Denver Denver ● Denver on linn ja maakond USA-s, Colorado osariigi pealinn. ● Pindala: 401,3 km² Ajalugu ● 1902/1861-James Denver ● 1858-Denveri asustamine ● 1863-suur tulekahju Elanikkond Elanikke: 649 495 (2013) Rassiline jagumine (2010): 68,9%- valgenahalised 31,8%- hispaanlased või latiinod 10,2%- mustanahalised 3,4%- asiaadid 1,4%- põlisameeriklased 9,2%- teised rassid 4,1%- kahest või enamast rassist Kuulsad inimesed Tim Allan (1953) Jeffrey Pierce (1971) Hanna Hall (1984) Michael Hancock (1969) Arhitektuur tff Red Rocks Park and The Denver Museum Amphitheatre Of Nature & Sciense Arhitektuur Denver Art Museum Denver Zoo Arhitektuur Denver botanic gardens State Capitol Building Tänan kuulamast!
New York Asukoht ● Pindala: 1214 km² ● Asub New Yorgi osariigis vapp lipp ● elanike arv: 8 405 837 Rassiline jagunemine: ● asiaadid- 12,7% ● mustanahalised või aafriklased- 25,5% ● hispaanlased või latiinod- 28,6% ● valged- 44,0% ● mitte hispaanlased- 33,3% Ajalugu ● 1624. aastal Hollandi kolonist asutas kauplemiskoha. ● 1664. aastal oli Inglismaa kontrolli all, kingitus Yorki hertsogile. ● 1785-1790.aastadel oli New York Ameerika Ühendriikide pealinn. ● Ameerika iseseisvussõja suurim lahing peeti Brooklyni linnaosas 1776. aastal. Linnaosad Manhattan Bronx Brooklyn Queens Staten Island Vabadussammas ● Asub Liberty Islandil ● Kõrgus 46,05 m
aastal algas teine etapp, ehk Lõuna-Ameerika vabadusliikumine, iseseisvumisprotsessi oli võimatu peatada. Iseseissõja tulemused Pea-ageu kõik Ladina-Ameerika riigid olid nüüdseks sõltumatud, v.a. Kuuba ja Puerto Rico, kus püsisid veel Hispaania asumaad. Kõiigis riikides, peale Brasiilia, kehtestati parlamentaalne riigikord, kaotati orjus, tühistati muid seadusi, piirati kiriku õigusi ja muud. Rahvastik 19. sajandil 19. sajandil jäid pooled riigid siiski veel indiaanlaste maaks. Latiinod tõid sisse väga palju mustanahalist tööjõudu, sisse veeti ka inimesi Aasiast. Argentiina, Uruguay ja Tsiili saavutasid hariduse vallas suuri edusamme. Majandus ja sisepoliitika 19. sajandil Riigid spetsialiseerusid teatud kultuuri või tooraine tootmisele; iga riik tootis sed, mis oli neile kõige kergemini tehtavaim/kättesaadavaim. 19. sajandi teisel poolel tugevnes Ladina-Ameerika majanduslik ja rahaline sõltuvus Euroopa maadest; hiljem ka USA-st. Saadud raha investeeriti
Tegu oli kookospiima ja tequila seguga kookospähkli koores, millel on omapärane maitse ja mida juuakse kõrrega otse kookospähklist. Livingston oli ülejäänud Guatemalast täiesti erinev. Linnas valitses Kariibi mere kultuur: reggae- rütmid, mustad DJd, vabaõhuõllekad, tänavateater, kõhutantsu harrastavad tüdrukud, tümisevad Aafrika trummid, tänavakaubandus. Livingston on mustanahalise Guatemala kodu ja koht, kus latiinod puhkamas armastavad käia. Kasutatud kirjandus: http://ap3.ee/Default2.aspx?PaperArticle=1&code=3946/rpp_turism_394601 http://en.wikipedia.org/wiki/Guatemala http://www.alertnet.org/thenews/newsdesk/N04340216.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Guatemala http://www.twip.org/world-in-photos-central-america-guatemala-et-134-o.html Referaat GUATEMALA Kadri-Johanna Ilumäe Tartu Katoliku Kool 8.klas
Florida piirneb Georgia ja Alabama osariigiga. Osariigi suurim linn on Jacksonville. Jacksonville on linn Ameerika Ühendriikides Florida osariigis, osariigi suurim linn, Duvali maakonna keskus. Asub Atlandi ookeani ranniku lähedal Saint Johnsi jõe suudmealal. Hõlmab suurema osa Duvali maakonnast. Rahvastik (2006) - 794,555 Jacksonville on kiiresti kasvanud 20. sajandi teisel poolel ja on elanike arvult USA 12. linn. Elanikest 64,5% on valgenahalised, 29% afroameeriklased ja 4% latiinod. Jacksonville'i linnastus elab 1 278 000 inimest. FLORIDA: Pindala: 170 451 km² Elanikke: 18 251 243 (2007) Pealinn: Tallahassee (tæl´hæsi) Kõrgeim punkt: Britton hill (105m) ,,Jumalasse me usume" on ametlik rahvusvaheline moto Ühendriikides Floridas. Hüüdnimed Floridal · Orkaani osariik · Troopiline osariik · Jumala ootamise tuba · Tsitruse osariik · Lille osariik · Apelsini osariik · Päikesepaiste osariik
USA sündimus on alla maailma keskmise (21), kuid sellegipoolest kõrgem kui Euroopas (10). Suremuse üldkordaja on veidi alla maailma keskmise (9%), kuid sellegipoolest veidi suurem kui Ladina-Ameerikas (6), Aasias (7) ja Austraalias (7). Imikusuremus on maailma väikseim tänu USA kõrgele meditsiini arengutasemele. Keskmine imikusuremus maailmas on 21. Viimase 5 aasta jooksul 4.RAHVUSLIK KOOSSEIS Joonis 4. USA rahvuslik koosseis 2008 Latiinod(29%) Asiaat(26%) Mustanahalised(25%) Valged(17%) USAs on rahvuste poolest mitmekesine. Mitmekesisuse põhjuseks on ka immigreerumine. Suuremas osas on asiaate, latiinosid ja mustanahalisi. 5.RIIGI USULINE KOOSSEIS Joonis 5. USA usuline koosseis. USA on ka religioonide poolest rikkalik. USAs on esindatud kõik levinuimad religioonid. Kõige rohkem on kristlike inimesi (82%). Teisel kohal on judism (50%). 6.LINNASTUMINE
Maksud on madalad. Kui tahad paremat elujärge, pead ise pingutama. Sotsiaalne kihistumine ning ebavõrdsuse määr on kõrge. Nt Ameerika Ühendriigid Põlisvähemused ehk ajaloolised vähemused- antud riigis elanud aastasadu või veelgi põlisemad kui domineeriva ehk valitseva põhirahvuse esindajad. Eestis setud ja peispsivenelased; šotlased UKs. Sisserännuvähemused ehk immigratsioonivähemused- riiki tulnud hiljuti või ainult mõned põlved tagasi. Türklased Saksamaal, latiinod USAs. Mitmekultuuriline ehk multikultuuriline ühiskond- seal elab rohkem kui ühe rahvuse ja kultuuri esindajaid ning neis sallitakse kultuurilist mitmekesisust, mis annab ka vähemustele võimaluse ühiskonnaelus osaleda ja oma kultuuri edendada. Assimilatsioon ehk kultuuriline ühtesulandumine- selle puhul kaotavad etnilise vähemuse esindajad oma kultuurilise eripära ning võtavad omaks põhirahvuse kultuuri, kombed, keele ja ajalookäsitluse. Seda on rakendanud USA, Prantsusmaa.
riigieelarvad koostati defitsiidiga e. kulud ületasid tulud suurendati riigivõlga Tulemus: vähenes inflatsioon, algas uus majanduskasvu periood ja loodi juurde 13mil uut töökohta. USA sisepolitiika Sisepoliitiline areng on stabiilne ja püsib traditsiooniline kaheparteiline süsteem. Demokraatlik Partei - liberaalne maailmavaade toetas sotsiaalprogramimide suurendamist ja võitlust vaesuse vastu toetajaskond pigem vaesed, naised, noored, ka neegrid, latiinod ning vähemuste esindajad edul lõunaosariikides Vabariiklik Partei - konservatiivsema maailmavaatega pooldavad sotsiaalprogrammide kärpimist ja maksude alandamist toetajaskond pigem rikkad, mehed, vanemad inimiesed, valged ning kristlased edu põhjaosariikides Suuremad sisepoliitilised probleemid: Hirm kommunismi leviku ees - sellele aitasid kaasa: Külma sõja puhkemine USA tuumamonopoli kaotamine 1949 Ida-Euroopa sovjetiseerimine kommunistide
kulud ületasid tulud suurendati riigivõlga Tulemus: vähenes inflatsioon, algas uus majanduskasvu periood ja loodi juurde 13mil uut töökohta. USA sisepolitiika Sisepoliitiline areng on stabiilne ja püsib traditsiooniline kaheparteiline süsteem. Demokraatlik Partei - liberaalne maailmavaade → toetas sotsiaalprogramimide suurendamist ja võitlust vaesuse vastu → toetajaskond pigem vaesed, naised, noored, ka neegrid, latiinod ning vähemuste esindajad → edul lõunaosariikides Vabariiklik Partei - konservatiivsema maailmavaatega → pooldavad sotsiaalprogrammide kärpimist ja maksude alandamist → toetajaskond pigem rikkad, mehed, vanemad inimiesed, valged ning kristlased → edu põhjaosariikides Suuremad sisepoliitilised probleemid: Hirm kommunismi leviku ees - sellele aitasid kaasa: Külma sõja puhkemine → USA
a Lõunas juba 400 000 mustanahalist valijat,1966-1 miljon,mustanahaliste ametnuke arvu kasv,1968 seadus rassilise diskrimineerinise keelustamine elamispinna saamisel Samas ka mustade rahutused 1966 ja 1967,1968 M:L:Kingi tapmine.*Feminismi aktiviseerumine* 1964.a naisõiguslaste võit- soolise diskimineerimise vastase seadusparanduse vastuvõtt,1966 asutati Naiste Rahvuslik Organisatsioon(NOW) eesotsas Friedaniga 1966.a- 28 liiget, 1967-15 000 liiget. Latiinod poliitilisele tasandile: Latiinode üks liidreid Eliso(,,Kika") dela Garza Kongressi, Senatisse Latiino Joseph Montoya . Tema ja Gonzalez hiljem Kongressi komiteede esimeesteks. Põliselanike aktiivsuse tõus: Põliselanikud indiaanlased 1967 saavutasid mitmes osariigis oma õiguste taastamise maale ja veele tunnustamise,1968 asutati Ameerika Indiaanlaste liikumine"AIM", mille kaudu valitsuse raha jõudis indaanlasteni.KULTUUR JA ELUOLU:
1968 aastal tehakse mõrvatakse neegerliikumise juht Martin Luther King 12 ,,Mul on unistus, et ühel päeval istuvad endiste orjade pojad ja endiste orjapidajate pojad Georgia punastel küngastel ühiselt vendluse laua taga" Aktiivsust kogub ka feministide liikumised, 1964 aastal saavutasid naisõiguslased oma tahtmise. Võeti vastu soolise diskimineerimise vastase seadusparandus. Latiinod liikusid edasi poliitilisele tasandile. Latiinode üks liidreid Eliso (,,Kika") dela Garza valiti Kongressi, Senatisse sai Latiino Joseph Montoya. Tema ja Gonzalez said hiljem Kongressi komiteede esimeesteks. Tõusmist jätkas ka põliselanike aktiivsus. 1968 asutati Ameerika Indiaanlaste liikumine "AIM", mille kaudu valitsuse raha jõudis indiaanlasteni. Lõpuks saavutati ka edu kosmonautikas: 1965.a kahepäevane kosmoselend 1966 kahe
kaheparteiline süsteem on püsima jäänud tänaseni. Ameerika Ühendriikide sisepoliitilikas domineerivad kaks suurt parteid: Demokraatlik Partei (asutatud 1824) on liberaalsema maailmavaatega ning on Teise maailmasõja järel toetanud sotsiaalprogrammide suurendamist ning võitlust vaesuse vastu. Selle partei toetajaskonna hulka kuuluvad pigem vaesemad, naised, noored, valgete kõrval ka neegrid ja latiinod ning vähemuste esindajad. Kuni 20.saj lõpuni saavutas Demokraatlik Partei edu peamiselt lõunaosariikides. Vabariiklik Partei (asutatud 1854) on konservatiivsema maailmavaatega (nt vaidlustavad aborti) ja on sõja järel pooldanud pigem sotsiaalprogrammide kärpimist ja maksude alandamist. Partei pooldajaskonna moodustavad pigem rikkamad, mehed, vanemad inimesed, valged ning kristliku maailmavaatega inimesed. Vabariiklik Partei saavutas kuni 20
fakti, et demokraate pooldavad rohkem naised kui mehed (naiste hulgas on toetus 5-10% kõrgem) ning selle põhjuseks võib pidada asjaolu, et naised on mitmetes poliitika valdkondades (nt sotsiaalkaitse ja haridus) liberaalsemad kui mehed. Tõsi küll, selline sooline vahe on märgatav vaid valgete valijate puhul. (Patterson, 2013, p. 201; D. V. Edwards, 1998, p. 227) Rääkides latiinodest, tuleb mainida, et just nende hääled on valimistel sageli kaalukeeleks. Nimelt on latiinod majanduslikes küsimustes pigem liberaalsed ning sotsiaalses plaanis konservatiivsed, pooldades üheaegselt juskui kahe partei vaateid. Siiski on viimastel valimistel õnnestunud just Demokraatlikul parteil latiinod enda poole võita, kuna viimastele ei sümpatiseeri vabariiklaste seisukohad immigratsioonipoliitikas ning nad tunnetavad ohtu oma kogukonnale. (Patterson, 2013, pp. 201-202) Niisiis võib öelda, et Demokraatliku partei toetajateks on pigem mustanahalised ja latiinod,
· United States of America: asutatud 1776 · Föderatiivne vabariik, mis koosneb 50 osariigist (ja viiest territoorimumist.nt Puerto Rico) · ,,Rahvaste sulatusahi" , kümneid erinevaid rahvusi · 80% (Euroopa päritoluga) valged: suurimad päritolurahvused sakslased, iirlased, inglased · 12% afroameeriklased · Pärismaalasi (indiaanlasi, eskimod, Vaikse ookeani saarte elanikud) vaid 3,1 4,9 milj. · Aasia päritoluga elanike arv kasvab · Latiinod: hispaania keelsed ja roomakat. pärit enamasti Mehhikost ... kõige kiiremini kasvav rühm USA ja religioon · Ilmalik riik, aga maailma usklikum elanikkond (läänelikus kultuuriruumis) · 1986 86,4% täiskasvanutusest identifitseeris ennast kristlasena · 2007 protsent 78,4 % · Protestante 51,3% · Suurim üksik konfessioon on roomakat kirik: 23,9 % USA Eriaplgelised regioonid
Demokraatlik Partei. Laialdaste volitustega osariikidel on seadusandlik ja täidesaatev võim (seadusandlikud kojad (v.a. Nebraskas) on kahekojalised). Täidesaatvat võimu juhib valitav kuberner ja seadused võivad osariigiti erineda. Kohtusüsteem on kolmeastmeline. Kehtib 1789.a. põhiseadus, mida on korduvalt parandatud. Rahvusvahelise klassifikatsiooni alusel vaba riik. USA rahvastik on koosseisult ja jaotumiselt väga kirju. Valgeid on 81,7% (s.h latiinod) ja mustanahalisi 12,9%. USAs on 52% protestante, 24% katoliiklasi ja 2% mormoone. 82,1% rahvastikust räägib inglise keelt ja 10,7% hispaania keelt. Keskmine asustustihedus on 30 in/km2. U. ¾ rahvastikust elab linnades ja linnalistes asulates, mis moodustavad 2% riigi territooriumist. Tänapäeva peamised linnastud on tekkinud valglinnastumise tulemusena. USA ala ulatub lähisarktilisest vöötmest troopikavöötmeni. Suurimad pinnavormid on
võtmine. Üldiselt nii pikk distants nõuab suhtlemisel lisaenergiat. Suhtlemise laadi on võimalik muuta, muutes suhtlemisdistantsi Siiski tasub sellega ettevaatlik olla. Joonis 25. Järjekorras Ladina-Ameerika maades oli veel mõned aastad tagasi firmade juhtideks põhja-ameeriklased ehk nn. valged, neile allusid ladina- ameeriklased ehk nn. latiinod. Tekkis küsimus, miks on bossil oma kontoris nii suur kirjutuslaud (mõnel nägi see välja kui lennuki emalaev). Põhja- ja keskeurooplasel on suhtlemisdistantsid traditsiooniliselt pikemad kui lõunaeurooplasel. Sama kehtib ka Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 74 Suhtlemisvahendid ameeriklaste kohta
erinevad üksteisest sedavõrd, kuivõrd nad on säilitanud oma algse välimuse, tavad, keele ja päritolumaa perekonnanime. Religioon on uskumuste ja rituaalide kogum, mis on seotud millegi pühaga. Samasse religiooni kuuluvad inimesed tunnevad üksteist ära läbi jagatava religioosse traditsiooni. Rassi on raskem defineerida kuidas täpselt eristada puhast geno- või fenotüüpi. Siiski olemas peamised rassitüübid: aarialased, afro-ameeriklased, asiaadid, indiaanlased, juudid, latiinod jt. Gruppide erinev majanduslik, sotsiaalne ja poliitiline mõjuvõim ühiskonnas määrab ära rassikategooriate tähtsuse ja rassi tähenduse. Sotsiaalse situatsiooni määratlemine on rassi defineerimisel tähtsaim. Rahvusest, religioonist ja rassist tulenevad tegurid määravad ära kui suured on võimalused või takistused ressurssidele juurdepääsuks. Tähtsamad faktorid on sealhulgas nende füüsiline ja kultuuriline sarnasus domineeriva grupiga, haridustase,
annaabi.ee 
