argipäevainimene. Ja veel näiteks sõna raske, mille asemel võiks kasutada kontimurdev, üle jõu käiv, mittejõukohane, kurnav, väsitav või pingutav ° Suur viga on sõnade järjekord lauses. Minu moodustatud lause: ,,Nii tema ja Carmeni suhted algasidki.", õigem oleks siiski: ,,Nii algasidki Carmeni ja tema suhted." Või näiteks : ,,Ta kirjeldab väga täpselt kõike.", korrektne oleks: ,,Ta kirjeldab kõike väga täpselt." Tuleks lausestuse ja sõnade järjekorra üle rohkem mõelda.Kuid kahjuks, tunnen ma kirjandit kirjutades sageli, et ei suuda oma mõtteid lausetesse panna. ° Sõnavara ja stiil. ,,Peale" ja ,,pärast" tähenduse sassi ajamine on üks sagedam stiiliviga (NB: peale selle pärast tundi). Kindlasti ka sõna ,,taoline" kasutamine. Teksti sõnastus on mul konarlik ja kohati raskesti mõistetav. Ja sõnavara on küllaltki piiaratud, võiks rohkem kasutada võõrsõnu.
komplekssuse. Bermani hinnangul kaasneb teksti liigse kodustamisega ka soovimatu lihtsustamine, mis paratamatult kulmineerub sellega, et originaal kaotab oma isikupära. Ta arvab, et tänapäeva tõlge, ennekõike proosatõlge, võib olla algtekstile sageli kahjustavaks tõlkimine on ennekõike tähenduse säilitamine; vaadeldes teksti moonutamise suundumusi, toob välja selle 12 erinevat viisi: 1. Ratsionaliseerimine hõlmab endas eeskätt lausestuse korrastamist vastavalt tõlkekeele reeglitele. Kuigi see on tõlkimisele ka olemuselt vajalik, on ratsionaliseerimisel oht, et lõhutakse proosatekstile iseloomulik "vormitus". 2. Selgitamine on ratsionaliseerimise loomulik tulem, mis taotlebki teataval tasemel selgust. See on tõlkimisele põhimõtteliselt loomuomane ja täidab ühest küljest tõlkimise ülimat funktsiooni - ilmutada originaali seni avastamata nüansse. Teisalt aga võib taoline
hooldada ja bürooinimeste küsimustele vastata. - Erinevused - keelekasutus · Esimene erinevus, mida pärast uudise ja arvamuse lugemist ilma pikema analüüsita tajuda võib, on keeleline erinevus kummagi teksti sisus. Nagu lugeda võib, on arvamuses kasutatud rohkem suulist kõnet ja uudis komposeeritud kasutades hoopis kirjalikku kõneviisi. Suuline kõne on spontaanne, kasutusel on erinevad stiilinähtused (kõnekeelele omased argikeelsused, släng, vulgarism) ja lausestuse osas kasutataks suulises kõnes enamasti lihtlauseid, mis võivad olla ühendatud liitlauseks kasutades rohkelt asesõnu (nt. ,,Oletame, et olete koondatud."). Kui uudises asesõnu peaaegu, et ei leidu, siis antud arvamusloos on asesõnade rohkus tõepoolest kergelt märgatav. - subjektiivsus / objektiivsus · Keskendudes kirjastiilile, uudis on kirjutatud passiivses kõneviisis, ilma tekitamata lugejas mingit spetsiifilist soovitud emotsiooni
aidata õel, õemehel ja õepojal riigist põgeneda. Jakob ei tundnud ennast kindlana, et seda talle jagada. 4.Mis on teose peamised ideed? Näidata, et kuigi olles ühiskonnas tunnustatud positsioonil on üksikisiku arvamuse kuulda võtmine väga ebatõenäoline, kui kõrgemal olev võim vaid enda nägemust riigist ainuvõimalikuks peab. Seetõttu võib ausus ja otsekohesus ka inimesele kahju tuua. 5.Millised kunstilised iseärasused hakkavad teoses silma (erinevad tasandid, lausestuse ka sõnastuse iseloomulikud jooned, modernistliku romaani tunnused) Teoses on põimitud omavahel oskuslikult reaalsus ja fiktsionaalsus. Kross kasutas kirjutamisel välist vaatepunkti vormi: Timo lugu jutustab päeviku vormis tema enda asemel naisevend Jakob. Sündmused vahelduvad oleviku ja mineviku jutustustega. Kuna tegemist on päeviku vormis kirjutatud teosega, siis on selles palju mõtisklusi ja sisemonolooge. Kross tõi sisse ka alateadvuse,
Metafoorid, riimid, värsimõõt, epiteedid jne. Tähendusühtsuse suurenemine, väljendusühtsuse suurenemine, uudsus, harjumatus ( kordused ja vastandused, ümberütlemised jne ) 6. Mis on kujund? Millised on retooriliste kujundite põhilised avaldumisvõimalused? Ilukirjandus lähtub kujundlikust nägemusest, mida püüab väljendada kujundlik kõne. Teksti kunstilist mõju suurendatakse sõnade erilise tähendusliku seostamise, lausestuse või külavusega. Vastavalt sellele eristatakse kõne-, lause- ja kõlakujundeid. 7. Kõla- ehk häälikukujundid. Rütmiline kõne e sarnaste häälikurühmade korrapärane vaheldumine Keeleline heakõla ( alg- ja lõppriim, suurenenud häälikuühtsus ) Häälikute, sõnade, lausete, tähenduste, tekstiosade kordus e parallelism Sõnamäng ( tekib homonüümide ja sünonüümide ootamatul ja naljakal kõrvutamisel) Ristlaused Paradoksid Riim ( algriim e alliteratsioon, lõppriim )
Ahelriim: aba bcb cdc Lausriim: aaaa Segariim: aaca, ababcc, aaabbb jne Levinuimad riimitüübid: aa bb, abab, abba. Tõstavad esile luuletuse tasakaalustatust, terviklikkust. Kõne-, lause ja piltkujundid („Poeetika”, lk 39–59). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia. Kõnekujundeid (troope) ja lausekujundeid (figuure)kasutatakse teksti kunstilise mõju suurendamiseks erilise tähendusliku seostamise, lausestuse või kõlavuse poolest. Kõnekujundeid: *epiteet: kirjeldav, kaunistav omadussõnaline täiend nimisõnale *metafoor: ühendab nähtusi sarnasuse alusel, ütleb asja teisiti *isikustamine: omistab inimomadusi millelegi mitteinimlikule *allegooria: mõistukõne, tekst tervikuna vihjab millelegi, millest juttu ei tehta *ümberütlus e perifraas: rõhutab nähtuse mingit tunnust selle nimetust muutes
Salm on luuleteose osa, mis kujutab endast värsside rühma. Salm seob tervikuks värsside sarnane rütm, intonatsioon, riim või mõte. Kirjapildis on salmid enamasti üksteisest graafiliselt eraldatud. Milline on kõne- lause ja piltkujundite mõju luules? Kuidas toob nende kasutus esile poeetilise keele omadusi? Kõnekujundeid (troope) ja lausekujundeid (figuure)kasutatakse teksti kunstilise mõju suurendamiseks erilise tähendusliku seostamise, lausestuse või kõlavuse poolest. Kunstilise võtte eesmärk on üllatada – harjunud ettekujutusi võõritada, sõnade kulunud tähendusi elavdada. Ootamatu sõnastus või varjatud mõte tekitavad mõistatusi ja aeglustavad taju. Vastuvõtt takerdub, hakatakse juurdlema öeldu sisu üle. Tähelepanu pöördub väljendusviisile, kus peitub sisu võti. Esile kerkib keelekasutuse eneseleosutav roll: maailmale osutamine ei ole vahetu ja igapäevane, vaid toimib poeetilise väljenduse vahendusel, värskelt
Levinuimad riimitüübid: aa bb, abab, abba. Tõstavad esile luuletuse tasakaalustatust, terviklikkust. Kõne-, lause ja piltkujundid (,,Poeetika", lk 3959). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia, kordus, parallelism, antitees, astendus, retooriline küsimus, ellips, sõnamäng, paradoks, ristlause. Kõnekujundeid (troope) ja lausekujundeid (figuure)kasutatakse teksti kunstilise mõju suurendamiseks erilise tähendusliku seostamise, lausestuse või kõlavuse poolest. Kõnekujundeid: *epiteet: kirjeldav, kaunistav omadussõnaline täiend nimisõnale *metafoor: ühendab nähtusi sarnasuse alusel, ütleb asja teisiti *isikustamine: omistab inimomadusi millelegi mitteinimlikule *allegooria: mõistukõne, tekst tervikuna vihjab millelegi, millest juttu ei tehta *ümberütlus e perifraas: rõhutab nähtuse mingit tunnust selle nimetust muutes *metonüümia: saraneb metafooriga, ent ülekantud tähendus ilmneb ühe ja sama nähtuse piires,
lihtkõneline); kirjaniku individuaalstiiliks; zanristiiliks (eepiline, lüüriline, dramaatiline); epohhi- või voolustiiliks (nt romantiline, sentimentaalne stiil); keelekasutuse valdkonna järgi ajakirjandus-, teadus-, administratiiv- e kantselei-, ilukirjandusstiiliks. Stiilikujundid on ilukirjanduskeele loomise vahendid, mis saavutavad kunstilise mõju kontekstis sõnade erilise tähendusliku seostamise, erilise lausestuse või häälikulise instrumentatsiooni kaudu. Vastavalt sellele jagunevad stiilikujundid kolme põhirühma: kõne-, lause- ja kõlakujundid. TÜÜPILISUS JA ISELOOM Ilukirjanduslike teoste üheks oluliseks üldiseks omaduseks on tüüpilisus. Tüüpilisuse all mõtleme iseloomuliku, olulise ja seaduspärase esiletõstmist kujutatavas nähtuses või olukorras. Et kirjandusteose huviobjektiks on inimene, avatakse tüüpilist kõigepealt inimese iseloomu ja tema saatuse kujutamise kaudu.
4 silpi: hüperdaktülriimid: täristades/väristades Riimitüübi asendi järgi: Paarisriim: aabb, aa, bb, cc Ristriim: abab, abcabc Süliriim: abba, abbba Ahelriim: aba bcb cdc Lausriim: aaaa Segariim: aaca, ababcc, aaabbb jne 11.Kõne-, lause ja piltkujundid (,,Poeetika", lk 39-59). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia. Teksti kunstilist mõju suurendatakse sõnade erilise tähendusliku seostamise, lausestuse või kõlavusega. Vastavalt sellele eristatakse kõne-, lause- ja kõlakujundeid. KÕNEKUJUNDID: Epiteet on lihtsaim kõnekujund kirjeldav, kaunidtav lisandsõna ehk poeetiline täiend peamiselt nimisõna ilmestamiseks: maa on maksakarvaline, meie kubjas kullake jne. Epiteet on sageli teiste stiilivõtete osaks Võrdlus on samuti lihtne võte kõrvutamine ühistunnuse alusel. Võrdlust
jutustavad järvede, rändrahnude, puude tekkimisest; ajaloolised muistendid, mis on seotud ajalooliste sündmuste ja inimestega). On kirjutatud ka kunstmuistendeid (näiteks Friedrich Robert Faehlmanni (17981850) "Emajõe sünd", "Koit ja Hämarik"jt). murrak vt murre. murre dialekt; teatud piirkonna eripärane keelekuju. Murre erineb kirjakeelest ja teistest murretest sõnade häälikukoostise, sõnade muutmise, sõnavara ja lausestuse poolest. Murded jagunevad paikkondlike erijoontega murrakuteks. Eesti murrakute piirid langevad üldjoontes kokku endiste kihelkondadega. muusad kreeka mütoloogias kunstide ja teaduste kaitsejumalannad: Erato kaitses armastusluulet, Euterpe muusikat, Kalliope eepilist luulet, Kleio ajalooteadust, Melpomene tragöödiat, Polyhymnia laulu, Terpsichore tantsu, Thaleia komöödiat, Urania astronoomiat. mõistatus rahvaluule liik, mis annab olendist, esemest, nähtusest või
3. Kasutaja on täitnud kõik väljad õigesti. Esimesel ja teisel juhul peaks kasutaja saama sõnumi, milles teda teavitatakse: a) vea olemasolust, märkides ära põhjuse (semantiline, vormiline, puudulik täitmine lünklik tekst). See teade peaks olema leheküljel selgelt nähtav; b) vea olemasolust, kusjuures vigast teksti sisaldav väli peaks olema esiletõstetud; c) vea parandamise võimalustest, näiteks pakkudes näidiseks sobiva vormi ja lausestuse nõutava informatsiooni esitamiseks. Kolmandal juhul sõltub tulemuste edastamiseks valitud meetod vormi täitmise eesmärkidest: otsing, registreerumine või sisselogimine. Failide allalaadimine: kui sait pakub failide allalaadimise võimalust, tuleks alati ära märkida faili tüüp ja maht. See on vajalik kasutaja teavitamiseks toimingu tulemusest enne selle alustamist. SISSELOGIMINE Kontekst: saidil on funktsioone näiteks infoleht, diskussioonigruppides osalemine ja
annaabi.ee 
