heaolumudel: Rootsi, Taani, Norra, Soome, Holland. · solidaarsuspõhimõte sotsiaalhüvesid saavad kõik kodanikud, olenemata sissetulekust ja sotsiaalsest staatusest. Õigus saada sotsiaaltoetust, tasuta haridust ja arstiabi on samasugune kodanikuõigus nagu õigus valida · peamiseks heaolupakkujaks on riik läbi kõrgete maksude. · Tavaliselt progresseeruv tulumaks, mille üheks eesmärgiks on vähendada varanduslikke erinevusi. · Igaühele on tagatud pensioni ja lastetoetuse baasosak saavad kõik, isegi, kui pole päevagi tööl käinud. Liberaalne heaolumudel: USA, Suurbritannia, Austraalia, Iirimaa. · riigi ülesandeks pole heaoluteenuste osutamine, vaid kõrge tööhõive tagamine ning konkurentsi ja valikuvabaduste kindlustamine. · Haridus, tervishoid ja eluase on samasugused kaubad nagu puhkusereis või toiduained. Vähese raha eest saab ebakvaliteetset kaupa. · Pooldab madalaid makse inimestele jääb
Tööpuuduse kasv pole ootamatu ning on riike, kus olukord on hullemgi, kuid see pole lohutus. Fakt on see, et meist igaüks võib jääda töötuks ning siinkohal peakski ühiskond olema võimeline meid august välja tõmbama. Siiski on riik selle koha pealt ulatamas käe pakkudes töötutele ümberõppe võimalusi ja töötuskindlustushüvitist. Omalt poolt näeksin ühe võimalusena ümber vaadata ikkagi kogu toetussüsteemide teema, mis hõlmaks minimumpalga tõusu, lastetoetuse määra tõstmist, üksivanematele riiklik garanteeritud alimentide maksmine. Seda kõike saab teha, kui riik oleks sõbralikum ja usalduslikum ettevõtjate vastu, kes vajavad ja loovad uusi töökohti, toovad Eestisse investeeringuid ja tootmisettevõtteid. Seega oleme ettevõtlikud ja positiivsed ning iga muutus saab alguse meist, kui oleme nõus üksikiskuna andma oma panuse.
ja tal on paremad võimalused tööturule naasta on igati mõistlik otsus. Lastehoiu areng on liikunud paremuse poole. Saad planeerida oma tööaega paremini ja lastaiad on ka paindlikumad. Kindlustunne peale vanemahüvitise lõppemist on olulised punktid välja toodud , mis olid küll veel osalisel täitmisel. Mõningaid punkte juba tegelikult täidetakse, nagu et ühe pere lastel on õigus käia ühes lasteaias, info kättesaadavus lastehoidude kohapealt. Aktuaalne teema oleks siiski lastetoetuse tõstmine. Praegused toetused on naeruväärsed igas valdkonnas ja isegi kui pole palju lapsi, pole ka lapsevanematel kellel on üks laps mingitki kindlustunnet. Abi peaksid saama kõik need,kes abi vajavad. Toetava keskonna edasiarendamine sündivuse suurenemises olid kõik punktid mõistlikud. Üks täidetutest oli lisa maksmine pensionisambasse. Minule tundus see ebareaalne, kui pensioniea piirmäära on tõstetud, arvatavasti tõstetakse tulevikus veelgi
suurfirmadega, kes lubavad endale hindade langetamist. Sellel juhul suureneks kindlasti konkurents eri suurfirmade vahel, mis tooks kaasa massipsühhoosi sooduspäevadel. Samuti võib mõnel juhul tekkida monopol, mis tähendaks, et müüja/firma saaks hindasid ise määrata. Kui riik langetaks makse, tähendaks see seda, et riigieelarvet ei pruugi kokku saada. Selleks, et riigil oleks raha, tuleks tulusid tõsta erinevate toetuste nt. töötuabiraha, lastetoetuse, pensioni, toimetulekutoetuse ning ema- ja isapalga kärpimisel. Mõlemal juhul jääks kaotajaks indiviid ise. Toime suudavad tulla vaid investeerijad ja kokkuhoidjad. Mõne aasta eest oli väga tulus investeerida kinnisvarasse, kuid majanduskriis tingis kinnisvara hindade langemise. Muidugi võib võimaluse korral hetkel kinnisvara kokku osta ning oodata, kuni kinnisvaraturg kosub, et siis kasumit saada, kuid seda, kui kaua kinnisvaraturu hoovõtmine aega võtab, ei oska keegi ennustada.
SOTSIAAL- JA PEREPOLIITIKA SOTSIAALPOLIITIKA ÜLESANDED o Sotsiaalpoliitika ülesandeks on tagada kõigile, nii eakatele, noortele, puuetega või madala palgaga töötajatele inimväärne elu ning arenguvõimalused. o Juba praegu on välja töötatud sotsiaalsüsteem mis toetab inimest kogu tema elukaare vältel. o SDE seavad eesmärgiks tingimusi mis lasevad lastel üles kasvada täisväärtuslikult oma kodus, koolides ja muudes lasteasutustes. Näiteks: o Kolmekordistame lastetoetuse, pere saab kuni lapse 19 aastseks saamiseni umbes 60 eurot kuus. o Võtame vastu uue 21.sajandi vajadustele vastava lastekaitseseaduse. SOTSIAALPOLIITIKA KUIDAS SAAVUTADA? o Eakatele tagatakse pensionitõusu ja taastatakse riiklik matusetoetus o Puuetega inimstele tagatakse paremad sportimis- võimaluste kättesaadavused ning ka suuremad toetused o Tervisekaitse all tagatakse väiksemad ravijärjekorrad o 3 päeva jooksul saab perearsti juurde o 3
Riigieelarvet menetletakse nagu seadust, mille eelnõu saab algatada vaid Vabariigi Valitsus. Vastuvõtmise teel annab seadusandlik võim täidesaatvale võimule loa riigi raha kulutamiseks, kontrollides sellega valitsuse tegevust ja seades sellele piirid. Eesti praktika kohaselt võetakse ühe seadusena vastu nii konkreetse aasta riigieelarve kui ka eelarve rakendamiseks vajalikud õigusnormid (näiteks kohalikesse eelarvetesse makstava toetuse arvutamise valem, lastetoetuse määr jne). Valitsus on kohustatud esitama riigieelarve projekti Riigikogule hiljemalt 1. oktoobriks. 16.03.2010 10 Riigieelarve sisu (1) Riigieelarve sisuks on eelarveaastal riigile laekuvate tulude ning nende arvel riigi ülesannete täitmiseks ettenähtud kulude määramine vastavalt seadustele. (2) Riigieelarve koosneb riigi eelarveaasta kõigist tuludest ja kuludest ning finantseerimistehingutest.
(inimeste rahapuuduse tõttu). Samuti läheksid väikefirmad pankrotti, kuna nad ei suudaks konkureerida suurfirmadega, kes lubavad endale hindade langetamist. Sellel juhul suureneks kindlasti konkurents eri suurfirmade vahel, mis tooks kaasa suured massid sooduspäevadel. Kui riik langetaks makse, tähendaks see seda, et riigieelarvet ei pruugi kokku saada. Selleks, et riigil oleks raha, tuleks tulusid tõsta erinevate toetuste nt. töötuabiraha, lastetoetuse, pensioni, toimetulekutoetuse ning ema- ja isapalga kärpimisel. Mõlemal juhul jääks kaotajaks inimene ise. Toime suudavad tulla vaid investeerijad ja kokkuhoidjad. Mõne aasta eest oli väga tulus investeerida kinnisvarasse, kuid majanduskriis tingis kinnisvara hindade langemise. Muidugi võib võimaluse korral hetkel kinnisvara kokku osta ning oodata, kuni kinnisvaraturg kosub, et siis kasumit saada. Ameerikas on näiteks maksud üsna madalad, seal valitakse pigem oma ettevõtte
Riigieelarvet menetletakse nagu seadust, mille eelnõu saab algatada vaid Vabariigi Valitsus. Riigieelarve vastuvõtmise teel annab seadusandlik võim täidesaatvale võimule loa riigi raha kulutamiseks, kontrollides sellega valitsuse tegevust ja seades sellele piirid. Eesti praktika kohaselt võetakse ühe seadusena vastu nii konkreetse aasta riigieelarve kui ka eelarve rakendamiseks vajalikud õigusnormid (näiteks kohalikesse eelarvetesse makstava toetuse arvutamise valem, lastetoetuse määr jne). Riigieelarve võetakse vastu iga aasta kohta. Valitsus on kohustatud esitama riigieelarve projekti Riigikogule vähemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust (hiljemalt 1.oktoobriks). Kui valitsus soovib teha kulutusi, mida riigieelarves ei ole ette nähtud või suurendada riigieelarve kulusid, tuleb võtta vastu lisaeelarve. Riigieelarve muutmisega on tegemist siis, kui eelarve kulusid soovitakse ümber paigutada nii, et tulude ja kulude kogumaht ei muutu.
.....................................................14 Kokkuvõte.......................................................................................................................17 Viidatud allikad................................................................................................................18 Lisad................................................................................................................................18 Lisa 1. Lastetoetuse mõjusus erinevate vaesuse kihtide järgi LSKU 1997. a andmetel (%.................................................................................................................................18 2 SISSEJUHATUS Miniuurimustöö teemaks on vaesus ja selleg kaasnevad probleemid. Minu valikuks osutus see teema, sest vaesus on Eestis üheks suureks probleemiks. Kuna miniuurimus
Riigieelarvet menetletakse nagu seadust, mille eelnõu saab algatada vaid Vabariigi Valitsus. Riigieelarve vastuvõtmise teel annab seadusandlik võim täidesaatvale võimule loa riigi raha kulutamiseks, kontrollides sellega valitsuse tegevust ja seades sellele piirid. Eesti praktika kohaselt võetakse ühe seadusena vastu nii konkreetse aasta riigieelarve kui ka eelarve rakendamiseks vajalikud õigusnormid (näiteks kohalikesse eelarvetesse makstava toetuse arvutamise valem, lastetoetuse määr jne). Riigieelarve võetakse vastu iga aasta kohta. Valitsus on kohustatud esitama riigieelarve projekti Riigikogule vähemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust (hiljemalt 1.oktoobriks). Kui valitsus soovib teha kulutusi, mida riigieelarves ei ole ette nähtud või suurendada riigieelarve kulusid, tuleb võtta vastu lisaeelarve. Riigieelarve muutmisega on tegemist siis, kui eelarve kulusid soovitakse ümber paigutada nii, et tulude ja kulude kogumaht ei muutu.
hariduspoliitika, kultuuripoliitika, keskkonnapoliitika). Otseses perepoliitikas on poliitika eesmärgiks ja objektiks pered (peretoetused, laste päevahoid, pereplaneerimine, sotsiaalteenused peredele). Raske eristada sotsiaalpoliitikast. Lastepoliitika mõistet kasutab peamiselt ÜRO Laste Õiguste Konventsioon, mis on suunatud laste õiguste kaitsmisele. Ajalugu 1970.a. hakati maksma esimest korda sünnitoetusi. Eesti praegusele lastetoetuste süsteemile pandi alus 1992.a lastetoetuse seadusega. Samal aastal võeti vastu ka lastekaitseseadus. 1994.a maksti esmakordselt paljulapselistele peredele koolitoetust. (paljulapseline tähendas neli või enam last) Perekoda ehk riigi perepoliitikat koordineeriv üksus, kogunes esimest korda 1997.a. Ülesanded: valitsuse nõustamine ja avaliku arvamuse kujundamine (jooksvad probleemid ja alusdokumendi väljatöötamine). Toetused Enamus praegu kehtivaid toetusi on nimetatud juba 1992.a lastetoetuste seaduses
täita ja kulusid ning tulusid planeerida, näiteks: Kindlasti tuleb hindamisel arvestada, et arvamuslugu moodustaks seotud terviku. Vastasel korral lasteaiakohtade vajadus; koolikohtade vajadus; lastetoetuse maksmine; tulevase tööjõu õpilane esimest punkti ei saa. Kui õpilane pole oma seisukohta kinnitanud mitte ühegi näitega, jääb ta punktist ilma (vt teine punkt).
Riigieelarvet menetletakse nagu seadust, mille eelnõu saab algatada vaid Vabariigi Valitsus. Riigieelarve vastuvõtmise teel annab seadusandlik võim täidesaatvale võimule loa riigi raha kulutamiseks, kontrollides sellega valitsuse tegevust ja seades sellele piirid. Eesti praktika kohaselt võetakse ühe seadusena vastu nii konkreetse aasta riigieelarve kui ka eelarve rakendamiseks vajalikud õigusnormid (näiteks kohalikesse eelarvetesse makstava toetuse arvutamise valem, lastetoetuse määr jne). Riigieelarve võetakse vastu iga aasta kohta. Valitsus on kohustatud esitama riigieelarve projekti Riigikogule vähemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust (hiljemalt 1.oktoobriks). Kui valitsus soovib teha kulutusi, mida riigieelarves ei ole ette nähtud või suurendada riigieelarve kulusid, tuleb võtta vastu lisaeelarve. Riigieelarve muutmisega on tegemist siis, kui eelarve kulusid soovitakse ümber paigutada nii, et tulude ja kulude kogumaht ei muutu.
riigikogus, kes oleksid naiste eest seisnud. Sel ajal polnud Eestis naispoliitikutel veel feministlikku teadvust, et nad oleksid saanud läbi näha patriarhaalse ühiskonna struktuuri ja teha selgitustööd nendest aladest, mis eriliselt puudutas naisi. Pigem toetati oma parteipoliitikat. Oleme harjunud mõtlema, et raha olemasolu tuleneb prioriteetidest. Tundub, et ka lastest ei hoolita, sest kuidas muidu sai nüüd, iibevaesel aastal, loovutada osa lastetoetuse rahadest teisteks eelistusteks ja lõpetada vastsündinute esmatarvete paki üle-eestilise rahastamise? Vastsündinute pakid maksaks Andra Veidemanni järgi 6 miljonit krooni, see on vaid 10 Mercedest, kui arvestada, et üks auto maksab umbes 600,000 krooni. Ka lasteaedadesse on hakanud maksud tasahilju sisse hiilima. Maksuline lasteaed tähendab, et vaesemad pered peavad koolieelikud üksi koju jätma. Mujal läänemaailmas on see seadusega rangelt keelatud.
loobub laste kasvatamise tõttu tööl käimisest. Laste kasvatamist võib vaadelda ka kui töö tootmisfaktori ettevalmistamist. Sel ajal, kui kapitali tootmisfaktori regeneratsiooni finantseeritakse kogu rahvastiku poolt hindade abil, milles sisalduvad ka kulud lühiajalisteks investeeringuteks, kantakse töö faktori regeneratsiooni kulud, nimelt laste üleskasvatamise kulud kuni nende töövõimeliseks saamiseni ainuüksi perekonna poolt, kui ei leia aset teatud tasendus. Lastetoetuse eesmärk ei ole mitte ainult koorma tasendus vanemate ja vanemate sissetuleku vahel, vaid eelkõige lastevaheliste võrdsete võimaluste edendamine, sest laste kaudu tekitav perekonna elustandardi vähenemine ei puuduta mitte ainult vanemaid, vaid ka lapsi endid. Lastetoetus parandab nii laste kui ka perekondade vajaduse katmise võimalusi. Võimaluste võrdsus erinevate perekondade vahel on kahjustatud iseäranis üksikvanemate puhul (ülekaalukalt naised). Üksikvanemad seisavad tihti
annaabi.ee 
