laulja osavõtul. Eestlaste lauluharrastuse tippsaavutuseks 19. sajandi teisel poolel olid viis üldlaulupidu aastail 1869, 1880, 1881, 1894 ja 1896. Selleni jõudmisek oli muusikahariduse levikule ja pidusid korraldavatele seltsidele vajalik ka asjakohase kirjanduse (muusikaõpetused, laulikud, noodiraamatud jne.) avaldamine kooride ja orkestrite tarvis. J.V.Jannsen oli esimene selleski sektoris ning oli juba varakult hakanud rahvale lauluvara muretsema.Tema ,,Siioni lauliku" kolm osa ilmusid aastail 1845, 1853, 1860. Ilmalike laulude viise sisaldas tema ,,Eesti laulik", kus avaldati ka esimene rahvalaul: ,,Kallis Mari". Baltisaksa pastoritest avaldas mitu koorilaulu kogumikku Anseküla pastor M. Kõrber, kellelt on nii ilmalikke kui ka vaimulikke laule. Enne esimest üldlaulupidu ilmus Friedrich Kuhlbarsi ,,Laulik kodus ning koolis".Muusikateooria õpikuks koolmeistritele oli Andreas Erlemanni ,,Muusika õpetus",
venestamine-> Jurjevski universitet venestamise mõju-jötkus rahvusliku liikumises languses. Uute liidritena ilumuvad 1890ndatel j.kõrv ja h.treffner. H.Treffner-Tatrusse tema nim. Kool K.A.Hermann-"postimees" J.Kõrv-leidis venestamise positiivseid jooni ning püüdis neid rakendada võitluses aadliga V.Reimann Pani aluse eesti ajaloo ja kultuuriloo teadsulikule uurimisele. + "postimees" Vennastekoguduste tähtsus-lõpetati kõrsis käimine, uut moodi muusika ja lauluvara, kirjaoskuse paranemine, otstit uut tõde ja maailma vaadet, talupoegade ühistegevuse kogumused.
Esindusžanr oli grand opera (suur ooper), lavale oli seatud ansamblid, koorid ja ballett. Tavaliselt oli seal 5 vaatust ning suured koori & baletti tseenid. Tegevusliku põhikonflikt rajati isiklike tunnete ja ühiskondlike kohustuste vastandamisele. Grand ooperasse tuli vaatajaid nii Pariisist kui ümbruskonnast, eriti pärast raudtee avamist 1837 aastal. SAKSAMAA Ooper võitles 19. Sajandi alguses oma olemasolu nimel: liiga vähe oli oma rahvusest häid lauljaid ning repertuaari (lauluvara & kava). Ajapikku asi paranes, 19. Sajandi keskel jõudis Richard Wagner pärast põhjalikku ooperirepertuaariga tutvumist oma ooperiuuenduseni: ooper on muusikadraama, kus kõik kunstiliigid moodustavad terviku ning milles on loobutud üksteisele järgnevate numbrite esitamisest — muusika ja lavategevus peavad arenema katkematult. Wagner kirjutas oma ooperilibretod ise, võttes enamasti aluseks Skandinaavia ja Germaanile omaseid legende ning müüte. Saksamaal kirjutati ka koomilise oopereid
Muusika keskusteks olid kloostrid ja kirikud ning professionaalseteks muusikuteks vaimuliku seisuse esindaja. (mungad, preestrid, paavstid). Euroopa muusika Euroopa muusika alusmüüriks oli ühehäälne keskaegne kirkulaul - Gregoriuse koraal. Et kindlustada kiriku ühtsust ja mõjuvõimu ühtlustas rooma paavst Gregorius Suur (6.saj.) kristliku jumalateenistuse läbiviimise korra, seal kasutatavad tekstid ja lauluvara ning seepärast antigi tema auks rooma katoliku kiriku liturgilisele laulule üldnimeks Gregooriuse koraal. Gregooriuse koraal oli: · ladina keelne · ühe häälne · Taktimõõduta · proosatekstiga, · Saateta · Palve või kiidulaul jumalale. Mitmehäälse laulu liigid Esimesed näited mitmehäälsest kirku laulust on pärit 10.saj. üks teada olev mitmehäälne kirkulaul: 1. Organum-saatehääl(t)e kaasalaulmine gr. Koraalile 1.1
· 1522. aastal ilmus Lutheri tõlgituna Uus Testament. Samal aastal naasis ta Wittenbergi · 1523-1525 kirjutas M. Luther 3 kirja Riia ja Liivimaa nn jumalasõpradele · Tema abielu 13. juuni 1525 endise nunna Katharina von Boraga (sellest abielust sündis kuus last) pani aluse vaimulikule abielule mitmes kristlikus traditsioonis Martin Lutheri hilisem tegevus · korraldas evangeelse kiriku ja hariduse edendamist. Tema 36 koraali on evangeelse lauluvara tuumik · Vürstide toel rajas M. Luther Põhja-Saksas usu- uuenduse, millest kujuneski evangeelne luterilik kirik. · Martin Luther koostas oma õpetuse kokkuvõttena väikese ja suure katekismuse (ilmusid 1529) · Tõlkis Piibli saksa keelde (ilmus lõplikult 1534). Oma tõlkega lõi Luther nüüdis-saksa kirjakeele · 1531-1533 kirjutas ta 4 kirja Tallinna magistraadile · Kirikukorralduses kaotas Luther rooma-katoliku hierarhia, vaimulike tsölibaadi, muutis jumalateenistuse
· Tartu Ülikooli teadlased Georg Friedrich Parrot (lähedane sugulane keiser Aleksandriga), Wilhelm Struve (astronoom), Karl Ernst von Baer (füüsik, M.H.J embrüoloogia rajaja), Nikolai Pirogov (anatoom, kirurg) Professorite Instituut- oli kuulus paljude teadlaste pärast, kes seal õppisid ning asus Tartus. Rahvaste liikumine ·Elavnes vennastekoguduste liikumine. Inimesed hakkasid otsima tõdesid ja uut maailmavaadet. Vennastekogudused tõid kaasa uut lauluvara ning hiljem tekkisid esimesed laulu- ja pillikoorid. Rahvusliku vaimustuse aastad ·1860. aastail otsustasid Viljandi ärksamad talunikud tähistada priiksaamise 50. aastapäeva ning otsustasid asutada Aleksandrikooli. Loa saamine ehituseks venis aastani 1869, sest Peterburi baltisakslased olid selle suhtes tõrksad. ·1864. kui Jannsen kolis Pärnust Tartu nimetati tema ajaleht ümber ,,Eesti Postimeheks". Jannsenid rajasid ka ,,Vanemuise" seltsi (1865)
Professionaalne muusika oli võimude poolt tunnistatud, muusika keskusteks olid kloostrid ja kirikud ning professionaalseteks muusikuteks olid vaimuliku seisuse esindajad (mungad, preestrid, paavstid). Euroopa muusika alusmüüriks oli ühehäälne Keskaegne kirikulaul Gregoriuse koraal (ehk laul). Et kinnitada kiriku ühtsust ja mõjuvõimu ühtlustas Rooma paavst Gregorius Suur (6.saj) kristliku jumalateenistuse läbiviimise korra seal kasutatavad tekstid ja lauluvara ning seepärast antigi tema auks Rooma katoliku kiriku liturgilisele laulue üldnimeks Gregooriuse koraal. Gregoriuse koraal oli : · ladinakeelne · Ühehäälne · Taktimõõduta · Proosatekstiga Mitmehälse laulu liigid Esimesed näited mitmehäälsest kiriku laulust on pärit 10.saj. Üks teada olev mitmehäälne kirikulaul on : Organum Saatehääl(t)e kaasalalulmine gr. Koraalile. 1. Paralleelorganum 2. Vaba organum Motett tekkis 13
omadusi jm. *Reinimaalt pärit kunstnik Gerhard Franz von Kügelgen-kindel koht saksa kunstiajaloos | *19.saj oli baltisaksa kultuurielu kõrgaeg | *Õpetatud Eesti Seltsi rajajaks oli arst ja ülikooli eesti keele lektor Friedrich Robert Faehlmann Arhitektuur Tartu Ülikooli peahoone on klassitsism Rahvusliku ärkamisaja eeldused *talude päriseksostmine *olude parandamine *uus elavnemine vennastekoguduste liikumises *tauniti rahvarõivaid, rahvapille *muusika(uutmoodi lauluvara ja huvi koorilaulu vastu) *priikslaskmine *vallaomavalitsus *Romantism Rahvusliku ärkamisaja ettevõtmised, tegelased J.V.Jannsen:*rahvusmeelne *kultuuriline liitlasteks eestlased | J.Hurt:*kultuur *haridus *mõõdukas poliitikas *luterliku kiriku kaitse *liitlased:luterlased, haritlased | C.R.Jakobson: *põllumajandus(Kurgja talu) *sotsiaalsed nõudmised *oli käremeelne *Baltisaksa vaenulik *ründas luterliku kirikut *lootis tsaarivalitsusele
Erika 1943 Joogilaul 1947 Tiiu, Tiiu 1949 Naine, kes ei armu 1946 Helmi 1934 Viimne valss 1949 KASUTATUD MATERJALID 1. Eesti Entsüklopeedia nr. 10 "TÜRI- Y". Tallinn Eesti Entsüklopeediakirjastus 1998 2. A. Erm, "Polkast rokini 2". Tallinn "Perioodika" 1989 3. Peatoimetaja I. Kõiva "eestlaste lauluvara I", Suur Eesti Raamatuklubi. Tallinn 2001 4. R. Kangro, "Helisev maailm" Muusikaõpik VII klassile. Tallinn "Koolibri" 1996 5. http://www.valgre.ee/index2.php?aste=2
8 Keila kooli õhtu -ja kaugõppe osakond Garmen Grünberg 12c Kasutatud materjal 1. Eesti Entsüklopeedia nr. 10 "TÜRI- Y". Tallinn Eesti Entsüklopeediakirjastus 1998 2. A. Erm, "Polkast rokini 2". Tallinn "Perioodika" 1989 3. Peatoimetaja I. Kõiva "eestlaste lauluvara I", Suur Eesti Raamatuklubi. Tallinn 2001 4. R. Kangro, "Helisev maailm" Muusikaõpik VII klassile. Tallinn "Koolibri" 1996 5. http://www.valgre.ee/index2.php?aste=2 9
muusikalist andekust ning vaimset potentsi. "Perno Postimehe" kaudu levisid teated eestlaste õnnestunud laulupühast kaugemale ning tugevdasid tärkava rahvuse usku oma võimetesse Johan Voldemar Jannseni tegevus I üldlaulupidu toimus 1869. aastal Tartus. Mõtte algataja ja elluviija oli J. V. Jannsen, kes elas tol ajal Tartus, toimetas "Eesti Postimeest" ja oli "Vanemuise" laulu- ja mänguseltsi president. Jannsen hakkas varakult rahvale lauluvara muretsema. 1845. aastal ilmus temalt "Sioni-Laulo-Kandle" esimene väljaanne (järgmised kaks 1853 ja 1860). Kiriku ja palvemajade mõjul oli rahvalaul surutud vaikivasse olukorda. Koraalilaulmise tase oli vilets. Muredega koormatud inimesed vajasid aga omaette laulmiseks kergesti vastuvõetavaid enda sisetunde rahuldamiseks sobivaid laule ja tekste. Kuigi "Sioni- Laulo-Kandle" kohta on kirjutatud, et see polnud "midagi muud kui
loomingust. Tallinnas kõlas 19. sajandi jooksul peaaegu kogu Lääne-Euroopa ooperite paremik, esitajaiks nii rändtrupid kui ka kohalikud baltisakslastest asjaarmastajad. Viljeleti ka kammermuusikat ning sümfoonilist muusikat. Rohkesti käis Eesti suuremates linnades nimekaid külalissoliste. 2) Kuidas nimetati baltisaksa lauluseltside kaudu levivat uut ilmalikku laulustiili? Kirjelda seda lähemalt. V: Uut ilmalikku laulustiili nimetati liedertafeliks. Liedertafelide lauluvara iseloomustasid liialdatud tundelisus, otsitud kõlaefektid ning meloodia ja harmoonia sabloonsus. 3) Missugune võis olla muusikaelu Eesti suuremates linnades võrreldes Euroopa suurlinnadega? V: Eesti linnade muusikaelu võis olla vaiksem ja mitte nii suurejooneline kui Euroopa suurlinnades.
peatüki alguses esitati küsimusi iseseisvaks tööks kaardi, jooniste ja piltide põhjal. Õpikutena kasutati S.Sütti ja D.Koppeli maateaduse õpperaamatuid ning ,,Kooli altlast".Algkooli klassis kasutati E.Markuse ja A.Partsi ,,Maateaduse töö- ja õpperaamatut". Pärast iseseisvumist seati sisse laulutunnid klasside järgi. Õpetama hakati V.Tammanni ,,Kooli Laulmisraamatu" alusel. Suurt puudust tunti endiselt nooremate klasside lauluvara järele. Eesti kooliraamat tegi lühikese ajaga läbi kiire arengu ja tõusis oma uudse sisu ning didaktilis- metoodilise käsitluse poolest euroopalikule tasemele. 7 3 KOOLIUUENDUSLIIKUMINE Uute seisukohtade väljatöötamisel põhineti psühholoogiale ja eksperimentaalpedagoogika saavutustele. Eesmärgiks seati lastes peituvate võimete individuaalne arendamine ja sünnipäraste võimete ärakasutamine õppetöös
professioonaalne muusika (vaimulik muusika ) 2. rahva muusika ( ilmalik muusika ) professionaalne muusika oli võimude poolt tunnustatud ja keskusteks olid kloostrid ja kirikud ning profesionaalseteks muusikuteks vaimuliku seisuse esindajad (mungad, pavsid...) Euroopa muusika alusmüüriks on ühehäälne kiriku laul koraal ehk laul. Et kindlustada kiriku ühtsust ja mõjuvõimu ühtlustas rooma paavst Gregorius Suur kristliku jumalateenistuse korra ( missa ) seal kasutatavad tekstid ja lauluvara ning tema auks antigi rooma katoliku kiriku liturgilisele laulule üldnimeks Gregoriuse koraal (laul). Liturgia jumalateenistuse läbiviimise vorm Missa katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm. Gregooriuse koraal oli ladina keelne, ühe häälne, taktimööduta, proosa tekstiga palve või kiidu laul. Mitmehäälse laulu liigid 24.01.07 1. Orgaaaniu saate häälte kaasa laulmine Gregooriuse koraal
ja andekal neiul silma peal hoidnud. Järgmised üheksa Tartu perioodi kõige viljakamat aastat olid seotud just selle pundiga. Esineti Eestis ja liiduvabariikides, Soomes, Kuubas, Portugalis ja ka Saksa LV-s. Näitlejaoskusi andis koostöö Ülo Vilimaaga ning enesteostuse võimalusi pakkus ka Vanemuise teater. Fixi aegu kujunes ka tema laulurepertuaar välja, mis kätkes tegelikult küll praktiliselt kogu lauluvara, mida pakub esitajale levimuusikamaailm. (ibid: 90-91) 1984. aastal kolis Vrait elama Tallinnasse. Seal avanesid võimalused koostööks erinevate kollektiividega ja süveneda rohkem eri stiili muusikasse. Koos pianist Jaak Jürissoniga esitab ta intiimsemaid laule; Kukerpillidega ehtsat kantrit; A. Pilliroo, H. Aniko ja L. Saarsalu ansamblitega nin H. Zeigeri big-bändiga dzässilaule. Eesti Raadio estraadiorkestriga ja Tõnis
neid liialt toretsevaiks), rahvapille(näiteks torupilli peetu lausa patuseks riistapuuks), vana rahvalaulu ja mud sellist, rääkimata muinasusundi jäänustest, nagu ohvrinõiad õuenurkades või ohvrivakad aidas. Näib,et eestlaste maailmapildis oli tekkinud tühimik otsiti uut tõde ja uut maailmavaadet. Teine usuliikumisega seotud usuline tõik puudutab muusikat. Vennastekogudused tõid kaasa uutmoodi lauluvara ja huvi koorilaulu vastu. Hakati ka ise laule sepistama, mis olid peamiselt vaimulikud. Üleminek vanalt regilaulult ei olnud siiski järsk, vaid sujuv, võttes mitmesuguseid vahevorme(vaimulikud rahvalaulud). Huvi uue muusika ja laulu vastu ületas piirid, mille tagajärjel hakati maal moodustama omaalgatuslikke laulu-ja pillikoore ning lauluseltse. Eestlaste senine pärimuskultuur oli lagunemas ja neil seisab ees kultuuriline valik: kas sulada
annaabi.ee 
