100 seeni Räägitakse Indoneesia keeles 4 Ilm Keskmine temperatuur on 2527C Ööpäevane kõikumine umbes 10C 1700m Kõrgusel on 1517C Aastas sajab 20003000mm vihma Talvel 8001500mm 5 Jõed ja järved Suurim jõgi on Kalimantani Suurim järv on Sumatra 6 Muld Üldiselt lateriitmullad Mägedes pruunid metsamullad Vahest ka leetmullad ja kamarmullad 7 Taimed 10001500m Kõrguseni kasvavad liaanid ja igihaljad epifüüdid 3000m Kõrgusel on lähistroopilised metsad ja okasmetsad 4000m Kõrgusel alpivõsad ja niidud Mets katab maast üle 60% Sumatras kasvab must pipar, muskaatpähkel ja ingver 8 Loomad Väga liigirohke: India elevant
PEDOSFÄÄR muld hakkab kujunema lähtekivimi murenemisel. MURENEMINE kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maapinna pindmises osas vee, temperatuuri ja elusorganismide toimel. MURENEMISE LIIGID: 1)FÜÜSIKALINE murenemine ehk RADENEMINE kivim peenestub eri suurustega osadeks, aga mineraloogiline ja keemiline koostis ei muutu (kivim läheb katki).See on ülekaalus kuivas e. Oriidses kliimas (kõrbed, poolkõrbed). 2)KEEMILINE murenemine ehk PORSUMINE muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub. Kivimi väliskuju muutub suhteliselt vähe.Selline murenemine on ülekaalus niiskes ehk humiidses kliimas ( vihmametsad). 3)BIOLOOGILINE murenemine Algab elusorganismide kinnistumisega kivimitele. *biokeemiline aspekt -> jääkained *mehhaaniline aspekt -> juured MULLALEIMIS- mehhaaniline koostis näitab, millise suurusega mineraalosakestest muld muld koosneb (SL saviliiv, LS-liiv...
Suvemussooni ajal langeb temperatuur paari kraadi võrra ning pea kogu India territooriumil on siis kuu keskmine õhutemperatuur 28-29C. Vegetatsiooniperioodi lühendab kuiv kliima, niisutamise abil saab aastas 2 saaki. PINNAMOOD Pinnamood on lõunaosas mägine ja põhjaosas tasane. Loodusliku taimkatte on inimtegevus suurelt osalt hävitanud või seda tugevasti muutnud. MULLAD · Mullastikus on peamiselt punamullad,lateriitmullad,basaltidel tekkinud troopilised mustmullad ja lammimullad. · Himaalaja nõlvul paiknevad vastavalt kõrgusvööndeile pruunid metsamullad, leet -ja kamarmullad. Mullad on viljakad. Võrrelge oma riike ja tehke järeldused, kummas riigis on paremad loodusolud põllumajanduse arendamiseks. Põhjendage. Paremad loodusolud on põllumajanduse arendamiseks Saksamaal, kuna Indias esinevad väga suured üleujutused, mis rikub põllumaid ja saaki. B. Põllumajandusliku maa kasutamine
juuni-september, 7-8 kuud ja võimalik kaks saaki aastas. millal näiteks Mumbais sajab vaid ühe kuuga üle 600mm. Aastas võimalik saada kolm saaki. Pinnamood ja mullad Kanada India · Mullastikus on peamised punamullad, lateriitmullad, basaltidel tekkinud troopilised mustmullad (reguurid) ja · Kanadas on eripärased mullad. Põhjas on tundra ja lammimullad. Himaalaja nõlvul paiknevad vastavalt oksametsad keltsamullad. Ida osas on oksametsa leetmullad.
Suurimad jõed on Ganges, Prahmaputra, Indus, Narmada, Godavari, Krishna ja Mahanadi. Himaalajast algavad vihmast, lume-ja jääsulamisveest toituvad jõed on veerohkemad ja nende kõrgvesi püsib märtsist novembrini. Dekkanilt algavail, ainult vihmast toituvate jõgede kõrgvesi kestab juunist novembrini. Sageli on jõgedel, mis algavad Himaalajast, palju üleujutusi. Mullastik ja taimkate Mullastikus on peamiselt punamullad, lateriitmullad, basaltidelt tekkinud troopilised mustmullad ja lammimullad. Loodusliku taimkatte on inimtegevus suurelt osalt hävitanud või seda tugevasti muutnud. Gangese madaliku loodeosas on säilinud savannimetsi, savanne ja kuivalembelisi astelvõsasid. Himaalaja idaosa tuulepealsetel nõlvadel kasvab troopilisi vihmametsi. Metsiku looduse säilitamiseks on Indias rajatud siiski ka üsna arvukalt looduskaitsealasid ja rahvusparke nagu näiteks Ranthambore ja Kanha rahvuspark, Sasan Gir
India t�una-Aasias, mille pindala on 803 940 htsaim maavara on s�una-Aasias, mille pindala on 803 940 si, mille varu k�una-Aasias, mille pindala on 803 940 �una-Aasias, mille pindala on 803 940 nib hinnangu j�una-Aasias, mille pindala on 803 940 rgi 70 miljardi tonnini. Indias on siseveekogusid tihedalt, mis omakorda h�una-Aasias, mille pindala on 803 940 lbustab maa niisutamist. India mullastikus on peamiselt punamullad, lateriitmullad, basaltidelt tekkinud troopilised mustmullad ja lammimullad. Loodusliku taimkatte on inimtegevus suurelt osalt h�una-Aasias, mille pindala on 803 940 vitanud v�una-Aasias, mille pindala on 803 940 i seda tugevasti muutnud. Pealinn: Delhi Rahvused: punjabi, sindhi, pashtu, baloch, muhajir Keeled: urdu, punjabi, pashtu, inglise Usundid: hinduism, budism, jainism ja sikhism Rahvusloom: tiiger Rahvuslind: paabulind Rahvuspuu: Bengali viigipuu Rahvuslill: lootos India asukoha kaart
Protsess on intensiivsem keemilise elementide rikastel lähtekivimitel, kus kasvab palju rohttaimi. Kõrbete hallmullad – kuiv kliima, aurumine ületab sademete hulga. Mulla paksus on õhuke. Vaevumärgatav huumushorisont, soolarikas sisseuhtehorisont ning lähtekivim. Protsessiks on sooldumine, mille käigus soolad kuhjuvad mulla ülemistes horisontides, kuna mullavees lahustunud soolad liiguvad aurumise suunas maapinna lähedale, vesi aurustub ning soolad jäävad. Vihmametsade lateriitmullad – kliima on soe ja niiske, arub palju, kuid sademeid rohkem. Mulla paksus 6-10m. Toimub ferralisatsioon ehk mulla rikastumine rauaoksiididega. Mullad on punaka tooniga.
Loodusvarad Kliima Kogu India kliimat mõjutavad mussoontuuled, mis suviti toovad kaasa rohkesi sademeid.Põlluharijad on nendest vihmadest täiesti sõltuvad, sest kui vihma ei tule, on häda käes. Mõnikord on saduväga tugev ja põhjustab hirmsaid üleujutusi, mille käigus pühitakse maapinnalt minema terveid külasid ning hävivad ka põllud. Edelatuuled (juunist oktoobrini) Kirdetuuled (novembrist veebruarini) Mullastik, taimkate ja metsad Mullastikus on peamised punamullad, lateriitmullad, basaltidel tekkinud troopilised mustmullad (reguurid) ja lammimullad. Himaalaja nõlvul paiknevad vastavalt kõrgusvööndeile pruunid metsamullad, leet- ja kamarmullad. Loodusliku taimkatte on inimtegevus suurelt osalt hävitanud või seda tugevasti muutnud. Dekkani sisealal ja Induse-Gangese madaliku loodeosas on säilinud savannimetsi, savanne ja kuivalembesi astelvõsasid (Thari kõrbes). Lääne- Ghattide tuulealustel nõlvadel, Hindustani poolsaare kirdeosas ja Induse-
üleujutusi Doualas, Kameruni suurimas linnas. Mullastik Kamerunis on levinud niiske kliimaga ekvatoriaalaladel tekkinud lateriit- ja troopilised punamullad. Savannis domineerivad tüüpilised punased savannimullad. Ekvatoriaalsed ürgmetsad levivad lateriitmuldadel (kohati leetunud).Lateriitmuldade tsooni põhjapiir asub umbes 5-8º põhjalaiusel. Lateriitmullad on tellispunase värvusega, tekivad sademeterohkes troopilises kliimavööndis rohkesti alumosilikaate sisaldavate kivimite murenedes (lateriidiline porsumine). Lateriitmuld tekib biogeensete tegurite kaasmõjul ja on väheviljakas muld. 4 Ekvatoriaalsete leetunud lateriitmuldade tsoonist põhja pool, kus valitseb vahelduva niiskusega ekvatoriaalne mussoonne kliima, asetseb hästi väljakujunenud savanni punaste
orus. 5 MULLASTIK, TAIMKATE Lääne Hiinale on iseloomulikud kõrbete pruun ja hallmullad ning poolkõrbete kastanmullad. Ida Hiina tasandikel on valdavad kultuuristatud lammimullad (Kirde Hiinas ka mustmullad ja tumedad niidumullad), mäestikes pruunid metsamullad, lõunaosas lähistroopilised kolla ja punamullad, kohati lateriitmullad. Lääne Hiinas on ülekaalus hõre stepi, poolkõrbe ja kõrbetaimkate, mäenõlvul ja jõeorgudes kasvab kohati metsa ja võsa; suurem osa Tiibeti kiltmaast on kõrgmäestiku külmakõrb. Ida Hiina tasandikud on peaaegu täielikult üles haritud, ka mägede ja küngaste nõlvul on aiad ja istandikud; looduslikku metsa leidub ainult kirde ja edelapoolseis mäestikes: põhja pool okasmetsa
India tähtsaim maavara on süsi,mille maardlad asuvad Biharis,Orissas ja Madhya Pradeshis.Gujaratis,Assamis ja Maharasthra rannikul selfimeres leidub naftat.Orissas,Biharis,Madhya Pradeshis ja Maharasthras on aga maailma rikkamaid rauamaagimaardlaid kui ka mangaanimaardlad.Tähtsad on ka vilgu-,ilmeniidi-ja boksiidivarud.Vähesel määral leidub ka uraani- ja tooriumimaaki ning värvilisi metalle nagu kuld,vask,kroom,plii,tsink. Mullastik ja taimkate Mullastikus on peamiselt punamullad,lateriitmullad,basaltidel tekkinud troopilised mustmullad ja lammimullad.Himaalaja nõlvul paiknevad vastavalt kõrgusvööndeile pruunid metsamullad,leet-ja kamarmullad.Loodusliku taimkatte on inimtegevus suurelt osalt hävitanud või seda tugevasti muutnud.Dekkani sisealal ja Induse-Gangese madaliku loodeosas on säilinud savannimetsi,savanne ja kuivalembelisi astelvõsasid.Lääne-Ghattide tuulealustel nõlvadel,Hindustani poolsaare kirdeosas ja Induse-Gangese madaliku idaosas kasvab
mereline, A,B,C,D,E, läbiuhteline, veerez.kaltsifikatsioon, viljakas muld. Rohtlad- mustmuld, kontinentaalne kliima, A, B, C, veerez. Tasakaalus, kamardumine, viljakas muld.kõrbete mullad- kuiv, poolkuiv, A,B,C, aurustumine, sooldumine, ei sobi. Troopika. Pruunmuld, kuum, niiske kliima, A,E,B,C, läbiuhtumine,sooldumine, ferralisatsioon, ei sobi. Lähistroopika- kuiv, kõrge temp, A,B,C, läbiuhtumine, soolarikkad mullad,soojaleebelised taimed. Vihmametsad,lateriitmullad, pidev kuumus, niiske kliima, A,E,B,C, läbiuhteline, keem. Murenemine. Inimtegevuse mõju loodusele tallamine(rasked masinad) muldade tihenemine, õhu ja vee mahtuvuse vähenemine. Muld muutub väga kergeks ja tekib tuuleerosioon. Väetamine- põhjavette ja veekogudesse. Muld muutub viljatuks, tuule erosioon, veekogude kinnikasvamine. Põlluharimine- tuule ja vee erosioon. Muld läheb nõlvalt minema. Kahjurite umbrohutõrje- tabame ka kasukilkud putukad. Põhjavell ja veekogude reostumine,
2/3 Nepali alast on kõrgemal kui 1000m, sealhulgas ¼ kõrgemal kui 3000m ja 10% kõrgemal kui 5000m. Himaalaja kui noore kurdmäestiku pinnamoodi on tugevasti kujundanud liustikud ja vooluvesi. Nepali loodusele on iseloomulik erakordselt suur maastikuline ja bioloogiline mitmekesisus ning kõrgusvööndilisus. Viimase 30-40 aasta jooksul kuivendatud, varem soises Terais on kohati säilinud babuserohket padrikut. Terais on ülekaalus viljakad alluviaalmullad ja keskmäestikualadel punased lateriitmullad. Mets katab 27% territooriumist. Terai ja Eel-Himaalaja levinuim puuliik on tüse soorea. 1000- 3000m kõrgusel kasvab igihaljas ja heitleheline lehtmets, peaaheliku tuulepealseil nõlvakul ka okasmets. 3500-4000m kõrgusel kasvavad põõstikud ja kadastikud, neist kõrgemal on alpiniidud. Taimkate ulatub kuni 5500m kõrgusele. Nepalis elutseb 181 liiki imetajaid, 31 liiki on ohustatud, sh. Kääbussiga, vesipühvel, india ninasarvik, india elevant, lumeleopard, tiiger, india harjasküülik.
Hüdradatsioon- veega ühinemine (punane rauamaak hematiit annab veega ühinedes hüdraadi limoniidi). Kristallisatsioon- on mineraale, mille ehituses pole kristallstruktuuri, nad on amorfsed, need ühendid võivad kristalliseeruda. Hüdrolüüs- päevakivid lagunevad hüdrolüüsi tulemusena ja vastavalt laguproduktile, mis tekib, eristatakse talgistumist, serpentiinistumist, kaolinistumist. Troopilises kliimas tekivad kaoliinist oksiidid (boksiit, mis annab muldadele punase värvuse- lateriitmullad) 3)bioloogiline murenemine- elusate organismide ja nende laguproduktide toime. Huumushapped asuvad reaktsiooni mineraalidega ja tekivad orgaanilismineraalsed kompleksühendid. Muld tekib hetkest, kui rabenenud või porsunud kivimile asuvad esimesed bioloogilised organismid. Denudatsioon ja akumulatsioon Maa ehitust mõjutavad maasisesed ja maavälised jõud. Maasisesesd jõuad avalduvad aeglaste maakoore tõusude või vajumistena, vulkaanillise tegvusena, maavärinatena. Maasiseste jõudude
annaabi.ee 
