Urmas Lattikas Karina Romanova Jelena Rozinko Anton Rybkov Jevgenija Korsunova Urmas Lattikas Sündis 17.08.1960 Tapa Helilooja, dzässipianist ja ansamblijuht. Lattikas on kirjutanud sümfoonilist, koori- ja instrumentaalmuusikat, muusikat filmidele ja lavastustele. Ta on tuntud arranzeerijana nii dzässis, popis kui ka klassikas. Ta on tuntud arranzeerijana nii dzässis, popis kui ka klassikas. Aastast 1982 tegutseb Urmas Lattikas
lauldud "Põhjanaela", "Hulle naisi" ja "Sõbra laulu". Tema fännklubi sai tugevat täiendust pärast tõsieluseriaali "Dunglistaar", kus selgus, et karmi ja veidi edeva koore all on peidus hell süda ning sõbralik ja abivalmis hing. See vastuoluline mees on Erich Krieger. Muusikuteed alustas ansamblis "Kulgur" /1977/, 1979-81 Tallinna Tuletõrjemaja tantsuansamblis koos selliste muusikutega nagu kitarrist Are Jaama, klahvpillimängija Urmas Lattikas ja trummar Sven Himma. Kriegerilt on ilmunud sooloalbumid "Ma kuulun sulle" (1995), "Põgenevad unenäod" (1999) ja "Tere hommikust, Eestimaa" (2001). Kõikidelt plaatidelt võib leida ka Erichi enda kirjutatud lugusid, laulja on ise loonud umbes 40 laulu. Krieger teeb enamus lauludele covereid. Tuntumad neist on "Naised on hullud", "Ma kuulun sulle", "Sõbra laul" (koos Martin Müürsepaga) ja "Tere hommikust, Eestimaa". Ilma nende lauludeta ei möödu Kriegeril peaaegu ükski kontsert.
Juba Chicago koolkonnas olevat juba liitunud kasaksofon, kuid Euroopas hakati saksofoni kasutama alles kaheksakümnendail. Vanades dixielandansamblites ja ka mõnedes hilisemates koosseisudes on kasutatud kahte trompetit. On ka muid koosseisulisi võimalusi. Eesti dzässmuusikuid Siim Aimla (saksofonist) HelinMari Arder (laulja) Jürmo Eespere (pianist) Hedvig Hanson (laulja) Liisi Koikson (laulja) Urmas Lattikas (pianist) [(Mihkel Mälgand)] (kontrabassist) Sofia Rubina (laulja) Raivo Tafenau (saksofonist) Villu Veski (saksofonist) [Kaire Vilgats]] (laulja) Kuulsaid dzässmuusikuid Louis Armstrong Chet Baker Count Basie Bix Beiderbecke Dave Brubeck Ornette Coleman Miles Davis
Eesti jazz’i uue põlvkonna tuntumad muusikud: Saksofonistid Villu Veski ja Raivo Tafenau YouTube - Raivo Tafenau Quintet - Estonian Jazz Gala 2008 Bassistid Taavo Remmel ja Raul Vaigla Kitarristid Jaak Sooäär ja Ain Agan Trummar Tanel Ruben YouTube - Tanel Ruben "Seitse pöialbluusi" (written by Tanel Ruben) Jazzmuusika Eestis Akordionist Tiit Kalluste YouTube - Tanguero Villu Veski / Tiit Kalluste 5tet Estonian JazzGala 2008 Pianistid Urmas Lattikas, Tõnu Naissoo, Kristjan Randalu YouTube - Stiller Beobachter - Kristjan Randalu Lauljad: Hedvig Hanson YouTube - Hedvig Hanson Group - "Üksi keset ööd" (R.Soontak/O.Arder) Siiri Sisask Sofia Rubina YouTube - Get Up Stand Up - Sofia Rubina & Villu Veski JazzGroup Helin-Mari Arder jt YouTube - Helin-Mari Arder "Palus pohli punetab"
Jubelipiddo-Laulud". Tuntud on ka isamaalaulud: "Eesti vennad laulgem rõõmsast", "Minu kallis isamaja" ning "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Viimane laul koos soome helilooja Paciuse viisiga on Eesti hümniks. Esimese üldlaulupeo ajal nimetasid sakslased Jannsenit enda kõige kurjemaks vaenlaseks Johann Voldemar Jannsen 12 Väike maa Urmas Lattikas / Leelo Tungal Teksti tuleb selgelt välja laulda. Laulupeo jaoks on see laul tehtud natuke ümber, dirigendid peavad oma koorid ümber õpetama. Väga tihe laul. Hingata võib peale igat neljandat takti. 43. lehekülje alguses tuleb laulda laulvalt ja suure legaatoga tuleks laulda talve päike. Sõnaga taas võiks alata väikene dividuendo ja väike ritenuto esimese salmi lõpus. Suur tähelepanu häälestusele, eriti meestel. Kindlasti rõhutada
tegelaskujuks. Etenduse ,,Ma armastasin sakslast" kunstnik oli Inga Vares. Lava kunstlik lähenemine oli hästi lahendatud väheste kujundusobjektide näol, mida ei liigutatud kordagi näitemängu ajal. Kogu lava oli jaotatud 3 sektsiooniks. Esiplaanile oli toodud katuse väljaehitusega magamistuba koos kujutletava pika koridoriga , millele järgnes söögituba ja väike elamuresidents. Muusikalist poolt arendas Urmas Lattikas, millele pöörati selles etenduses väga vähe tähelepanu. Harva esines vaikset saatemuusikat, mis võis süvenenult näidendile isegi kuulmata jääda. Heliliselt võimendati naise etteloetud repliike, mida näitleja Prikk luges näiliselt naise kirjutatud kirjadest. Üldiselt ei olnud vajalikkust ka rohkematele heliefektidele peale nende, mis näidendis esinesid. Minule jättis antud näidend väga üksluise ja igava elamuse. Võrreldes seda näidendit M
Käisin 25. oktoobril 2008 vaatamas ning kuulamas Tallinnas, Kanuti Gildi saalis laulu-ja tantsuetendus Adiemust. Mind kutsus etendust vaatama üks mu hea sõber, kes ka ise selles lauljana osales. Kokku anti üle Eesti vaid kolm etendust: Tallinnas, Pärnus ja Tartus. Mina käisin Tallinnas aset leidnud esietendusel. Esitasid: Üle-eestiline neidudekoor "Leelo" ja tantsugrupp "Tee kuubis" Muusika autor Karl Jenkins, Koreograaf Karmen Ong, dirigent Raul Talmar, Muusikud Urmas Lattikas ja Elina Seegel, Eneli Hiiemaa(flörist) ning löökpilliansambel Paukenfest. Helindaja Tanel Klesment, Häälestaja Leelo Talvik. Lavakujundus oli lihtne: väike lava, taustaks valge lina, millel kujutati loodusvideosid. Kostüümid olid samuti kenad ja tagsihoidlikud: lauljatel olid kollase-valgetriibulised vöödega ehitud kleidid, tantsijatel aga rohelised köstüümid. Kõik esinejad olid laval paljajalu. Algus oli väga salapärane
Tambergi teostes on alati peidus ka ilu ja emotsioon. Ta muusika on väga dünaamiline, kasutades palju crecendosi ja diminuendosi, pause, pianosi jpm. Tema helikeeles ei kustu dramaatilisus ja mängulisus. Kas see mängulisus peitub tempode muutumises või helistikude, aga see on alati seal. 7. Nimeta Tambergi õpilasi, kellest on saanud samuti nimekad heliloojad! (min 3) Margo Kõlar, Peeter Vähi, Urmas Lattikas, Mari Vihmand, Toivo Tulev, Raimo Kangro ja Mart Siimer. 8. Kes oli gümnaasiumis Tambergi pinginaaber? Tema pinginaaber oli Lennart Meri. 9. Kuidas iseloomustad Jaan Räätsa loomingut? Kuulates Jaan Räätsa loomingut on üheks suuremaks märksõnaks rütmilisus ja sellega mängimine (Kontsert kammerorkestrile op.16 I Allegro). Veel mängib Rääts dünaamilisusega. seda on samuti palju kuulda ta loomingus, palju crecendosi ja pianosi, pause. Kõige selle rütmilisusega ei kao aga ära
vabamaks muutuma.Eesti rahvamuusika teemadel improviseerimise ja loominguga alustas jazzmuusikas esimesena Uno Naissoo. Tuntumad Eesti jazzmuusikud: Aleksander Rjabov- klarnetist ja mitmete orkestrite juht, Arvo Pilliroog (1946- 1993)- klarnetist, saksofonist, Tiit Paulus- kitarrist, Helmut Aniko- flööt, saksofon, vibrafon, Lembit Saarsalu- saksofonist, Tõnu Naissoo- pianist, Toivo Unt- bassist, Peep Ojavere (1943- 1993)- trummar, Aldo Meristo- pianist, Villu Veski- saksofonist, Urmas Lattikas- pianist, Ain Agan- kitarrist, Raivo Tafenau- saksofonist, Taavo Remmel- bassist, Els Himma- laulja, Silvi Vrait- laulja, Reet Kromel- laulja, “Horre Zeigeri orkester”, “Kiigelaulu kuuik ”, “Weekend Guitar Trio” AIN AGAN – EESTI JAZZMUUSIK Ain Agan on sündinud 27. oktoobril 1959, ta on eesti kitarrimängija ja helilooja, Tartu Ülikooli Vlijandi Kultuuriakadeemia kitarriõppejõud, Viljandi Kitarrifestivali asutaja ja kunstiline juht
Dzässmuusikuna on Villu Veski loonud ansamblid: Villu Veski kvartett (1985), Avicenna (1987), Saxappeal Band (1992),Tallinna saksofonikvarteti liige alates 1983. Põhjamaist etnodzässi mängiv muusikaprojekt "Põhjala Saarte Hääled" sai alguse 1998. Villu Veski JazzGroup alates 2006. Kontsertreisid on nende aastate jooksul toimunud pea kõigis Euroopa maades, Skandinaavias, endise Nõukogude Liidu aladel, Hiinas, Lõuna- ja Põhja-Ameerikas. Villu Veski on plaadikompanii TUTL artist. URMAS LATTIKAS Urmas Lattikas (sündinud 17. augustil 1960 Tapal) on eesti helilooja, dzässpianist ja ansamblijuht. Lõpetas 1974. aastal Tapa Muusikakooli klaveri erialal ja 1986 Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooni erialal, Eino Tambergi õpilasena. Täiendas end 1990 Bostonis, Berklee Muusikakolledzis (Berklee College Of Music) kompositsiooni ja dzässklaveri erialal.1983. aastal asutas omanimelise dzässkvinteti. Kahekordne Uno Naissoo nimelise loomingukonkursi laureaat 1984 ja
raadiosaadetes ning artiklites. 5 Kuulsamad Eesti jazzi esindajad läbiaegade Aleksander Rjabov- klarnetist ja mitmete orkestrite juht Arvo Pilliroog (1946- 1993)- klarnetist, saksofonist Tiit Paulus- kitarrist Helmut Aniko- flööt, saksofon, vibrafon Lembit Saarsalu- saksofonist Tõnu Naissoo- pianist Toivo Unt- bassist Peep Ojavere (1943- 1993)- trummar Aldo Meristo- pianist Villu Veski- saksofonist Urmas Lattikas- pianist Ain Agan- kitarrist Raivo Tafenau- saksofonist Taavo Remmel- bassist Els Himma- laulja Silvi Vrait- laulja Reet Kromel- laulja "Horre Zeigeri orkester" "Kiigelaulu kuuik " "Weekend Guitar Trio" 6 New Orleansi jazzi kujunemine New Orleansi jazz hakkas ilmet võtma 20 sajandi vahetusel. Suuremate puhkpilliorkestrite parimatest mängijatest moodustati väiksemaid ansambleid, millel oli kerge leida esinemisvõimalusi
osa. Pala peaks laulma mahulise ja sügava tooniga, et oleks väge algusest peale. Lugu algab väga võimsalt, siis jääb veidi vaiksemaks ja tempo muutub ka natuke kiiremaks. Edaspidi muutub uuesti võimsamaks ja lõpp on aeglane. Laul räägib sellest kuidas Eesti saab orjusest vabaks. See pala on kõige lemmikum nende seast, mille kohta pidi tegema referaadi ja see on ka kõige võimsam. 4 Väike maa Urmas Lattikas / Leelo Tungal Selle laulu kaks märksõna võiksid olla legato ja väga selge teksti artikulatsioon. Esimese salmi partiid on küllalt keerukad, suurt tähelepanu tuleks pöörata häälestusele just seal. Teksti tuleks rõhutada ja tekst peaks olema selge. Laulus on väga palju ta-i-ti rütmi. Meeshäältel tuleks lõpus Ernesaksa tsitaat laulda mõnusal üminal ja kindlasti crescendo-ga ning viimased kolm sõna laulus peaksid kõik laulma mezzoforte-ga. Laul on üpris aeglane.
Lause lõppe ei tohiks pikaks venitada. Kahe taktilises rütmis rõhutada esimest takti. Laulda mahuliselt, sügava kõlaga. Laulu seletas lahti dirigent Vaike Uibopuu Minu arvamus: Laul räägib sellest, et eestlastel on võimas hääl ja nad laulavad kogu oma südamega oma isamaale kauneimaid laule. Kuna meil tuksub me süda sees armastame ja austame me ikka oma kodumaad. Mitte mini takistuse ees ei anna me alla. 6 Väike maa Muusika: Urmas Lattikas sündis 17. augustil 1960. Ta on eesti helilooja ja dzässpianist. Sõnad: Leelo Tungal sündis 22.juulil 1947. Ta on eesti kirjanik. Videole kaasa lisatud fail: Väga oluline on tihe legato ja laulvus kogu laulus, teksti selge artikulatsioon. Hingamine on iga nelja takti järel. 4. ja 8. taktis sõnades ,,all" ja ,,hall" L - teisel löögil. Alates 9. taktist ühtlane cresc. takt 18 kulminatsioonini. 20. taktist dim. Osa lõpus väike rit. 24. takti mõlemad akordid fermaadiga. 25 takt (n.ö
Aastatel 19531959 töötas helirezissöörina Eesti Raadios. 1968. aastast oli ta Tallinna Konservatooriumi (Eesti Muusikaakadeemia) kompositsiooniõppejõud ja 1983. aastast professor.22 Helilooming Ta esindas neoklassitsistlikku suunda Eesti muusikas. Ta kirjutas paljudes zanrides, olulisel kohal on sümfoonilised teosed (neli sümfooniat, hulk kontserte) ja lavamuusika (3 ooperit ja balletti). Eino Tambergi õpilaste seas on Raimo Kangro, Peeter Vähi, Margo Kõlar, Urmas Lattikas, Toivo Tulev, Mari Vihmand ja Mart Siimer. Oma neoklassitsistliku ja ühtlasi ka eesti klassikalise muusika ühe tähtteosega Concerto grosso op. 5 (1956, esiettekanne 1957 märtsis) saavutas ta VI ülemaailmsel üliõpilas- ja 21 http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/tamberg/elu.htm 22 http://et.wikipedia.org/wiki/Eino_Tamberg 17
raadiosaadetes ning artiklites. Eesti jazz interpreete: Aleksander Rjabov-klarnetist ja mitmete orkestrite juht Arvo Pilliroog (1946-1993)-klarnetist, saksofonist Tiit Paulus-kitarrist Helmut Aniko-flööt, saksofon, vibrafon Lembit Saarsalu-saksofonist Tõnu Naissoo-pianist Toivo Unt-bassist Peep Ojavere (1943-1993)-trummar Aldo Meristo-pianist Villu Veski-saksofonist Urmas Lattikas-pianist Ain Agan-kitarrist Raivo Tafenau-saksofonist Taavo Remmel-bassist Els Himma-laulja Silvi Vrait-laulja Reet Kromel-laulja "H orreZeigeriorkester" "K iigelaulu kuuik" "W eekendGuitarTrio" 19. KASUTATUD KIRJANDUS: 1 "D zässm uusika"-Valter Ojakäär-Tallinn 1966 2 "M uusikaIX"(õpik) -Eve Karp-Tallinn1998
annaabi.ee 
