populärer Musik berieseln, die vom Gesang lebt, aber nur wenige trauen sich, noch selbst zu singen. In den Familien wird immer weniger gesungen. Die Wurzeln für das positive Verhältnis zur eigenen Singstimme liegen in der frühen Kindheit, in der Kindergartenzeit. (Von Annette Mangold, Karin Bierich-Schopmeyer, Juni 2010 )(Laulmine on vahend, mille kaudu saab emotsioone väljendada. Poppstaarid pidutsevad, ooperidiivad juubeldavad. Paljud lasevad end päev läbi popplauludel saata, aga ise laulda usaldavad vähesed. Peredes lauldakse järjest vähem. Positiivse suhtumise juured lauluhäälde peituvad varases lapsepõlves ja lasteaiaeas.) Muusikakasvatuses on tähtsal kohal laulmine, mida peetakse lastele kõige vastuvõtlikumaks musitseerimisvormiks. Eesti on üks nendest riikidest, kus laps saab muusikaharidust esimesest lasteaiapäevast kuni kooli viimase klassini professionaalsetelt muusikaõpetajatelt. (K.Kiilu Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad.)
SISSEJUHATUS Tervislik eluviis on kõige alus. Kui toitud hästi, liigud piisavalt, hoiad puhtust ning ei istu ainult kontorilaua taga, siis oled ise tervem ning sind ümbritsevad inimesed on samuti tervemad. Olles ise tervisliku eluviisiga paned sa teisigi tervislikult käituma. Tervislikkust saab tagada igatipidi, kuid eelkooli ealistega oleks kõige edukam tervislikkust edendada just laulu ja muusika teel. Lasteaed Vesiroos muusikaõpetajad, Janne Kivi ja Iivi Meeksa, on öelnud, et muusikaline tegevus on täiuslikem tegevus lasteaias, ta on kogu arendustegevuse raam. Muusika kaudu õpime eneselegi märkamata arvutama, lugema, teistega arvestama. Saame tugevamaks, osavamaks, hoolivamaks, abivalmimaks, kannatlikumaks, julgemaks. Areneb keel ja sõnavara. Tutvume ümbritseva maailmaga. Eelkõige hoiame aga oma kodu ja säilitame rahvuskultuuri
Ka vanemad selles kogukonnas peavad võtma vastutust ja rolle, millel on pikaajalised mõjud. Steineri järgi oleks isegi tema hariduslik mõtteviis ilma tugeva vanema-õpejata suhteta vähem efektiivne. See omakorda läheb kaugemalt tavalistest vanemateõhtutest kooli juhtimise ja poliitika juurde. (Clouder 2003, 167). 20 Väga olulisel kohal on looduserütmidega arvestamine. Rütm ja kordus on waldorfpedagoogikas sügavalt sees: lähtutakse eeldusest, et kui järgida looduse rütme hariduses nii läbi päevakava, nädalakava, aastakava, tähtpäevade kui liikumistegevuste inimese varajases eas, kujuneb lõpptulemusena lapsest terviklik isiksus. (Lang 2010). „Waldorf-lasteaedu iseloomustab võib-olla esmajoones kogetud ja tunnetatud veendumus, et inimene õpib Inimene olema ainult inimeselt, et väike laps vajab kasvatajat, kes koos
3.2. Uue materjali esitus 11 3.3. Sõnavara kinnistamine 12 4. Soovituslikud kõnearendusteemad 14 5. Töölehtedega tehtava töö kavandamine 15 6. Töölehtede ülesehitus ja nõuanded nende kasutamiseks 16 7. Mäng keeletegevuses 17 8. Laulmine keeletegevuses 18 9. Keeletegevuses kasutatav õpetaja sõnavara 19 10. Õppevara, mida saab kasutada eesti keele kui teise keele õppes 21 11. Salmid ja laulud kolmeaastastele lastele 23 11.1. Laulud tunni alustamiseks 23 11.2. Teretamistantsud 23 11.3
See kasvab välja ajajärgu eluolust ja levib nii ajas (ühelt sugupõlvelt teisele) kui ruumis (ühest kohast teise). Elukeskkonna muutumine põhjustab muutusi ka rahvaloomingus. Rahvalooming on ühtaegu nii rahvuslik kui ka rahvusvaheline. Rahvad elavad kultuurilises kokkupuutes, mistõttu pärimuses esineb laene ja mõjutusi. 20. sajandi uuemas rahvaluuleteaduses käsitletakse rahvast ja rahvamuusikat avaramalt see on erinevate inimrühmade muusika, mis on seotud kogu elukorralduse ja inimeste suhtlusvõimalustega (suuline, kirjalik, meedia, arvutivõrk). 2. Rahvamuusika on mingis inimrühmas kasutusel olev muusika, mis ei kuulu professionaalse muusika valda. See on osa folkloorist. Rahvamuusika hulka kuuluvad laul ja pillimuusika, nendega on tihedalt seotud tants. 2.1. Rahvamuusika tekkimine ja levik Muusika on arvatavasti niisama vana kui inimkultuur. Muistsel ajal ei eristatud rahvamuusikat ega
............................................................................... 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE............................................................................................................... 11 KUHU SEE LÄKS?............................................................................................................ 11 KÕRISTIMÄNG................................................................................................................
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
«Hei!» kisas ta keset vaikset ootamist, mis ärevusele oli järgnenud. «Jupiter, püha Neitsi, kuradi vigurdajad! Kas te meid tüssata tahate? Kuhu jääb etendus? Alustage, või muidu alustame meie uuesti!» Rohkem polnud tarvis. Poodiumi sügavusest kuuldus keel- ja puhkpillide muusikat; vaip tõsteti üles; neli kirevat ja mingitud isikut tulid välja, ronisid järsust redelist üles ja ülemisele platvormile jõudes rivistusid rahva ees talle sügavalt 24 kummardades. Muusika jäi vait. Algas müsteerium. Pärast seda kui need neli isikut heldelt vastu olid võtnud oma kummarduste tasu käteplagina näol, alustasid nad keset pühalikku vaikust proloogi, millest me aga lugejat meeleldi säästame. Muide, nagu juhtub veel meiegi päevil, tundis rahvas suuremat huvi riiete vastu, mida näitlejad kandsid, kui osa vastu, mida nad etendasid. Tõtt öelda, nõnda pidigi olema. Kõik
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
Rooma periood (1-5 saj pKr). 12-9 saj on tume periood. Vana- Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee - kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Esimest korda uuemal ajal pöörduti antiigi poole renessansi ajastul (14-16. sajandil; Shakespeare, Boccaccio; võeti üle maailmavaade humaansus, harmooniline areng). Teine kord klassitsismi ajal (17.-18. saj; võeti üle vormiline pool) Homerose eeposed Muistsetele Kreeka poeetidele meeldis laulda oma kangelastest ja Trooja sõjast. Varaseim meile teadaolev poeet on Homeros, kes lõi 8. või 7. sajandil eKr kaks eepost, "Iliase" ja "Odüsseia". Kreeklased pidasid nende autoriks küll pimedat laulikut Homerost, kuid paljud tänapäeva teadlased kahtlevad, kas selline poeet üldse on elanud. 18 saj väitis saksa teadlane Wolf, et Homeros ei ole teoste autor, kuna kreeklastel polnud siis veel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
