laevale omaste lastide laadimiseks ja lossimiseks. Lastiseade on omane suuremale osale kaubaveoga tegelevatest laevadest. Vaid teatud kaupu teatud sadamate vahel vedavate laevadel võib lastiseade puududa. Sellisel juhul toimub lastitöötlus sadama vahenditega. Sellised võivad olla konteinerilaevad, mis töötavad vaid konteiner- terminaalide vahel. Ka teatud puistlaste vedavad laevad on lastiseadmeta. Tankerite lastiseadmeks on aga torustike ja pumpade süsteem. Lastiseadmete tüübi valik oleneb laeva lastidest, sõidurajoonist, kiirusest, mõõtmetest ja paljust muust. Tänapäeva laevadel suureneb spetsialiseerumise aste, mis muudab lastiseadmete ehituse ja koosseisu väga mitmekesiseks ja ühes loengus praktiliselt haaramatuks. Seepärast vaatleme universaalsete kuivlastilaevade ja vaid mõnede spetsialiseeritud laevade lastiseadet. Lastiseadme kõigi elementide koostis, tugevus, valmistamistehnoloogia, kontrollimise
peale laevaga aset leidnud avariid päästetalituste, kindlustajate (ka P&I klubi) või KÜ nõudel. Perioodilise sanitaarorganite ülevaatus tagajärjena saab laev Rahvusvahelise sanitaarsertifikaadi. Eraldi järelvalvet teostatakse rottide avastamiseks. Kui ei leita, antakse pool aastat kehtiv tõend, mis vabastab deratiseerimisest. Kui rotte leitakse, teostatakse deratifitseerimine ja antakse sama tõend. Omaette reeglid on lastiseadmete tarvis. Nagu juba eespool öeldud, vaatavad neid perioodiliselt üle nii KÜ-d kui ka laevapere liikmed. Laevapere peab KÜ esindajale esitama oma ülevaatuste aktid. Spetsiaalsed reeglid kehtivad ka külmutusseadmete kohta. Kui kõik eelpoolkirjeldatu puudutab peamiselt tehnilisi aspekte (me ei käsitlenud IMO meremeeste haridust ja vahisseismise nõudeid kajastavat konventsiooni), siis Ohutuse Juhtimise Koodeks (International Safety Managament, ISM-code) kujutab endast
lastide laadimiseks ja lossimiseks. Lastiseade on omane suuremale osale kaubaveoga tegelevatest laevadest. Vaid teatud kaupu teatud sadamte vahel vedavatel laevadel võib lastiseade puududa. Sellisel juhul toimub lastitöötlus sadama vahenditega. Nendeks võivad olla konteinerlaevad (töötavad teatud terminalide vahel), puistlaste vedavad laevad (ainult luugid) ja tankerid (torustikud ja pumbad). Lastiseadmete tüübi valik oleneb laeva lastidest, sõidurajoonist, kiirusest, mõõtmetest jpm. Lastiseadmete kõigi elementide koostis, tugevus, valmistamistehnoloogia, kontrollimise perioodilisus ja ka hooldus laevapere poolt on klassifikatsiooniühingute range kontrolli all. Lastiseadmete hulka kuuluvad: kraanad, losspoomid, rambid, trümmiluugid, torustik. 2. Prügiraamat Reguleerib MARPOL
olulisemate iseloomustajate väljaselgitamine. Oluline on välja tuua just transpordivahendite, kui kaubavedajate iseloomustajad. Oluline on välja tuua järgmised näitajad: - transpordivahendi gabariitmõõtmed; - transpordivahendi kaubaruumi(de) mõõtmed, - transpordivahendi lastiluukide mõõtmed ja avamise süsteemid; - lastiseadmete olemasolu; - jms. Laevade ja vagunite andmed leiad tabelitest 4 ja 5. Tabel 4 Laevade iseloomustajad
19 M/S Star on reisilaev, mis veab inimesi ja sõidukeid, näiteks: treilerid, rekkaid, väikseid aotoid jne. Laevas on kaks autoteki kolmas ja viies tekk ja üks lisa autotekk ehk kuues tekk, lisa autotek koosneb neljast rambist, sinna tulevad väikesed autod. Lastiseade Lastiseade on konstruktsioonide ja mehhanismide kogum, mis on ette nähtud antud laevale omaste lastide laadimiseks ja lossimiseks. Lastiseadmete tüübi valik oleneb laeva lastidest, sõidurajoonist, kiirusest, mõõtmetest ja paljust muust. Lastioperatsioon M/S Star-il Peale haalamist peavad madrused lossima ja laadima kaupa ehk autoid. Autode lossimisega ja laadimisega tegelevad kõik madrused, kes on sel ajal tööl ja kolmas tüürimees ja vanemtüürimees. Lossimise ajal kolm madrust suunavad autoid laevast välja, üks madrus seisab viiendal autotekkil ahtris või võõris (sõltub mis
· Pidur (stopper)(kettpidur, vintpidur = tormipidur tekil) · Ankrupeli (kepsel) (ketiratas = veab ketti üles, lintpidur) · Ketikast · Ketihalss (keti kinnitus korpuse külge ketikastis) Ankrute tüübid: · Tokiga ankrud: admiraliteedi ankur, Trotmanni ankur · Tokita ehk patentankrud: Halli ankur (levinuim), Gruzoni ankur · Suurendatud haardejõuga ankur: Denfirdi ankur, Matrossovi ankur 31. Lastimisseade. Mastid. Otstarve, osade nimetused Lastimisseade Lastiseadmete tüübi valik oleneb laeva lastidest, sõidurajoonist, kiirusest, mõõtmetest jne Tänapäeva laevadel suureneb spetsialiseerumise aste, mis muudab lastiseadmete ehituse ja koosseisu väga mitmekesiseks. Lastiseadme kõigi elementide koostis, tugevus, valmistamistehnoloogia, kontrollimise perioodilisus ja ka hooldus laevapere poolt on klassifikatsiooni-ühingute range järelvalve all. Lastiseade on konstruktsioonide ja mehha-nismide kogum, mis on ette nähtud antud laevale omaste
Kuna laeva seisund selle eelneva testi tegemise ajal üldiselt erineb laeva väljasõiduseisundist ja veel enam "halvimast seisundist" reisi jooksul, siis peab testi tulemusi vastavalt kohandama, et neid saaks neid kapteni poolt kehtestatud või juhenddokumentidega nõutud piirväärtustega võrrelda. 2. Tulemuste kohandamisel peab arvesse võtma kõiki suuremaid masside muutusi või nihkeid, nagu: · Kauba laadimine/lossimine või nihutamine, · Raskete lastiseadmete langetamine/tõstmine tööasendist meresõiduasendisse, · Luugikatete kailt laevatoimetamine, · Rampide ülestõstmine või vöörivisiiri allalaskmine, · Tankide täitmine või tühjendamine/tarbimine, kaasa arvatud vabapindade mõjude muutused, · Tekilasti massi kasv vettimise tagajärjel, · Ülamassi kasv jäätumise tagajärjel. 3. Laeva püstuvuse mõõtmise tulemusteks on DISM ja KGc. Igasuguse kohandamise sihiks on määrata DISM ja KGc kohandatava seisundi jaoks
antud laevale omaste lastide laadimiseks ja lossimiseks. Lastiseade on omane suuremale osale kaubaveoga tegelevatest laevadest. Vaid teatud kaupu teatud sadamate vahel vedavate laevadel võib lastiseade puududa. Sellisel juhul toimub lastitöötlus sadama vahenditega. Sellised võivad olla konteinerilaevad, mis töötavad vaid konteiner-terminaalide vahel. Ka teatud puistlaste vedavad laevad on lastiseadmeta. Tankerite lastiseadmeks on aga torustike ja pumpade süsteem. Lastiseadmete tüübi valik oleneb laeva lastidest, sõidurajoonist, kiirusest, mõõtmetest ja paljust muust. Tänapäeva laevadel suureneb spetsialiseerumise aste, mis muudab lastiseadmete ehituse ja koosseisu väga mitmekesiseks ja ühes loengus praktiliselt haaramatuks. Seepärast vaatleme universaalsete kuivlastilaevade ja vaid mõnede spetsialiseeritud laevade lastiseadet. Lastiseadme elemendid. a) kerge losspoom koos varustusega; b)
laevale omaste lastide laadimiseks ja lossimiseks. Lastiseade on omane suuremale osale kaubaveoga tegelevatest laevadest. Vaid teatud kaupu teatud sadamate vahel vedavate laevadel võib lastiseade puududa. Sellisel juhul toimub lastitöötlus sadama vahenditega. Sellised võivad olla konteinerilaevad, mis töötavad vaid konteiner-terminaalide vahel. Ka teatud puistlaste vedavad laevad on lastiseadmeta. Tankerite lastiseadmeks on aga torustike ja pumpade süsteem. Lastiseadmete tüübi valik oleneb laeva lastidest, sõidurajoonist, kiirusest, mõõtmetest ja paljust muust. Tänapäeva laevadel suureneb spetsialiseerumise aste, mis muudab lastiseadmete ehituse ja koosseisu väga mitmekesiseks ja ühes loengus praktiliselt haaramatuks. Seepärast vaatleme universaalsete kuivlastilaevade ja vaid mõnede spetsialiseeritud laevade lastiseadet. Lastiseadme elemendid. a) kerge losspoom koos varustusega; b) raskekaalupoom koos
antud laevale omaste lastide laadimiseks ja lossimiseks. Lastiseade on omane suuremale osale kaubaveoga tegelevatest laevadest. Vaid teatud kaupu teatud sadamate vahel vedavate laevadel võib lastiseade puududa. Sellisel juhul toimub lastitöötlus sadama vahenditega. Sellised võivad olla konteinerilaevad, mis töötavad vaid konteiner-terminaalide vahel. Ka teatud puistlaste vedavad laevad on lastiseadmeta. Tankerite lastiseadmeks on aga torustike ja pumpade süsteem. Lastiseadmete tüübi valik oleneb laeva lastidest, sõidurajoonist, kiirusest, mõõtmetest ja paljust muust. Tänapäeva laevadel suureneb spetsialiseerumise aste, mis muudab lastiseadmete ehituse ja koosseisu väga mitmekesiseks ja ühes loengus praktiliselt haaramatuks. Seepärast vaatleme universaalsete kuivlastilaevade ja vaid mõnede spetsialiseeritud laevade lastiseadet. Lastiseadme elemendid. a) kerge losspoom koos varustusega; b)
(Näit. SWL – 60T 19.11.2009). Kraanasi on mitmesuguste konstruktiivsete lahendustega.Võivad olla üksik- ja paariskraanad, asetseda laeva keskel või ühes pardas, võimelised liikuma piki laeva ja põõrelda koos laadungiga 360°. Tänapäeva miinimumnõue on, et kraana peab suutma tõsta 40' jalast konteinerit (u. 4 t.). Laevadel kasutatakse ka sildkraanasi, harvem portaalkraanasid. . Lastiseadmete hulka kuuluvad: kraanad, losspoomid, rambid, trümmiluugid, torustik. • Töötervishoiu- ja tööohutusalased nõuded ohtlike ainete laadimisel ja lossimisel ning käsitlemine laevas. Laevapere liikmete ohutuse jälgimine: laevapere liikmed, kes on hõivatud lastimise, lossimise või lasti kinnitamisega, peavad olema varustatud kaitseriietuse ja -varustusega, kiivritega. Kui teki all puudub sobiv läbipääs, tuleb tekilasti äärtele vertikaalsete tugede
Ankruseadme juurde kuulub ka spetsiaalse konstruktsiooniga ruumketikast.See ruum hoiab ankruketti. Ankrukett koosneb lõhidest, mis ´??????moodustavad umbes 25 meetri pikkused ketilõigud 31. Lastimisseade. Mastid. Otstarve, osade nimetused Lastiseadme kõigi elementide koostis, tugevus, valmistamistehnoloogia, kontrollimise perioodilisus ja ka hooldus laevapere poolt on klassifikatsiooniühingute range järelvalve all. Lastiseadmete tüübi valik oleneb laeva lastidest, sõidurajoonist, kiirusest, mõõtmetest ja paljust muust. Lastiseade on konstruktsioonide ja mehhanismide kogum, mis on ette nähtud antud laevale omaste lastide laadimiseks ja lossimiseks. Lastiseade on omane suuremale osale kaubaveoga tegelevatest laevadest. Vaid teatud kaupu teatud sadamate vahel vedavate laevadel võib lastiseade puududa. Sellisel juhul toimub lastitöötlus sadama vahenditega.