") Ühel päeval ilmusid kooli juurde kirikumõisa noorhärrad, kellel olid piibud suus ja ratsapiitsad käes. Tõnisson vihastas selle peale, et noorhärrad kutsusid neid matsideks ja viskas neid kiviga -- algas kaklus. Seejärel jooksis Toots klassituppa ja võttis kuumaksaetud roobi välja kaasa, mille peale kirikumõisa noorhärrad jooksu panid. Tõnisson jäi vahejuhtumis süüdi ning pidi nädal aega pärast tunde üheks tunniks kooli istuma jääma ja iga kord neli salmi lauluraamatust pähe õppima. Selle peale otsustas Tõnisson lasta kirikumõisa poiste parve põhja. Süüdlaseks jäi Lible ning ta lasti töölt lahti. Ühel päeval läksid õpilased pärast tunde jõe peale uisutama, kuid pilliroo juures oli jää väga õhuke ning Teele kukkus seal jääkülma vee sisse. Arno nägi seda klassitoa aknast ning ruttas teda päästma, õnnetuseks kukkus ka tema läbi jää. Sündmuskohale ruttas lible, kes nad jää seest nööriga välja tõmbas. Arno jäi väga
”) Ühel päeval ilmusid kooli juurde kirikumõisa noorhärrad, kellel olid piibud suus ja ratsapiitsad käes. Tõnisson vihastas selle peale, et noorhärrad kutsusid neid matsideks ja viskas neid kiviga — algas kaklus. Seejärel jooksis Toots klassituppa ja võttis kuumaksaetud roobi välja kaasa, mille peale kirikumõisa noorhärrad jooksu panid. Tõnisson jäi vahejuhtumis süüdi ning pidi nädal aega pärast tunde üheks tunniks kooli istuma jääma ja iga kord neli salmi lauluraamatust pähe õppima. Selle peale otsustas Tõnisson lasta kirikumõisa poiste parve põhja. Süüdlaseks jäi Lible ning ta lasti töölt lahti. Ühel päeval läksid õpilased pärast tunde jõe peale uisutama, kuid pilliroo juures oli jää väga õhuke ning Teele kukkus seal jääkülma vee sisse. Arno nägi seda klassitoa aknast ning ruttas teda päästma, õnnetuseks kukkus ka tema läbi jää. Sündmuskohale ruttas lible, kes nad jää seest nööriga välja tõmbas. Arno jäi väga
") Ühel päeval ilmusid kooli juurde kirikumõisa noorhärrad, kellel olid piibud suus ja ratsapiitsad käes. Tõnisson vihastas selle peale, et noorhärrad kutsusid neid matsideks ja viskas neid kiviga -- algas kaklus. Seejärel jooksis Toots klassituppa ja võttis kuumaksaetud roobi välja kaasa, mille peale kirikumõisa noorhärrad jooksu panid. Tõnisson jäi vahejuhtumis süüdi ning pidi nädal aega pärast tunde üheks tunniks kooli istuma jääma ja iga kord neli salmi lauluraamatust pähe õppima. Selle peale otsustas Tõnisson lasta kirikumõisa poiste parve põhja. Süüdlaseks jäi Lible ning ta lasti töölt lahti. Ühel päeval läksid õpilased pärast tunde jõe peale uisutama, kuid pilliroo juures oli jää väga õhuke ning Teele kukkus seal jääkülma vee sisse. Arno nägi seda klassitoa aknast ning ruttas teda päästma, õnnetuseks kukkus ka tema läbi jää. Sündmuskohale ruttas lible, kes nad jää seest nööriga välja tõmbas
Sellega on seotud käesoleva sajandi kõige sensatsioonilisemad käsikirjaleiud, mis said alguse 1947. aastast. Siis sattusid kaks Surnumere ääres karja valvavat poissi juhuslikult koopasse, kust nad leidsid mitu savikannudesse pakitud VT käsikirja. Need pärinesid 2. sajandil eKr 1. sajandil pKr tegutsenud esseenidele kuuluvast Kumrani kloostrist. Tähtsamateks leidudeks oli Jesaja raamat, Habakuki raamatu kommentaar, osa Lauluraamatust ja katkendeid 3. ja 4. Moosese raamatust. Veel leiti väiksemaid tükke peaaegu kõigist VT raamatutest. Hoolimata mõningates erinevustest on nende tekst üllatavalt sarnane 1000 aastat nooremate käsikirjadega, millel põhineb enamik tänapäeva piiblitõlkeid. Kõige varasemad täielikku VT-d sisaldavad heebreakeelsed käsiirjad pärinevad 10.-11. sajandist. Tänapäevaste VT-de teksti teaduslike väljaannete aluseks on tavaliselt võetud 10. sajandist pärinev Aleppo koodeks või 11
kasutatud keelt teoreetiliselt. Selle väljaandjana seisab tiitellehel Pühavaimu koguduse abiõpetaja Eberhard Gutsleffi nimi ning Thor Helle koostatud ongi vaid raamatu grammatikapeatükk ja mingi osa lisas avaldatud dialoogidest. Kolmanda Thor Helle kaastöös valminud suurteose tähendus ei ole tänapäeval enam nii selgelt teadvustatud, kuid oma ajas oli selle mõju eestlaste hulgas kindlasti suurem kui grammatikal ja piiblilgi. See oli katekismusest, evangeeliumi- ja epistlikatkenditest, lauluraamatust ja palveraamatust koosnev neljaosaline kodu- ja kirikuraamat, mille sarnaseid eestlaste tarvis oli juba sadakond aastat välja antud, aga mille teksti Thor Helle koos paari teise pietistlikult meelestatud pastoriga põhjalikult ümber töötas. Raamat ilmus 1721. aastal 5000-eksemplarises tiraafiis ning edaspidi anti selle järel- või veidi kohendatud uustrükke välja iga paari aasta tagant, kuni 1850. aastani ühtekokku ligi 50 trükki (vt Annus 2000: 154 ja siin allpool). Kui
Sama nöör oli Jussil endiselt pükste ümber. Esimesena avastab ta saunanaine, kes ka varem Jussi pärast muret oli tundnud. Jussi surmas süüdistab kogu küla Mari ja Andrest. Jussi surm jääb Vargamäele ja eriti Mari südamele paksu uduna rippuma, rusudes sealset elu ja inimesi ning muutes Mari samamoodi nukraks perenaiseks, nagu seda oli Krõõt. Juss maetakse surnuaia taha, kelli talle ei lööda, lauluraamatust loeb talle Andres, mis maril kuidagi meelest ei lähe. Samas muutub Andres aina tõredamaks, tõdedes, et surnuga ei saa võidelda, selle peale peab aga Mari targemaks oma mõtted enda teada hoida. Järgmiseks suureks löögiks Vargamäel on nakkushaigus, mis viib endaga kariloomad ja enamus lastestki, Mari ja Andrese puhul Kata, Juku ja Anni. Peres oli sellel ajal 7 last: Liisi, Maret, Anni, Andres (Krõõda lapsed), Juku, Kata (Jussi lapsed) ja Indrek, Mari ja Andrese esimene laps. Mari
Tuntuimaks kantaatide loojateks on - Georg Friedrich Händel, Johann Sebastian Bach, Alessandro Scarlatti. Saksamaal kujunes 17. saj lõpuks aga suurema koosseisu ja keerulisema ülesehitusega kirikukantaat. Selle tekstid võeti piiblist ja kiriku lauluraamatust, palju kasutati spets. selle tarbeks loodud vaimulikku luulet. Need kantaadid loodi juba 1le/mitmele solistile (sageli 4), kellele võidi lisada väikene koorirühm ja suuremale instrumentaalansamblile. Sellisest kantaadist sai luterliku kiriku jumalateenistuse oluline muusikaline osa. Selliseid
Tuntuimaks kantaatide loojateks on - Georg Friedrich Händel, Johann Sebastian Bach, Alessandro Scarlatti. Saksamaal kujunes 17. saj lõpuks aga suurema koosseisu ja keerulisema ülesehitusega kirikukantaat. Selle tekstid võeti piiblist ja kiriku lauluraamatust, palju kasutati spets. selle tarbeks loodud vaimulikku luulet. Need kantaadid loodi juba 1le/mitmele solistile (sageli 4), kellele võidi lisada väikene koorirühm ja suuremale instrumentaalansamblile. Sellisest kantaadist sai luterliku kiriku jumalateenistuse oluline muusikaline osa. Selliseid
Seetõttu seati sisse nn koolisundus, ilma lugemise oskusetta ei pääsenud leeri ega saanud ka abielluda. 1739anti Liivimaal välja koolikohustuskorraldus, kõik talulapsed, alates 712 aastani pidid käima koolis või õppima regulaarselt kodus, käiri pidevalt kontrollimas. Kool asus tavaliselt taluhoones ja tegutses novembrist aprillini, kui välistöid oli vähem. Õpiti aabitsast, katekismusest ja lauluraamatust. 1765Liivimaa koolipatent, mida toetas Geroge Browneigasse suuremasse mõisa (alates 5st adramaast), tuli asutatada kool. Esmakordselt seati nõuded ka koolihoonete, majal peab olema aken, ahi ja korsten. Mõisnike suhtumine jäi negatiivseks, talupoja koht pidi olema põllul ja selleks ei olnud haridust vaja. Siiski oli talupoegade lugemisoskus 18.saj. lõpuks umbes 60%. Kirjutada oskasid vähesed. Kõige rohkem oli talurahva kasu liivimaal, kõige vähem Saaremaal. 18. saj
saj algul oli itaalia kammerkantaat lihtsalt pikem ja arendatuma vormiga aaria või duett basso continuo saatel. 17.saj teisel poolel kujunes uus, mis koosnes 2-3 retsitatiivi ja aaria paarist ning sarnanes väikese ooperitseeniga. Neid kirjutatid vaid ühele solistile, keda saatis väike kammeransambel või ainult BASSO CONTINUO. Kirikukantaat 17.saj lõpul Saksamaal, suurem koosseis ja keerulisem ülesehitus. Selle tekstid võeti piiblist ja kiriku lauluraamatust, palju kasutati ka spetsiaalselt kantaaditekstideks loodud vaimulikku luulet.Sellises kantaadis on mitmeid erineva karakteriga osi , mis on vormilt ooperlikud retsitatiivid ja aariad. Kirjutati ühele või mitmele solistile ja insturmentaalansamblile. 8) Oratoorium lk. 95 See on ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta, üksnes muusikaliste vahenditega.
käsikirjad, mis olid levinudenne teksti ühtlustamist. Sellega on seotud käesoleval sajandil kõige sensatsioonilisemad käsikirjaleiud, mis said alguse 1947. aastast. Siis satusid kaks Surnumere ääres karja valvavat poissi juhuslikult koopasse, kust nad leidsid mitu savikannudesse pakitud VT käsikirja. Need pärinesid 2. sajndil e. Kr 1. sajndil p. Kr tegutsenud esseenidele kuuluvast Kumrani kloostrist. Tähtsamateks leidudeks olid Jesaja raamat, Habakuki raamatu kommentaar, osa Lauluraamatust ja katkendeid 3. ja 4. Moosese raamatust. Veel leiti väiksemaid tükke peaaegu kõigist VT raamatutest. Hoolimata mõningatest erinevustest on nende tekst üllatavalt sarnane 100 aastat nooremate käsikirjadega, millel põhineb enamik tänapäeva piiblitõlkeid. Kõige varasemad täielikku VT-d sisaldavad heebreakeelsed käsikirjad pärinevad 10.- 11. sajandist. Tänapäevaste VT-de teksti teaduslike väljaannete aluseks on tavaliselt võetud 10. sajandist pärinev Aleppo koofeks või 11
valge (Halliste) pearätt, mille kolm nurka selja peale alla ripuvad, kasukpihik, must körtsik, linane põll, jalanartsud ja parkimata nahast pastlad, -istub saviku lähedal ja ketrab. MANN (MARI), 8-aastane valgetverd tüdrukuke, linalakk, lühikesed juuksed, värviline villane lõng juuste peal, takune hame, keskelt kirju vööga mässitud, kurgu all väike vaskprees, - kükitab, paljad jalad hame all, savikul ja veerib suurest vanast lauluraamatust. MARGUS, 14-aastane valgetverd poiss, paklane hame, kurgu all vaskprees, kitsad (Halliste) keerdkaltsad, paljad jalad, - kepsleb niisama. Temal on ametiks peergu kohendada ja vaadata, et see hästi põleks. MANN (veerib). Mi-e me, i-e je, meie ri-i-si ris, ti-i ti, risti, u-si us, si-o so, usso... PERENAINE (parandab). Usu! MANN. Usu! Vi-i-si, vis... MARGUS (parandab). Viis! MANN. Jaa, sina oskad peast! MARGUS. Oskan jah, sina pead ka. Katsu, kui Kukese Märt tuleb käsuga:
Ta rõhutas südametunnistuse vabadust usuelus ja tunnistas pühakirja kui kristluse ainsat alust. Luterlik liikumine tähistas vabameelset suunda kristluses, mida püüti kooskõlastada uusaegse kultuuri ja teaduste arenguga. Luterlus tõi rahvuskultuuride, eriti rahvahariduse seisukohalt kaasa olulisi muutusi. Ladinakeelne jumalateenistus asendati emakeelsega, meil niisiis eestikeelsega. Osavõtt jumalateenistusest hakkas eeldama oskust pühakirja lugeda ja lauluraamatust laulda. Lugemisoskuse nõue omandas meie kultuuris pöördelise tähenduse: raamat ja haridus leidsid tee eestlaste juurde. Puuduliku keeleoskusega saksa soost vaimulikel tuli asuda eesti keelt õppima, sest teisiti polnud nende tegevus luterliku hingekarjasena mõeldav. Hakati tõlkima laule, epistleid, palveid ja muid pühakirja tekste, mis võimaldaksid pidada eestikeelseid jutlusi, nagu Lutheri õpetus seda ette nägi. Tuli trükitud kiri, trükitud raamat.
oleks see tähtsam kui tema. Sellepärast pidi Vainukägu käed alatasa püksitaskuis hoidma, et triibu ja õmbluse vahelisi asju õiendada. Niisugused imelikud püksid olid need. Muidugi, igapäevases elus saadi nõnda ilusasti läbi, aga hoopis keerulisemaks muutus asi pidulikkudel ja pühalikkudel silmapilkudel. Sest kuis sa seisad, näiteks, käed taskuis, kui tahad teistele uut testamenti ette lugeda või lauluraamatust ette laulda! Ja seda Vainukägu tahtis, eriti laupäevaõhtuti, sest tema vanemate ja ka tema enda palavam soov oli saada kord pastoriks, vähemalt köstrikski. Viimase elukutse unistus ta õieti siia oli toonudki. Isa oli nimelt kodu ajalehest lugenud härra Mauruse kuulutust, et tema esimese järgu õppeasutises valmistatakse ette kõigile ametitele, nõnda siis muidugi ka köstriametile, ja sellepärast tõigi ta poja siia, et tast saaks inimene, kes laulab ja mängib kogudusele
annaabi.ee 
