Joon. 3.8.). Keskne - parim koht eluruumi- deks. Vahepealne - seda asetust kasu- tatakse enamikul kaasaegsetel univer- saalsetel kuivlastilaevadel Ahtris - sageli kasutatav variant. Kindlasti on masinaruum ahtris tankeritel ja balkeritel. Võrdluseks vaatleme selle asetuse häid ja halbu aspekte. Joon. 3 8. Hea - 1. Vabastab ülejäänud laevakere täielikult lastile (ka kere kõige laiemas osas). Jätab vabaks teki kuni vöörini. 2. vähendab masinaruumi kubatuuri, 3. lühendab sõuvõlli 4. vabastab võllitunneli vajadusest. Halb - 1. Tühjal laeval tekkib suur trimm (diferent) ahtrisse, 2. elutingimused on halvemad (vibratsioon, müra, õõtsumine), halveneb väljavaade sillalt, (eriti ballastis laevaga), ees on lasti- seadme
Ahtris - sageli kasutatav variant. Kindlasti on masinaruum ahtris tankeritel ja balkeritel. Võrdluseks vaatleme selle asetuse häid ja halbu aspekte. Joon. 3.28. Hea - 1. Vabastab ülejäänud laevakere täielikult lastile (ka kere kõige laiemas osas). Jätab vabaks teki kuni vöörini. 2, vähendab masinaruumi kubatuuri, 3. lühendab sõuvõlli 4. vabastab võllitunneli vajadusest. Halb - 1. Tühjal laeval tekkib suur trimm (diferent) ahtrisse, 2. elutingimused on halvemad (vibratsioon, müra, õõtsumine), halveneb väljavaade sillalt, (eriti ballastis laevaga), ees on lasti- seadme konstruktsioonid , nähtavusele avaldab mõju ka kiilõõtsumine.
Metaan 0,427 Propeen 0,613 Etaan 0,540 Propeenoksiid 0,830 Propaan 0,583 Eteenoksiid 0,896 n-butaan 0,600 Vinüülkloriid 0,965 Eteen 0,570 8.4.3. Lasti kihistumine (rollover) Kui tanki lastimisel satub suurema tihedusega veeldatud gaas väiksema tihedusega lastile, võib käivituda spontaanne segunemise protsess, taastamaks olukorda, kus tihedam last asub sügavamal. Selle protsessi käigus võib välja keeda kuni kümme korda rohkem lasti kui tavaliselt või surve tankis tõusta kõrgemale survest, millele on reguleeritud kaitseventiilide vedrud ja suur hulk auru või gaasi heidetakse atmosfääri. Väljakeemise vältimiseks tuleb: - ladustada erineva tihedusega vedelikud eraldi tankidesse - vältida vaheaegu lastimisel. 8.4.5
Lootsi ülesandeks on aidata laev ohutult reidilt sadamasse. Kui laev oli jõudnud sadama basseini, siis seal keerasid laevad ennast ringi ning seejärel manööverdasid ennast kai äärde. Kai ääres olid laeva ootamas kaimadrused/dokkerid, kes võtsid vastu laevalt visatud otsad. Kui otsad olid kätte saadud, siis tuli need kinnitada pollarite külge, et laev saaks kindlalt kinnitatud ja seda selleks, et lastimisel laev liiguks minimaalselt ja seda selleks, et ei tekiks laevale ega lastile mingeid vigastusi. Kui otsad olid pollarite külge kinnitatud, siis tuli panna laevatrapp, mida mööda saab laeva ja laevast välja ning seejärel, kui see oli tehtud, siis saabus laeva piirivalvur, kes kontrollis, et laevas ei oleks midagi ebaseaduslikku ning kui igakordne käik oli tehtud võisid minna laeva muud isikud. Üldjuhul läks järgmisena laeva kaubaomaniku esindaja, kes tegi laevas mõõtmised, et teada saada, kui palju laeva tegelikult kaupa läheb
summaarne mass: tühi laev + varustus + kättesaamatud vedellasti jäägid; full täislastis veeväljasurve ja 100% varusid: light + last + 100% varusid + meeskond ja reisijad. Laev on lastitud lastimärgini (Plimsolli ketas) lubatud süvisel; full täislastis veeväljasurve ja 10% varusid: light + last + 10% varusid + meeskond ja reisijad. Laev on sihtkohta jõudmas. W dedveit e. lasti kandevõime. Puhtale lastile lisanduvad kütuse, toitevee, õlide, meeskonna ja tema varude mass. Lihtsustatud moodus dedveidi arvutamiseks W = full light . 2.4. Laeva teoreetilised elemendid Laeva teoreetiliselt jooniselt mõõdetud poolordinaatidest koostatakse tabel. Nende andmete alusel arvutatakse laevakere teoreetilised elemendid, olenevalt laeva süvisest, eeldades, et laev on õiges trimmis, s.t. t = 0.
regulaarsete ajavahemike tagant pingutada. Kõigi lasti ülevaatuste ja soringute pingutamise kohta on vaja teha sissekanne laeva logiraamatusse. Reisi planeerimisel tuleb valida kursid, mis ei läbi halbade ilmastikutingimustega rajoone. Selleks tuleb kasutada pikaajalisi ilmaprognoose või soodsaid mereteid pakkuvate agentuuride teenuseid. Kui laev siiski satub rasketesse ilmatingimustesse tuleb varakult vähendada kiirust või muuta kurssi, vähendamaks lastile mõjuvaid jõude. Kui laeval tekib normaalse varude kulutamise juures külgkalle, võivad selle põhjused olla järgmised: · lasti nihkumine · vee tungimine trümmidesse. Suurem lasti nihkumine tekil on kohe märgatav. Tekilast võib nihkuda ka vähemärgatavalt. Külgkalde võib põhjustada ka lasti nihkumine trümmis. Külgkalde tekkimisel on vaja leida tekkepõhjus ja alles 19 siis võtta kasutusele abinõud olukorra parandamiseks
lastiruumi niiskuse tõusu. Laeva liikumisel tühjalt sooja õhu tsoonist külma õhu tsooni võib suletud luukidega trümmides tekkida veeauru kondensatsioon õhuniiskuse suurenemise tagajärjel. Lastiruumi mikrokliima muutub ühest kliimatsoonist teise liikumisel järgmiselt: suvel, kui veetemperatuur on madalam õhutemperatuurist, on soojuse liikumine koos niiskusega suunatud ülevalt alla, alumised lastikihid niiskuvad, ventilatsioon suurendab soojuse ülekannet välisõhult lastile ja sõltuvalt õhu parameetritest last niiskub või kuivab talvel, kui õhutemperatuur on madalam veetemperatuurist, on soojuse liikumine koos niiskusega alt üles, ülemised lastikihid niiskuvad ja välisõhuga ventileerimine kuivatab ülemist lastikihti. Trümmide tuulutamiseks kasutatakse loomulikku või sundtuulutust. Loomulik tuulutus toimub trümmi ventilatsioonitorude kaudu. Sundtuulutus toimub elektrimootoritega käitatavate ventilaatorite abil.
(kuupjalgades), mida on vaja ühe tonni lasti mahutamiseks laevas (näit.: tinakangid 0,2 m3/t, maak 0,4-0,5 m3/t, nisu puistes 1,25-1,30 m3/t, saematerjal 2,3-2,7 m3/t, ratastehnika 10-20 m3/t, keskmiselt tükikaup 1,9-2,1 m3/t). Seega väljendub erimahutavus kui lastiruumide mahu (eraldi puistlasti ja tükilasti tarvis) suhe puhta kandevõimega W/PL m3/t. See näitaja valitakse vastavalt laeva tegevuseesmärgile ja tulevasele lastile ning märgitakse ära juba laeva projektülesandes. Universaalsetel kuivlastilaevadel on see 1,9-2,2 m3/t, puistlastilaevadel 1,4-1,6 m3/t, metsaveolaevadel 2,3-2,7 m3/t ja tankeritel 1,1-1,4 m3/t. Erinevate lastiruumide erimahutavus võib vähesel määral erineda laeva üldisest lastimahutavusest. Reisijatemahutavus (passenger capacity, пассажировместимость) Teadaolevalt loetakse reislaevaks iga laev, mis võtab pardale 12 või enam reisijat.
tekihoonete kuju, korruste hulk neis, korstnakatte disain, lastiseadme kompositsioon, värvigamma ja palju muud. Masinaruumi asetus (koos eluruumidega) Keskne - parim koht eluruumi-deks. Vahepealne - seda asetust kasu-tatakse enamikul kaasaegsetel univer-saalsetel kuivlastilaevadel Ahtris - sageli kasutatav variant. Kindlasti on masinaruum ahtris tankeritel ja balkeritel. Võrdluseks vaatleme selle asetuse häid ja halbu aspekte. Hea - 1. Vabastab ülejäänud laevakere täielikult lastile (ka kere kõige laiemas osas). Jätab vabaks teki kuni vöörini. vähendab masinaruumi kubatuuri, lühendab sõuvõlli vabastab võllitunneli vajadusest. Halb - 1. Tühjal laeval tekkib suur trimm (diferent) ahtrisse, 1. elutingimused on halvemad (vibratsioon, müra, õõtsumine), halveneb väljavaade sillalt, (eriti ballastis laevaga), ees on lastiseadme konstruktsioonid , nähtavusele avaldab mõju ka kiilõõtsumine. 7. Varitekklaeva omapära ja kasutuseesmärk. 8
tekihoonete kuju, korruste hulk neis, korstnakatte disain, lastiseadme kompositsioon, värvigamma ja palju muud. Masinaruumi asetus (koos eluruumidega) Keskne - parim koht eluruumi-deks. Vahepealne - seda asetust kasu-tatakse enamikul kaasaegsetel univer-saalsetel kuivlastilaevadel Ahtris - sageli kasutatav variant. Kindlasti on masinaruum ahtris tankeritel ja balkeritel. Võrdluseks vaatleme selle asetuse häid ja halbu aspekte. Hea - 1. Vabastab ülejäänud laevakere täielikult lastile (ka kere kõige laiemas osas). Jätab vabaks teki kuni vöörini. vähendab masinaruumi kubatuuri, lühendab sõuvõlli vabastab võllitunneli vajadusest. Halb - 1. Tühjal laeval tekkib suur trimm (diferent) ahtrisse, 1. elutingimused on halvemad (vibratsioon, müra, õõtsumine), halveneb väljavaade sillalt, (eriti ballastis laevaga), ees on lastiseadme konstruktsioonid , nähtavusele avaldab mõju ka kiilõõtsumine. 7. Varitekklaeva omapära ja kasutuseesmärk. 8
tekihoonete kuju, korruste hulk neis, korstnakatte disain, lastiseadme kompositsioon, värvigamma ja palju muud. Masinaruumi asetus (koos eluruumidega) Keskne - parim koht eluruumi-deks. Vahepealne - seda asetust kasu-tatakse enamikul kaasaegsetel univer-saalsetel kuivlastilaevadel Ahtris - sageli kasutatav variant. Kindlasti on masinaruum ahtris tankeritel ja balkeritel. Võrdluseks vaatleme selle asetuse häid ja halbu aspekte. Hea - 1. Vabastab ülejäänud laevakere täielikult lastile (ka kere kõige laiemas osas). Jätab vabaks teki kuni vöörini. vähendab masinaruumi kubatuuri, lühendab sõuvõlli vabastab võllitunneli vajadusest. Halb - 1. Tühjal laeval tekkib suur trimm (diferent) ahtrisse, 1. elutingimused on halvemad (vibratsioon, müra, õõtsumine), halveneb väljavaade sillalt, (eriti ballastis laevaga), ees on lastiseadme konstruktsioonid , nähtavusele avaldab mõju ka kiilõõtsumine. 7. Varitekklaeva omapära ja kasutuseesmärk. 8
võib paikneda pidevas tekiehitises (autoveolaevad). Masinaruumi asetus (koos eluruumidega) Keskne - parim koht eluruumi-deks. Vahepealne - seda asetust kasu-tatakse enamikul kaasaegsetel univer-saalsetel kuivlastilaevadel Ahtris - sageli kasutatav variant. Kindlasti on masinaruum ahtris tankeritel ja balkeritel. Võrdluseks vaatleme selle asetuse häid ja halbu aspekte. Hea - 1. Vabastab ülejäänud laevakere täielikult lastile (ka kere kõige laiemas osas). Jätab vabaks teki kuni vöörini. 2. vähendab masinaruumi kubatuuri, 3. lühendab sõuvõlli 4. vabastab võllitunneli vajadusest. Halb - 1. Tühjal laeval tekkib suur trimm (diferent) ahtrisse, 2. elutingimused on halvemad (vibratsioon, müra, õõtsumine),halveneb väljavaade sillalt, (eriti ballastis laevaga), ees on lasti- seadme konstruktsioonid , nähtavusele avaldab mõju ka
saa. A: Aga loomad? D: Neil on oma kera aga väiksem. See on omakorda seotud ülisuure, tohutu keraga, mis sisaldab liigi omadusi ja piirjooni. Sama on ka taimede, kivide ja kõige muuga. A: Ütle mulle, kui inimene sureb, kuhu läheb tema kera? D: Maatriksisse, segmenti, osasse, milleks ta ise on. A: Kas põrgu on olemas? Mõtlen selle all seda, kuidas meie seda mõistame. D: Ma ei tea, kuidas te seda mõistate, kuid kera läheb oma kohale, mis vastab selle lastile. Meie Maatriksi segmendis on olemas erinevad tasandid. Seal asetsevad kerad vastavalt oma vibratsioonile. A: Mis need seal teevad? Lihtsalt on? D: Ei, nad mõjutavad üksteist, mis seal on, eriti nendega sarnaseid. A: Kas see pole ajakadu? D: Seda ma sulle seletada püüangi. Püüame siin nii kiiresti kui võimalik, kasvada ja järgnevalt surra, et seejärel pääseda Maatriksisse. Milleks? Ma pole sellest siin veel aru saanud. Meie koht on planeedil, mille osaks me oleme
annaabi.ee 
