10. august on lauritsapäev. Sel päeval 258. aastal suri märtrisurma püha Laurentius. Lisaks diakon Laurentiusele hukati neil päevil veel üheksa kristlikku vaimulikku, teiste hulgas paavst Sixtus II. Laurentius piinati surnuks põletusrestil. Seetõttu kujuneski temast kõigi tulega seotud ametimeeste (pagarid, kokad, söepõletajad, klaasipuhujad) kaitsepühak, temalt loodeti abi tuleõnnetusete, põletushaavade ja palaviku korral. Laurentiuse kaitse all on ka kõik vaesed ja raamatukoguhoidjad. Laurentiuse nimega on seotud hulgaliselt legende. Väidetavalt tuleb ta igal reedel paradiisist, et päästa veel üks hing puhastustulest. Augustiöödel langevaid meteoriite on kutsutud
lippu, mida nimetatakse ka Püha Jüri ristiks. Antonius sündis Egiptuses jõukate kristlaste lapsena 250. aasta paiku. Ta hakkas mungakas. Erakuna, palves ja patukahetseuse, elas Antonius Niiluse lähedal varemetes 20 aastat. Teda peetakse munkluse isaks. Eesti rahvakalendris tähistatakse Püha Antoniuse mälestuspäeva tõnisepäeval, 17. jaanuaril. Laurentiusest sai Roomas kiriku ülemdiakon, kelle ülesandeks oli hoida kiriku varasid. Laurentius oli vaeste pühak kuna ta aitas neid ja jagas neile kiriku vara. Püha Laurentiuse mälestuspäeva tähistatakse eesti rahvakalendri järgi lauritsapäeval, 10. augustil. Agnes oli ennast lubanud ennast issandale ja ta säras alati, ükskõik mis olukord oli. Oli truu issandale. Eesti rahvakalendris tähistatakse Püha Margareta päeva 20. juulil, maretipäeval. Naispühakud: * Püha Anna
Heidelberg, Köln, Upsala, Kopenhaagen 15 s. lõpul 65 kooli Õppetöö korraldus. ÜLIKOOLIDE RAAMATUKOGUD 12.-17. SAJANDINI Raamatukogude asupaigad. Fondi täiendamine. Laenutuse omapärad. Nn. ketiraamatukogu. II periood 16.-17. sajand Thomas Bodley. Oxford`í ülikooli raamatukogu taasavamine 1603 BODLEIANA TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU ALGUSPERIOOD Academia Gustaviana asutamine. 1647.a. Ludwig Hintelmani pärandus. Esimene palgaline raamatukoguhoidja Laurentius Ludenius. 1650.a. esimene raamatuost kuninganna Kristiina toetusel Stokholmi raamatukauplejalt Janssoniuselt. Tegevuse katkemine Tartus sõja tõttu. ACADEMIA GUSTAVO-CAROLINA Nils Gyldenstolpe 2700 köiteline raamatukogu. Ülikooli tegevuse ülekandumine Pärnusse. Põhjasõja mõjud akadeemilisele elule. Ülikooli raamatukogu evakueerimine Stokholmi. Iseloomulikke jooni Rootsi-aegsele ülikooli raamatukogule: fondi suurus ja koostis, laenutamine. ÜLIKOOLIDE RAAMATUKOGUD 18.-19
keel. Esimesest säilinud trükitekstist, Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismusest (1535), on säilinud 11 katkendlikku lehekülge. Tähtsamaid tallinnakeelseid allikaid: Kullamaa käsikiri (1524–1532), mis sisaldab katoliku palveid ja usutunnistust, pärisnimesid ja üht lauset. On säilinud ka paar käsikirjalist vandeteksti ja talurahvaõiguse katkend. Tähtsamaid tartukeelseid allikaid: Johannes Ambrosius Velteruse ja Laurentius Boieruse jesuiitlikud tekstid; ametitunnistus silmaarst Sigismund Awerbachile. Tekstinäide Wanradti ja Koelli katekismusest: Nynda muysta se kolmandes palwe. Armas Issa erakeelda synu arman tachtman kaes/ medy lehasen kuryan tachtman/ ’Armas Isa, keela oma armuliku tahtmisega ära meie lihalik kuri tahtmine ..’ II Ebaühtlase kirjaviisiga kirikukirjanduse aeg 17. sajandil. Esimesed mahukamad ja laia levikuga kiriklikud trükised. Kirjaviis varieerub autoriti, on ülemsaksapärane.
Tartus levis 1630-40. aastatel; vormid: epigramm, eleegia, anagrammluuletused, Horatiuse oodide ja episoodide eeskujul kirjutatud paroodiad; motiivid: luterluse propaganda, Gustav Adolfi ülistamine, mikro- ja makrokosmose idee, maailm kui teater, voorusliku elu ülistamine, hariduse ülistamine, humanistlik sõprus, Tartu kui muusade elupaik, sõda kui pahe, üliõpilaskommete kujutamine; tuntud luuletajaid: Laurentius Ludenius, Friedrich Menius 2. Tallinna luulering vabam konventsioonide ja vormide osas, meelelisem ja isikupärasem, puhtad riimid, loomulik sõnarõhk; mõjutatud tugevasti saksa barokist; kirjutati enamasti saksa keeles; levis Tallinnas 1630-60. aastatel; vormid: sonett, epigramm, aleksandriin; motiivid: sõda, pühenduslaulud Gustav Adolfile, saatus, antiikmütoloogia, Tallinn, meri ja mereleminek, naised, eesti keel; tuntud luuletajaid:
KURTIDE LASTE ÕPETAMISE AJALOOST EESTIS Aastasadu on oldud arvamusel, et kurdid inimesed on rumalad, sest nad ei suutnud korralikult rääkida. Viipekeelt ei osanud keegi ja samuti ei mõistetud, et see on tõeline keel (M. Woolley 2000,8). Esimesed andmed kurtuse ja kurtide õpetamise kohta Eestis pärinevad 17. ja 18. sajandist. Need on seotud Tartu Ülikooliga (Academia Gustaviana). Nimelt valmis siin 1645. a. professor Johannes Erici juhendamisel Laurentius Emzeliuse raamat "Disputatio physica de sensibus in genere et de auditu in specie..." (Meeltest üldiselt ja iseäranis kuulmisest...). Selles dispuudis (mõttevahetuses) leidub anatoomilis-füsioloogilisi lühiandmeid just kuulmise kohta, kuid need ei lähe kaugemale Aristotelese õpetusest. Et kurte on Eestis 18. sajandi algul ka õpetatud, sellele viitab järgmine sündmus. 12. märtsil 1709. aastal külastas Pärnus sõjapaos olevat Tartu Ülikooli kõnekunsti ja poeetika professor
läbi piinamisratta surma, aga kui katariina ratast puudutas, lagunes see ära, siis võeti niisama pea otsast. Atribuudid: ratas, mõõk, Patroon: tüdrukud, käsitöölised, noateritajad Anna Maarja ema. 3 korda abielus. Atribuut: laps, raamat, uks, Joakim Patroon: emad, vanavanemad, rasedus, jne. peaingel Miikael - inimeste eestkostja Jumala juures, toetab surijaid ja juhib nende hinged taevasse. Atribuut: tiivad.. ingel ju. Mõõk, tapab saatanat vist. pohh. ei viitsi Laurentius Pandi põlema. atribuut: grilli moodi asi, seljas laiavarrukalist tuunikat, Patroon: kokad Jüri taltsutas ja tappis lohe. Püha jüri rist valge rist punasel taustal. Atribuut lohe. Patroon: sõjamehed, rüütlid, talupojad maarja magdaleena arvatatav naisjünger. Kes palus Jeesuselt oma pattude eest andeks (hoor), pesi oma pisaratega ta pead, kuivatas oma juustega. Määris Jeesust salviga. Atribuudid: kahetsuspisarad, krutsifiks, pealuu, peegel, pikad juuksed,
löök, et ta niimoodi alasid ära andma oli sunnitud ja tema sinisilmne usaldus, mida ta Lübecki suhtes oli üles näidanud, sai tõsise hoobi. 8 LUTERLUS JA VÄSTERÅSI RIIGIKOOSOLEK Kuningal ei meeldinud katoliku kiriku ja Rootsi peapiiskopi Braski suur võim ja sellest tulenevalt hakkas ta otsima moodusi, kuidas neid nõrgestada. Kõige kasulikum tundus talle ta nõunikku Laurentius Andreae luteri usu levitamine. Gustav lõi kirjastuse, kus andis välja luteri usule omaselt riigikeelse piibli ja lisaks sellele muid teoseid näiteks Stockholmi kirikutegelaselt Olaus Petrilt. Samas konfiskeeris Gustav piiskoppidelt trükimasinad, et riigis leviksid ainult temale kasulikud kirjateosed. Selline katoliiklikuse maha tegemine ja üritamine seda luterlusega asendada tõi rahva seas välja suure pahameele. Nad ei tahtnud esivanemate usku valeks kuulutada ja ennast
Keskaja lõpuks oli Eestis 97 maakiriku kihelkonda. Kiriku kihelkonna keskuseks oli kihelkonna kirik. Iga kihelkonna kirik oli pühendatus mingile kindlale pühakule.: Kadrina - püha Katariina Järva Jaani - ristija Johannes Pärnu-Jaagupi - apostel Jaakob Martna - püha Martin Katoliilus segunes varasema muinasusuga - parim näide olekski pühakute austamine Katariina - kadripäev Ristija Johannes - jaanipäev püha Laurentius - lauritsapäev Eestisse kandsid oma tegevuse üle ka mungaordud, tekkisid erinevate mungaordude kloostrid, nt: tsistertslaste ordu. Kerjusmungaordud - frantsisklased ja dominiiklased REFORMATSIOON EESTIS Reformatsiooniideed jõudsid luterlike jutustajate kaudu eestisse. Esmased teadmised neist pärinevad Riia linnast aastal 1521. 1523. aastal on teada juba rändjutustajate tegevusest Eesti aladel. Linnades said need ideed eriti kiire poolehoiu. Linnade raed
Sinimetsa suust. 1939. aastal teatas ta sõna-sõnalt järgmist:"Tamme seen arvatas elävät vaim, kes saat ümbruskonda õnnetust ja kurja, kuid ka vahel hääd. Temä seen om päämiselt tulevaim ning tä om Urvaste koolimaia jõba mitu kõrda palutanu. Nimi on tulnudki sõnast Laurits- tulejumal. Ka tamme lähedal olevat talu om nakatu kutsuma Tamme-Lauriks." Niisiis elas vanarahva arvates tamme sees tulejumal Laurits. Püha Laurentius ehk Laurits on olnud katoliiklaste pühak, keda seostatakse tulega. Mis aga puutub veendumusse, et tammes elab tulejumal, siis ulatuvad niisuguse arvamuse juured juba Euroopa eelkristlikusse aega. Seda, et ka Tamme-Lauri tamme sisse on korduvalt välk löönud, tõendavad mitmed ülalt alla ulatuvad kinnikasvanud lõhed puu tüves. Kuid enam pikne seda puud ei ohusta. Tema võrasse on nüüd peidetud ka piksevarras. Kogu parandustööd
) kohustuseks, mida südames ei tunnistatud. Katoliku kirikus peeti jumalateenistusi ladina keeles, mis samuti ei soodustanud ristiusu omaksvõtmist eestlaste poolt. Salajas elati ikka vanade usutavade järgi. Ajapikku sulas ristiusk varasemate paganlike veendumustega kokku omamoodi rahvausuks, mis väärtustas eriti väliseid kiriklikke kom- betalitlusi ja kristlikke pühakuid (Antonius=Tõnn, Johannes=Jaan, Georgius=Jüri, Peetrus=Peeter, Katariina=Kadri, Martin=Mart, Miikael=Mihkel, Laurentius=Laurits jne). Senine rahvakalender ning sellega seotud uskumused seostusid nüüd pühakute nimedega, haldjate ja jumaluste asemel ohverdati nüüd head viljasaaki, karjaõnne vms paludes punakuue. Alates 15. sajandist kannavad eestlased kristlikke eesnimesid. Eestlased polnud mingiks erandiks, samalaadne rahvausk oli valitsev kõikjal Euroopas, ja kirikuvõimud vaatasid sellele tavaliselt läbi sõrmede, hoolitsedes vaid väliste kirikukommete järgimise eest
ümberpööramine. Sõjakäigu mitu tasandit. Inimese hinge kujunemise lugu. Indrek Hargla ,,Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus" keskaja aineline krimiromaan. Keskaegne Tallinn Euroopa ja Eesti kokkusaamine. Keskaja maailma kirjanduse tagasi toomine: Melchior Wakenstede ehk apteeker Melchior on detektiiv, kes lahendab mõrvaloo (klassikalised mõistatusromaanid). Linn (Tallinn) ruum ja karakter. Meelelahutusromaani. Meelis Friedenthal ,,Mesilased" (2012) Laurentius Hylase teekond Tallinna sadamast Tartu Ülikooli ja elu 1696.a Tartus nädala vältel. Friedenthali viis ja kirjutamisstiil tõmbab lugeja sisse oma maailma. Võõras pilk, vaatepunkti ja atmosfääri mõjutavad melanhoolia ja palavik siit ka maagilisus, unenäoline taju. Palju kontraste: ebausk-kristlus, tuli ja vesi, mesi ja muda jpt. Lugeja ei saa aru, et kas see mida me näeme, on päris või mitte. Teistsugune Tartu, 17.saj lõpul. Huvitav Tartu kuvand ja geograafia.
Hulguseks hakates loobusin ma kerge südamega sellest poolesit majast paradiisis, mida mu vend mulle tõotas. Dimidiam domum in paradiso.2 Nii kõlab alguskirjas. Ma olen lääni peremees Tirechappe'i tänavas ja kõik naised armastavad mind, see on niisama tõsi kui see, et püha Eloy oli tubli kullassepp, ja kui see, et Pariisi linnas on viis käsitöötsunfti: pruuninahaparkijad, valge-nahaparkijad, rihmategijad, rahakotitegijad ja naha-hautajad, ja lõpuks tõsi kui see, et püha Laurentius põletati munakoortest tuleriidal. Vannun teile, sõbrad, Kui valetan ja tõsi pole too, ma pipraviina aasta siis ei joo! Kulla tüdruk, täna paistab kuu. Vaata siis luugiaugust, kuidas tuul pilvi mudib, nõnda teen ma sinu pihikuga. Tüdrukud! Pühkige laste! ja küünlail ninad puhtaks! Kristus ja Muhamed! Jupiter, tule appi! Mis söök see on! Ohoo, peremammi, su tüdrukutel pole juukseid peas, need kõik on siin su munaroa sees! Kuule, vanamoor, mina armastan juusteta munarooga.
annaabi.ee 
