ja vagumuste korrapärane vaheldumine on jälgitav ka Soome lahe põhjareljeefis. Reljeefivormide loode- kagusuunaline orientatsioon peegeldab ilmekalt mandrijää liikumissuunda viimasel jääajal.
tavaliselt veekogu. Orund: piklikud laiapõhjalised ja raskesti piiritletavad orud.(nende põhjas voolasid kunagi hiigeljõed) PINNAMOE KUJUNEMINE Kuidas on kujunenud Eesti pinnamood? *Algas 250 miljonit aastat tagasi DEVONI ajastul ning kestis KVATERNAARI mandrijäätumiseni. * Pikaajalise kulumise tagajärjel kujunesid välja aluspõhja reljeefi peamised suurvormid kõrgustikud, lavamaa ja nõod. *Aluspõhjakivimid olid lõuna poole kaldu seega kulusid lavamaade ja aluspõhjaliste kõrgustike põhjanõlvad järskudeks astanguteks.( lõunanõlvad jäid laugeks) *Miljoneid aastaid kestnud jõgede erosioon kujundas orgude võrgu, millest osa on ka nüüdisaja reljeefis jälgitavad sügavate aluspõhja lõikunud ürgorgudena, osa on ka hilisemate setete alla mattunud. Kuidas on jääajad mõjutanud Eesti pinnamoodi? *Pinnamoe kujunemise teisel etapil algas mandriliustike kulutav tegevus.
bakterite abil nitritlämmastikuks ja · Setete paksus Otepää, Karula ja Haanja kõrgustikul kuni 200 m. nitraadiks, mis taimedele toitaineks. Lavamaade tasandikel kuni 10 m. 2 NH3 + 3O2 - > 2 NO2 + 2 H+ + 2 H2O Maakoore vajumine 2 NO2 - + O2 -> 2 NO3. Kerkimine olnud suurem seal kus vajuminegi (Kirde-Eestis) 90m
tavaliselt veekogu. Orund: piklikud laiapõhjalised ja raskesti piiritletavad orud.(nende põhjas voolasid kunagi hiigeljõed) PINNAMOE KUJUNEMINE Kuidas on kujunenud Eesti pinnamood? *Algas 250 miljonit aastat tagasi DEVONI ajastul ning kestis KVATERNAARI mandrijäätumiseni. * Pikaajalise kulumise tagajärjel kujunesid välja aluspõhja reljeefi peamised suurvormid – kõrgustikud, lavamaa ja nõod. *Aluspõhjakivimid olid lõuna poole kaldu seega kulusid lavamaade ja aluspõhjaliste kõrgustike põhjanõlvad järskudeks astanguteks.( lõunanõlvad jäid laugeks) *Miljoneid aastaid kestnud jõgede erosioon kujundas orgude võrgu, millest osa on ka nüüdisaja reljeefis jälgitavad sügavate aluspõhja lõikunud ürgorgudena, osa on ka hilisemate setete alla mattunud. Kuidas on jääajad mõjutanud Eesti pinnamoodi? *Pinnamoe kujunemise teisel etapil algas mandriliustike kulutav tegevus.
Kliima soojenedes ja taimestiku taasilmumisel stabiliseerusid olemasolevad pinnavormid. Kujunesid välja püsivad jõesängid ja voolusuunad. Pinnasevaringud vähenesid. Maastik muutus tänapäevasega aina sarnasemaks. Pinnamoe väljakujunenud ilmet näitab looduslike nõlvade kallakus, mis ei ületa enamasti 40 kraadi ning on suurem ainult pankrannikul, paljanditel või oruveerudel. --- 23 Eesti pinnamoele on omane Euroopa lauskmaale iseloomulik kõrgustike ja lavamaade vaheldumine madalike, nõgude ja orgudega. Siinse pinnamoe suurvormid jagunevad pindalalt järgmiselt: kõrgustikud 15 %, lavamaad ja lainjad tasandikud 37 %, madalikud 46 %, orundid 2 %. Eesti pinnamood on seega tasandikuline, kus kõrguste vahed ületavad harva 20 meetrit. Eesti suuremad kõrgustikud Kõrgustik: Haanja kõrgustik Kõrgem punkt, absoluutne ja suhteline kõrgus (m): Suur Munamägi 318 (60) mäe otsas vaatetorn Ligikaudne pindala (km2) - 2500
annaabi.ee 
