forward or power forward". Müürsepast avaldati isegi NBA mängijakaart kuhu olid peale trükitud samasugused sõnad. Miami Heatis mängides olid Müürsepa keskmisteks näitajateks küll vaid 1,7 punkti ja 0,3 lauapalli. 1996/1997 NBA hooaja keskel müüdi Müürsepp Dallas Mavericksi. Selles meeskonnas sai Müürsepp palju rohkem mänguaega ja tema näitajad tõusid 4,7 punktini ja 2,2 lauapallini. Müürseppa rekordarv punkte ja lauapalle NBA-s on 24 punkti ja 14 lauapalli, mängus Los Angeles Clippersi vastu. Kokku on Müürsepp NBA-s mänginud 83 mängu Dallas Mavericksi ja Miami Heati eest, visates keskmiselt mängus 11, 5 minuti kohta 4.7 punkti ja hankides 2.2 lauapalli. Pärast 1997/1998 hooaega ei pikendanud Dallas Müürsepaga lepingut ja Müürsepp lahkus Ühendriikidest. Pikalt ei pidanud ta aga pakkumisi ootama kui Kreekast saabus korralik pakkumkine
Liiga hooaja keskmine punktirekord püsib Nikos Galise käes, kes viskas hooajal 1991/92 keskmiselt 32.25 punkti mängus.Hooaja 1991/92 tabelis võib ka leida kaks eestlast, Tiit Sokk ja Aivar Kuusmaa, kes viskasid siis vastavalt 23.4 ja 21,1 punkti keskmiselt mängus, mõlemad mängijad on praeguseks oma karjääri lõpetanud ning tegelevad treeneritööga. Mõlema liiga statistilisi keskmiseid vaatades on näha, et NBA's visatakse rohkem punkte ja võetakse rohkem lauapalle, see on aga sellepärast, et NBA's kestab Mäng 8 minutit kauem, aga jällegi plats on suurem ning kolmesejoon on kaugemal, mis raskendab punktide viskamist. Varasematel aegadel mängisid Euroopas peaaegu ainult valged mängumehed, aga praeguseks on ka palju mustanahalisi siia mängima tulnud. Suurem osa nendest on mängijad, kes pole veel NBA's läbi löönud ning on tulnud siis Euroopasse ennast tõestama.
Mängijad on jaotatud tagamängijateks, ääremängijateks ning keskmängijateks. Tagamängijad liiguvad ründe ajal keskjoone ning kolmepunktijoone vahel. Ääremängijad mängivad ründe ajal korvist kas paremal või vasakul keelutsooni ja küljejoonte vahel. Keskmängija kohale valitud mängija on tavaliselt võistkonna pikim liige ning ründel mängib ta korvi lähedal. Keskmängija peab olema hea lähivisetes, peab oskama enda vabaks mängida ning söötu püüdma ning peab suutma hästi lauapalle võtta. Mänguväljak Korvpalli väljaku mõõtmed on 28 x 15 m (lubatud on varieerumine 4 m pikkuses ja 2 m laiuses). Mänguväljak peab olema tasane ja takistusteta ning keelatud on muruga kaetud 1 mänguplatsid. Väljak on märgistatud selgete 5 cm laiuste joontega. Mänguväljaku keskele on märgitud 3,6 m diameetriga keskring
sooritab viske. Ääremängija mängib ründel paremal või vasakul pool korvi keelutsooni ja küljejoonete vahel. Keskmängija kohale valitud mängija on tavaliselt võistkonna pikim liige ning ründel mängib ta korvi lähedal. Keskmängijal peavad olema järgmised oskused: · peab olema osav lähivisete sooritaja. · peab oskama end vabaks mängida, söötu kätte saada ning olema korvi läheduses. · peab resultatiivselt lauapalle võtma. August Sokk August Sokk on sündind 3.novembril 1935.aastal Tartus ja surnud 5.jaanuaril 1987.aastal Tallinnas.Ta oli Eesti tuntud korvpallur ja treener, kelle juhendamisel treenisid meie omaaegsed tipud.Ta oli olümpiavõitja Tiit Soku isa. Lõpetas 1955.aastal Tartu 5.keskkooli, õppis 1955-1957 Tallinna Pedagoogilises Instituudis ajalugu ja 1957-1959 Tartu Riiklikus Ülikoolis Kehakultuuriteaduskonnas. Alustas korvpallimängu 1948
Korvpalliväljaku mõõtmed Korvpalli mängitakse tasasel kindlate mõõtmetega 15 x 28 m suurusel väljakul (lubatud on varieerumine 4 m pikkuses ja 2 m laiuses). Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on 3,05 m kõrgusel asuv tagalaud (1,05 x 1,8 m), mille küljes on 45-sentimeetrise läbimööduga korv (asub laua küljes horisontaalselt) koos võrguga. Korvivõrk ei tohi olla lühem kui 40 sentimeetrit ja pikem kui 45 sentimeetrit.Väljaku keskel on 3,6 meetrise läbimõõduga keskring.Kerakujuline pall on valmistatud kummist ning kaetud naha, kummi või sünteetilise materjaliga. Palli ümbermõõt peab olema 74,9-78 sentimeetrit ning kaaluma 567-650 grammi. Kui põrgatada täispuhutud palli 1,8 m kõrguselt puupõrandale, siis peab see tagasi põrkama 1,2-1,4 meetri kõrgusele (mõõdetakse palli pealt). Kodumängu ajaks peab võistkond mänguks andma vähemalt ühe heas korras kasutatud palli, mida kumbki võistko...
Kolmas mängija viskab palli vastu lauda, võtab lauapalli ja söödab esimesele. Esimene liigub kolmepunktilise joonele, 4 2 saab söödu kolmandalt, söödab teisele. Teine liigub 3sekundi tsoonist keskjoonele, saab söödu 3 1 esimeselt ja söödab neljandale teise korvi alla. Neljas liigub 3sekundi tsoonist teise korvi poole, saab söödu ja viskab korvi. - Individuaalne harjutus - Üks pall Esimene mängija sooritab vabaviskeid. Teine ja kolmas mängija võtavad lauapalle ja 2 söödavad esimesele. Peale 10 viset sooritamist mängijad 1 vahetavad. 3 - Meeskonnaharjutus - Üks pall Neljas mängija viskab korvi, võtab lauapalli, söödab esimesele ja mängib kaitses esimese mängija vastu. Neljas võtab lauapalli, liigub 4 1 2 3 keskjoonele põrgatades palli, söödab kolmandale, liigub otse ja saad söödu tagasi kolmandalt, põrgatab korvi poole ja viskab korvi.
mängijale, kes sooritab viske. Ääremängija mängib ründel paremal või vasakul pool korvi keelutsooni ja küljejoonte vahel. Keskmängija kohale valitud mängija on tavaliselt võistkonna pikim liige ning ründel mängib ta korvi lähedal. Keskmängijal peavad olema järgmised oskused: · peab olema osav lähivisete sooritaja. · peab oskama end vabaks mängida, söötu kätte saada ning olema korvi läheduses. · peab resultatiivselt lauapalle võtma. Kasutatud kirjandus · http://www.basket.ee/?mid=247 · http://et.wikipedia.org/wiki/Korvpall · http://www.basket.ee/uploads/docs/korvpalli_reeglid.pdf · http://www.eok.ee/korvpall
Ääremängija mängib ründel paremal või vasakul pool korvi keelutsooni ja küljejoonete vahel. Keskmängija kohale valitud mängija on tavaliselt võistkonna pikim liige ning ründel mängib ta korvi lähedal. Keskmängijal peavad olema järgmised oskused: · peab olema osav lähivisete sooritaja. · peab oskama end vabaks mängida, söötu kätte saada ning olema korvi läheduses. · peab resultatiivselt lauapalle võtma. Eesti Korvpalliliit on juriidiliste isikute vabatahtlikkuse alusel moodustatud mittetulundusühing, mis tegeleb korvpalli arendamisega, juhib korvpallialast tegevust Eesti Vabariigis, on Eesti korvpallispordi kõrgeimaks esindusorganiks Eesti Vabariigis, kuulub vastavasse rahvusvahelisse spordialaliitu (Rahvusvaheline Korvpalliliit - FIBA) ning on sellest tulenevalt Eesti korvpallisporti ainuesindav üleriigiline ühendus.
Keskmängija kohale valitud mängija on tavaliselt võistkonna pikim liige ning ründel mängib ta korvi lähedal. Keskmängijal peavad olema järgmised oskused: peab olema osav lähivisete sooritaja. 6 peab oskama end vabaks mängida, söötu kätte saada ning olema korvi läheduses. peab resultatiivselt lauapalle võtma. VÕISTLUSRIIETUS Mängijate võistlusriietuses tuleb jälgida, et: - See koosneks nii eest kui tagant ühte värvi särkidest; - Kõik mängijad mängu jooksul kannaks särke pükstes. - On lubatud "ühes tükis" mänguriietus; - Mängijail ei oleks T-särke, sõltumata tegumoest, võistlussärgi all, välja arvatud juhtudel kui selleks on kirjalik arstipoolne soovitus. - Kui selline soovitus esitatakse, siis peab T-särk olema võistlussärgiga ühte värvi;
KORVPALL Kool Lühidalt Korvpall on spordiala, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel. Mängu eesmärgiks on visata pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala. Korvpalli leiutas 1891 Springfieldis (USA) kohaliku ülikooli kehalise kasvatuse õpetaja James Naismith. Aastal 1892 peeti seal ka esimene ametlik võistlus mis lõppes 1-0. Ainukese korvi viskas William R. Chase. USAst levis korvpall sportmänguna Aasiasse, hiljem Euroopasse, Lõuna-Ameerikasse ja mujale. 19. sajandi lõpus sai alguse elukutseliste korvpall. Korvpalli mängitakse kahe võistkonna vahel. Võistkond koosneb kuni 10 mängijast, kellest 5 on korraga platsil. Teised mäng...
paremas positsioonis mängijale, kes sooritab viske. Ääremängija mängib ründel paremal või vasakul pool korvi keelutsooni ja küljejoonte vahel. Keskmängija kohale valitud mängija on tavaliselt võistkonna pikim liige ning ründel mängib ta korvi lähedal. Keskmängijal peavad olema järgmised oskused: peab olema osav lähivisete sooritaja. peab oskama end vabaks mängida, söötu kätte saada ning olema korvi läheduses. peab resultatiivselt lauapalle võtma. Võistlusriietus Mängijate võistlusriietuses tuleb jälgida, et: See koosneks nii eest kui tagant ühte värvi särkidest; Kõik mängijad mängu jooksul kannaks särke pükstes. On lubatud "ühes tükis" mänguriietus; Mängijail ei oleks T-särke, sõltumata tegumoest, võistlussärgi all, Välja arvatud juhtudel kui selleks on kirjalik arstipoolne soovitus. Kui selline soovitus esitatakse, siis peab T-särk olema võistlussärgiga ühte värvi;
Korvi alla murdes ei pruugi ta viset sooritada, meelitab aga enda peale kaitse ning söödab siis palli paremas positsioonis mängijale, kes sooritab viske. Ääremängija mängib ründel paremal või vasakul pool korvi keelutsooni ja küljejoonte vahel ning ääremängija peaks olema osav läbimurdja. Keskmängija kohale valitud mängija on tavaliselt võistkonna pikim liige ning ründel mängib ta korvi lähedal. Keskmängija peab olema osav lähivisete sooritaja, peab resutatiivselt lauapalle võtma ning peab oskama end vabaks mängida, söötu kätte saada ning olema korvi läheduses. (Koik, Brock 2006: 86) 9 3. Tähtsamad organisatsioonid 3.1 FIBA 18. juunil 1932. aastal Genfis asutati rahvusvaheline amatöörkorvpallureid ühendav organisatsioon Fédération Internationale de Basket-ball, lühendatult FIBA. Just Genfi kooli, Noorte Meeste Kristlik Ühingu, õpetaja Elmer Berry eestvedamisel loodi FIBA,
siis palli paremas positsioonis mängijale, kes sooritab viske. Ääremängija mängib ründel paremal või vasakul pool korvi keelutsooni ja küljejoonte vahel. Keskmängija kohale valitud mängija on tavaliselt võistkonna pikim liige ning ründel mängib ta korvi lähedal. Keskmängijal peavad olema järgmised oskused: · peab olema osav lähivisete sooritaja. · peab oskama end vabaks mängida, söötu kätte saada ning olema korvi läheduses. · peab resultatiivselt lauapalle võtma. Tiit Sokk sünniaeg: 15. november 1964 sünnikoht: Tartu Korvpallur Tiit Sokk võitis NSV Liidu koondise juhtmängijana olümpiakulla 1988. aasta Souli mängudel. Isa August Soku juhendamisel sporditeele sattunud Tiit Sokk jõudis 1981. aastal Liidu juunioride ja viis aastat hiljem Liidu täiskasvanute koondisse. Esimene suurem edu oli koondislasena 1986. aastal võidetud MM-i hõbe. kaks aastat hiljem kuulus Sokk sellesse Liidu meeskonda, kes suutis olümpiaturniiril alistada
Miami rivistuses alustas Müürsepp ka ühtlasi oma NBA karjääri. Müürsepast avaldati isegi NBA mängijakaart kuhu olid peale trükitud samasugused sõnad. Miami Heatis mängides olid Müürsepa keskmisteks näitajateks küll vaid 1,7 punkti ja 0,3 lauapalli. 1996-1997 NBA hooaja keskel müüdi Müürsepp Dallas Mavericksi. Selles meeskonnas sai Müürsepp palju rohkem mänguaega ja tema näitajad tõusid 4,7 punktini ja 2,2 lauapallini. Müürseppa rekordarv punkte ja lauapalle NBA-s on 24 punkti ja 14 lauapalli, mängus Los Angeles Clippersi vastu. Kokku on Müürsepp NBA-s mänginud 83 mängu Dallas Mavericksi ja Miami Heati eest, visates keskmiselt mängus 11, 5 minuti kohta 4.7 punkti ja hankides 2.2 lauapalli. Pärast 1997-1998. hooaega ei pikendanud Dallas Müürsepaga 16 lepingut ja Müürsepp lahkus Ühendriikidest. Pikalt ei pidanud ta aga pakkumisi ootama kui Kreekast saabus korralik pakkumkine
annaabi.ee 
