Sisemist uurimist teostatakse kinnastatud käe nimetissõrme ja keskmise sõrme abil kõige pealt tupe kaudu, samaaegselt palpeerides teise käega kõhtu. Tupes olevate sõrmedega tõstetakse emakasuuet ülespoole sellisel määral, et kõhu pealt on võimalik palpeerida emakapõhja. Munasarjad ja munajuhad Munasarjade ja -juhade palpeerimiseks viiakse sõrmed kordamööda palpeeritava emakamanusepoolsesse tupe lateraalsesse võlvi, samal ajal palpeeritakse kõhukatete peal vastavat piirkonda. Munasarjade palpatsiooni teostatakse, et selgitada välja, kas piirkond on valulik, kas esineb patoloogilise residentsusi (kui ja siis missugused on nende omadused). Emakas Emaka palpatsiooniga uuritakse emaka asendit, emaka suuruse vastavust eale ja sünnituste arvule, kas emakas on palpeerimisel valulik, emaka pinna sildedust, kas emaka liikuvus on normaalne.
· liigenduvad luud abaluu ja rangluu · liigese pinnad on lamedad, kaetud kiudkõhrega. (rangluu õlanukmine ots ja ..) · liigese tüüp - lameliiges · abiseadeldised sidemed (õlanuki-rangluu side, kaarnajätke-rangluu side, kaarnajätke-õlanuki side). · liikumine võrdlemisi väikese ulatusega. Toimub liikumine ümber sagitaaltelje, s.o. abaluu alumise nurga pöördumine mediaalsesse või lateraalsesse seisu (nt. Ülajäseme eemalduine üle horisontaaltasandi). 27. Rinnaku-rangluu liiges: · liigenduvad luud rangluu ja rinnakupide · liigese pinnad on inkongruentsed, kaetud kiudkõhrega (rangluu rinnakmine ots ja rinnakupide liigese pinnad) · liigese tüüp - keraliiges · abiseadeldised liigesepindu sobitav kõhrkeha (kõhrketas)
liigestumine rindkerega, liigestüübid, sidemed, liikumisvõimalused 1) Õlanuki-rangluuliiges: Liigenduvad luud on rangluu ja abaluu. Liiges moodustub rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel Liigesepinnad on lamedad, kaetud kiudkõhrega. LAMELIIGES Abiseadeldisi pole. Sidemed: Õlanuki-rangluuside, kaarnajätke-rangluuside, kaarnajätke- õlanuki side Liikumine: on väikese ulatusega, ümber sagitaaltelje – abaluu alumise nurga pöördumine mediaalsesse või lateraalsesse seisu, liigutades liigeseauku üles poole ja võimaldades suuremat sirutust. 2) Rinnaku-rangluu liiges: Rinnaku-rangluuliiges moodustub rangluu alumine ots ja rinnakupideme ühendumisel. Liigesepinnad on inkongruentsed, kaetud kiudkõhrega. KERALIIGES (kolmeteljeline liiges). Abiseadeldis: liigesepindu sobitab kõhrketas. Sidemed: eesmine ja tagumine rinnaku-rangluu side, rangluudevaheside, roide-rangluuside Liikumine: võib toimuda ümber kolme telje. Väga liikuv liiges. 7
õlanuki vahel. Tegu lameliigesega. Liigesekihnu tugevdavad rangluu-õlanuki side; kaarnajätke-rangluu side, mille kaudu kantakse ülajäseme raskus abaluult rangluule ja kaarnajätke-õlanuki side. Kõigi sidemete näol on tegu ka abiseadeldistega. Liikumine liigeses on võrdlemisi väikese ulatusega: toimub liikumine ümber sagitaaltelje, s.o. abaluu alumise nurga pöördumine mediaalsesse või lateraalsesse seisu. 24. Rinnaku-rangluuliiges, liigenduvad luud, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: liigenduvad rangluu ja rinnakupide. Abiseadeldiseks liigesepindu sobitav kõhrketas, mis jaotab liigeseõõne kaheks osaks. Rinnakut seotakse rangluu ja I roidega. Tegu keraliigesega. Liikumine toimub ümber kolme telje: ümber vertikaaltelje õlavöötme ette ja taha viimine; ümber sagitaaltelje õlavöötme tõstmine ja langetamine; vähesel määral pöörlemine ümber
Koos moodustavad need juhteteed üleneva ärgastussüsteemi. REM UNI REM uni ajal aktiivsus suureneb ajusillas, limbilises süsteemis, kiiru ja oimusagaras. Aktiivsus väheneb primaarses nägemisalas, prefrontaalkoores ning motoorses alas. PGO- lained : kindla mustriga kõrge amplituudiga elektilised potentsiaalid, mis detekteeritavad kõigepealt ajusillas (pons), kulgevad edasi hüpotaalamuse lateraalsesse põlvkehasse (corpus geniculatum) ja kuklakoorde (occipital cortex). REM deprivatsioonile järgneva une ajal oluliselt suurem PGO lainete sagedus. Lihastoonia : ajusillast alanevad signaalid seljaajju, mis pärsivad skeletilihaseid kontrollivaid motoneuroneid. Kiired silmaliigutused – ajusillas osa necleus reticularis pontis oralis rakkude aktiivsuse tõttu. NREM – iseloomulikud EEG-spindlid ja aeglased lained, mida põhjustavad sünkroniseeritud sünaptilised
ristluupõimikusse. Ristluupõimikust seljaaju valgeaine tagumise väädi mediaalsesse ossa õrnkimpu. Õrnkimp viib impulsi edasi posttsentraalsesse (tumesin.) kääru suuraju koores. 67.KIRJELDAGE INFO LIIKUMISE TEED SÕRMEDE LIHASTE SEISUNDIST KÄEST PEAAJU KOORDE Impuls liigub küünarluu-, kodarluu- ja keskpidist närve pidi ülespoole õlavarrepõimikusse. Õlavarrepõimikust seljaaju valgeaine tagumise väädi lateraalsesse ossa talbkimpu. Talbkimp viib impulsi edasi posttsentraalsesse (tumesin.) kääru suuraju koores.
neli ülemist ristluunärvi). Ristluupõimikust spinaalganglioni seljaaju valgeaine tagumist vääti pidi õrnkimpu -> postsentraalkääru. 4) Info liikumise tee sõrmede lihaste seisundist käest peaaju koorde: Impulss liigub kodarmistest ja küünarmistest painutajatest/sirutajatest küünarluu-, kodarluu- ja keskpidist närve pidi ülespoole õlavarrepõimikusse(4 alumist kaelanärvi). Õlavarrepõimikust seljaaju valgeaine tagumise väädi lateraalsesse ossa – talbkimpu. Talbkimp viib impulsi edasi posttsentraalsesse (tumesin.) kääru suuraju koores. 5) Tahtlik liikumistegevuse juhtimine käe lähendamisel (väikese sõrme poole), arvestades ainult kontsentrilist lihastööd: Tööd teevad randme painutajad-sirutajad koos. Nt. küünarmine randmepainutaja ja – sirutaja (moodustavad kinemaatilise ahela). Käsklus tuleb motokorteksist, pretsentraalkääru alumistest osadest ning liigub mööda
n. dorsalis lateralis (dorsaalne lateraaltuum) on seotud teiste talamuse tuumadega ning suuraju koorega ning reguleerib emotsioone n. lateralis posterior (tagumine lateraaltuum) ja talamuse paksenenud tagaosa (padjand, pulvinaris) on samuti seotud teiste talamuse tuumadega ning integreerivad talamusse saabuvaid signaale. Talamuse külgedele jäävad põlvikkehad. Mediaalsesse põlvikkehasse (corpus geniculatum mediale) suunatakse akustilised, lateraalsesse põlvikkehasse (corpus geniculatum laterale) aga visuaalsed signaalid. Muud sensoorsed impulsid suunatakse valdavalt tagumisse ventraaltuuma (n. ventralis posterior). Subtalamus on otse talamuse alla jääv vaheaju osa. Sisaldab juhteteid ja subtalamuse tuumasid. Ka punatuum ja substantia nigra ulatuvad osaliselt subtalamusse. Subtalamuse tuumad on seotud motoorsete funktsioonide regulatsiooniga, toimides kooskõlas basaalganglionitega.
sõrmedel kolm lüli) 27) Õlanuki - rangluuliiges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine? Liigenduvad luud on rangluu ja abaluu Liiges moodustub rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel Liigesepinnad on lamedad, kaetud kiudkõhrega. LAMELIIGES Abiseadeldisi pole Liikumine õlanuki-rangluuliigeses on väikese ulatusega, ümber sagitaaltelje – abaluu alumise nurga pöördumine mediaalsesse või lateraalsesse seisu. 28) Rinnaku - rangluuliiges: ------- : -------- Rinnaku-rangluuliiges moodustub rangluu alumine ots ja rinnakupideme ühendumisel Liigesepinnad on inkongruentsed, kaetud kiudkõhrega, liigesepindu sobitab kõhrketas (abiseadeldis) Keraliiges (kolmeteljeline liiges) Liikumine võib toimuda ümber kolme telje. Väga liikuv liiges. 29) Õlaliiges: -------- : -------- Liigenduvad abaluu liigeseauk ja õlavarreluupea. Abiseadeldisteks on liigeseõõnsusmokk, mille tõttu liigeseauk süveneb
abiseadeldised, liikumine? Plokkliiges (üheteljeline liiges) Liigenduvad luud on rangluu ja abaluu Liiges moodustub rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel Liigesepinnad on lamedad, kaetud kiudkõhrega. Liigesekihnu tugevdavad rangluu-õlanuki side, kaarnajätke-rangluu side, kaarnajätke- õlanuki side. Liikumine õlanuki-rangluuliigeses on väikese ulatusega, ümber sagitaaltelje abaluu alumise nurga pöördumine mediaalsesse või lateraalsesse seisu. 27) Rinnaku - rangluuliiges: ------- : -------- Keraliiges (kolmeteljeline liiges) Rinnaku-rangluuliiges moodustub rangluu ja rinnakupideme ühendumisel Liigesepinnad on inkongruentsed, kaetud kiudkõhrega, liigesepindu sobitab kõhrketas Rinnaku-rangluu liigese kihnu tugevdavad sidemed: rinnaku-rangluuside, rangluudevaheline side ja roide-rangluuside . Liikumine võib toimuda ümber kolme telje: 1)ümber vertikaaltelje õlavöötme ette ja
abiseadeldised, liikumine? Plokkliiges (üheteljeline liiges) Liigenduvad luud on rangluu ja abaluu Liiges moodustub rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel Liigesepinnad on lamedad, kaetud kiudkõhrega. Liigesekihnu tugevdavad rangluu-õlanuki side, kaarnajätke-rangluu side, kaarnajätke- õlanuki side. Liikumine õlanuki-rangluuliigeses on väikese ulatusega, ümber sagitaaltelje – abaluu alumise nurga pöördumine mediaalsesse või lateraalsesse seisu. 27) Rinnaku - rangluuliiges: ------- : -------- Keraliiges (kolmeteljeline liiges) Rinnaku-rangluuliiges moodustub rangluu ja rinnakupideme ühendumisel Liigesepinnad on inkongruentsed, kaetud kiudkõhrega, liigesepindu sobitab kõhrketas Rinnaku-rangluu liigese kihnu tugevdavad sidemed: rinnaku-rangluuside, rangluudevaheline side ja roide-rangluuside . Liikumine võib toimuda ümber kolme telje: 1)ümber vertikaaltelje – õlavöötme ette ja
abiseadeldised, liikumine? Plokkliiges (üheteljeline liiges) Liigenduvad luud on rangluu ja abaluu Liiges moodustub rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel Liigesepinnad on lamedad, kaetud kiudkõhrega. Liigesekihnu tugevdavad rangluu-õlanuki side, kaarnajätke-rangluu side, kaarnajätke- õlanuki side. Liikumine õlanuki-rangluuliigeses on väikese ulatusega, ümber sagitaaltelje abaluu alumise nurga pöördumine mediaalsesse või lateraalsesse seisu. 27) Rinnaku - rangluuliiges: ------- : -------- Keraliiges (kolmeteljeline liiges) Rinnaku-rangluuliiges moodustub rangluu ja rinnakupideme ühendumisel Liigesepinnad on inkongruentsed, kaetud kiudkõhrega, liigesepindu sobitab kõhrketas Rinnaku-rangluu liigese kihnu tugevdavad sidemed: rinnaku-rangluuside, rangluudevaheline side ja roide-rangluuside . Liikumine võib toimuda ümber kolme telje: 1)ümber vertikaaltelje õlavöötme ette ja
annaabi.ee 
