Retsensioon ´´ Annely Peebo, Dave Bentoni ja ETV Lastekoori jõulukontserdid´´ Ma käisin koos emaga 22.12.2012 Vanemuise Kontserdimajas vaatamas Annely Peebo, Dave Bentoni ja ETV Lastekoori jõulukontserdid. Need toimusid detsembri kuus 19- 22 Viljandis, Pärnus, Tallinnas ja Tartus. ETV Lastekoor juhatusel Lii Liitmaaga, kui ka suurepärane ansambel. Rahvusvahelist karjääri nautiv Annely Peebo elab ja töötab Viinis juba 18 aastat ning on viimastel aastatel osalenud jõulukontsertidel Eestis ja andnud välja jõuluplaadi´´ Jõulureis läbi ajastute´´. Alates maikuust on Annely Peebo heategevusfondi ´´Minu unistuste päev´´ patroon.
emadepäevakontserdil oli ka heategevuslik eesmärk- selle ajal koguti raha abivajajatele lastele vajaliku kõnniroboti soetamiseks. Heategevusliku emadepäeva kontserdi juubeliprogramm oli esinejatest kirju üles astusid ansambel Traffic, Uno Loop, Tsellokvartett C-Jam ja Luisa Värk, Köök ja Kaire Vilgats, Meero Muusiku lastekoor ja käsikellade ansambel Nõmmelill. Kontsert algas hoogsalt ja haaras kuulajaid kaasa juba esimestest taktidest alates. See algas Meero Muusiku lastekoori esitatud lauluga "Emale", mis kuulub P.Ripsi repertuaari. Seejärel tervitasid kohaletulnud publikut päevajuhid Harriet Toompere ja Mait Malmstein, kes kutsusid kohe alguses publikut kaasa elama, hõigates sõnad:"Elagu emad!" Peale tervitussõnu astusid uuesti lavale Meero Muusiku lastekoori lapsed, seekord väiksemad, kuid sama kõlava häälega, kui just mitte veel paremad. Väikesed laululapsed esitasid lühikese laulu "Kallis". Klaveri
koorile juba üheksas. Kontserti algus kujunes väga lapsemeelseks ning armsaks tänu noorema mudilaskoori laste tantsule. Koolieelne Mudilaskoor esitas lood ,,Sügis" ja ,,Mõmmi laul". Järgnevaid koore tutvustas õhtujuht Eve. Mudilaskoor esitas järgnevaks ka laulud ,,Mis on mõisa metsa taga" ja ,,Italia". Nende lugude puhul oli kõik väga selgelt arusaadav ning minu arvates meeldis publikule, ning mulle endalegi oli meelt mööda kogu esitatud kava. Järgnevaks kõlasid Lastekoori esituses lood ,,Gloria", ,,Modaalsed Etüüdid" ja ,,Leelokõnõ Laulukõnõ". Pärast Lastekoori lõpetamist asusid lavale Noortekoori liikmed. Koor esitas Külli Kiiveti juhtimisel 4 laulu, millest mulle meeldis enim ,,Gloria". Oma lavalise etteaste lõpetas koor ennem vaheaega tantsuga. Pärast turgutavat vaheaega, mil inimesed vahetasid muljeid kontserdi esimesest poolest algas kontserdi teine osa märksa kiiremate ning välismaiste lauludega Lastekoori esituses. Solistiks oli Sylvia
Hermanniga sugulane, Hermann õpetas teda ja julgustas minema konservatooriumisse. Hellilooja, orelimängija, koorijuht, väga aktiivne muusikategelane. Perekond oli hea, muusikalembene, kooliüpetaja perekond, õppis varakult orelit mängima ja noote lugema. Isa oli viiulimängija, juhatas koore. Õppis Tartu Saksakeelses Tütarlaste Gümnaasiumis (Schultze), 1883 Peterburi Konservatooium, oreli eriala, õpetajaks Louis Homilius. Andis Peterburis klaveri eritunde, tegi lastekoori Peterburi Jaani kirikusse. Peale konservatooriumi lõpetamist reisib mõnda aega Euroopas ja annab orelikontserte ( Saksamaa, Inglismaa, Soome). Tuleb tagasi Tartusse, jätkab kontserdite andmist Eestis, et teenida, aga väikestes maakohtades. 1894 asutab Miina Härma (Hermanni) nimelise segakoori. 1903-1915 läheb Kroonlinna (Peterburi lähedal asuv kindluslinn) muusikaõpetajaks. Te lüüakse sealt minema seoses maailmasõjaga, naaseb Tartusse.
augustil 1953. aastal Tallinnas. Ta on asutanud Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestri, juhatanud mitmeid tunnustatud koore ja orkestreid Euroopas, Austraalias ja Ameerikas ning saanud mitu hinnatud auhinda. Tõnu Kaljuste sündis dirigendi ja muusikaõpetaja Heino Kaljuste ning raadiotöötaja Lia Kaljuste peres. Oma isa nimetab ta oma esimeseks muusikaliseks mõjutajaks ja esimesed esinemiskogemused sai ta isa juhatatava Ellerheina lastekoori ridades. 1971. aastal lõpetas Tõnu Kaljuste koorijuhtimise eriala Tallinna Muusikakeskkoolis Harri Ilja õpilasena. Õpinguid selles koolis alustas ta klaverierialal. Ta jätkaS dirigeerimisõpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (praeguses Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias) Jüri Variste koorijuhtimise ja Roman Matsovi orkestrijuhtimise käe all ning sai kõrghariduse 1976.aastal. 1976 1978.aastal õppis ta edasi Leningradi Konservatooriumis J. Kudrjavtseva juures. 1971
· 1954 astub Tallinna Muusikakooli, kust aasta pärast võeti sõjaväeteenistusse. · 1957-1963 õppis Tallinna konservatooriumis, Heino Elleri kompositsiooniklassis. · Õpingute kõrvalt töötas helirezissöörina Eesti Raadios. · 1967 sai temast vabakutseline helilooja · 1980 emigreerus Looming · ,,Nekroloog" (1960)- esimene orkestriteos. Esimene dodekafooniline helitöö eesti muusikas · 1962 sai esikoha üleliidulisel noorte heliloojate konkursil lastekoori kantaadiga ,,Meie aed" /K:/ ,,Perpetuum mobile" (1963) · Kollaaztehnika teoses kõlab mitme eri ajastu muusikastiile. Tuntuim ,,Collage teemale B-A-C-H". Siin on J.S.Bachi muusikat vastandatud modernsete klastritega. · ,,Pro et kontra" vastandas barokkmuusikat ja modernset helikeelt. /K:/ ,,Collage teemale B-A-C-H" · ,,Credo" (1968) klaverile, segakoorile ja orkestrile. Teos sai esinemiskeelu, kuna sellel oli religioosne tekst.
..........................................................8 Kasutatud allikad................................................................................................................9 Elulugu Tõnu Kaljuste sündis 28. augustil 1953 Tallinnas dirigendi ja muusikaõpetaja Heino Kaljuste ning raadiotöötaja Lia Kaljuste peres. Oma isa nimetab ta oma esimeseks muusikaliseks mõjutajaks ja esimesed esinemiskogemused sai ta isa juhatatava Ellerheina lastekoori ridades. 1971 lõpetas Tõnu Kaljuste koorijuhtimise eriala Tallinna Muusikakeskkoolis Harri Ilja õpilasena. Õpinguid selles koolis alustas ta klaveri erialal. Ta jätkas dirigeerimisõpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (praeguses Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias) Jüri Variste (koorijuhtimine) ja Roman Matsovi (orkestrijuhtimine) käe all ning sai kõrghariduse 1976. 19761978 õppis ta edasi Leningradi Konservatooriumis J. Kudrjavtseva juures.
tütarlastekoolis.Hermanni soovitusel astus Miina Härma 1883. aastal Peterburi konservatooriumi. Sisseastumiseksamid tegi ta klaveri erialale, kuid õppima hakkas orelit. (1890. aastal lõpetas Härma konservatooriumi oreli erialal vabakunstniku I järgu diplomiga.) Äraelamiseks andis ta klaveritunde. Nõudmine nende järele (,eriti Peterburi rikaste mereväeohvitseride peredes, oli suur.) Õpinguaastail asutas ta Peterburi eesti Jaani kiriku juurde oma lastekoori, kellele õpetas lisaks vaimulikele teostele ka erinevate maade ilmalikke lastelaule ning ka eesti rahvalaule, mida ta ise koorile seadis. Härma loomingu põhiosaks on koorilaulud: neid on üle 200 ja paljud neist kuuluvad eesti kooride püsirepertuaari. Koori- ja soololaulude kõrval on ta kirjutanud laululoo (kantaadi) "Kalev ja Linda" ning esimese eesti muusikalise lavateose - laulumängu "Murueide tütar". Pisut on ta loonud ka puhkpillimuusikat. Härma looming jaguneb
Esimene Eesti naishelilooja, organist ja muusika õpetaja. Oluline oli tema töö muusika õpetahana Tartus tütarlaste Gümnaasiumis ning Tartu muusikaelu organisaator. Sündis koolmeistri peres ja tema lapsepõlve mõjutas ärkamis aegne rahvus romantiline vaimsus,-Jannseni ja Karl August Hermann (nad ei ole sugulased). K.A Hermanni soovitusel astus Peterburi konservatooriumisse, mille lõpetas oreli erialal. Peterburgi asutasJaani kiriku juurde (eestlaste oma kirik) lastekoori. Aastast 1894 on tagasi Tartus, asutas Härma segakoori ja oli selle dirigent sensatsioon! Koor tõusus väga kõrgele tasemele. Härma oli väga nõudlik peensustes. Esitas oma loominkut ja püüdis võidelda üle levinud saksapärase muusika vastu. Oli esimene, kes sõitis kooriga Eesti väiksematesse linnadesse ja küladesse. Juhatas ka üldlaulupidusid. LOOMING: ,,Kui sa tuled too mul lilli'', ,,Ööbiku surm'' ,,Isamaa õitse sa'',
Kontsert algas õhtupoolikul, umbes kella seitsme paiku. Rahvast oli nagu murdu juba tund aega enne uste avamist. Andsime ka endast parima, et võimalikult ruttu sisse saada. Umbes pool tundi õues ootamist ning sisse me saimegi! Enne Pinki esines laval soojendusbänd, millele me aga suure ootusärevuse tõttu eriti palju tähelepanu ei pööranud. Kui kell oli saanud umbes üheksa, jõudis kätte kauaoodatud hetk. Show algas lastekoori lauluga ja kolme keepidesse mähkunud naise jalutuskäiguga laval. Blondiks värvitud juustega staar ise saabus sulgedest hiidlehviku taustal, olles riietunud sitikmusta, militaristlike elementidega vürtsitatud kostüümi. Pink esitas oma tuntumaid laule nagu näiteks ''Stupid girls'', ''Trouble'', ''U+ur hand'', ''So what'' ja ''Just like a pill''. Samuti oli kontsert väga vaatemänguline, oma show
väljakutsega, sest tavaliselt on ta jõulude ajal kodus ja teised muusikud on jõulutuuridel. Tema esituses kuulsin ta enda lomingut ,,Minu inimesed". Kuigi mulle see laul meeldib, arvan ma, et jõulukontserdil oleks võinud see laul olemata olla. Tema loomingust kuulsin veel ka ,,Harald ja Matilde", mis polnud ka väga jõulukontserdile sobilik. ETV lastekoor oli minu arvates väga tubli ja mulle meeldisid nad väga. Nad laulsid koos Hanna-Liina ja Jarekiga jõululaule. Lastekoori dirigent ja kunstiline juht on Lii Leitma, kes on saavutanud naiskoori lauljana kõrgeid kohti konkurssidel üle maailma, ning koormeister ja kontsertmeister Õnne-Ann Roosvee. Neil on väga efektne lavaline liikumine, mida oli ilus vaadata. Väga tore oli näha esinemas koori, mis on rahvusvahelisel tasemel. Nad on käinud kontsertreisidel Soomes, Prahas, Hong Kongis, Ungaris ja Lõuna-Aafrikas. Sellises kooris tahaks isegi olla
meeskoorid, sümfooniaorkestrid, mudilaskoorid, sõjaveteranide koorid, naiskoorid, poistekoorid, vene koorid ja väliskollektiivid. Samuti osalevad ka puhkpilliorkestrid, keelpilliorkestrid ning rahvapilliorkestrid. Viimasel laulupeol osales umbes 42 000 inimest ja tantsijaid umbes 12 000 ja pillipeol 800 inimest. Mina ise olen osalenud mitmel laulupeol ja rahvamuusikapeol. Olen laulnud laulukaare all mudilaskoori, lastekoori ja ka segakoori koosseisus ning osalenud rahvamuusikapeol, kus mängisin väike kannelt. Mõlemad sündmused on jätnud mulle kustumatu mulje. Päevad läbi proove palava või vihmase ilmaga korvavad kõik selle imelise tunde, kui sa saad laulda laulukaare all koos võõrastega või mängida tantsumuusikat rahvale. Lavalt on tore vaadata publikut, kes tantsivad polkat kaasa ja naudivad kogu südamest ning laulukaare all lauldes
saatis Katrin Aesma. Kõik esituses kõlanud lastelaulud on Arvo Pärt pühendanud oma emale. Lastelauludest kuulusid esitusse ,,Mina olen juba suur", ,,Konnad", ,,Lepatriinu laul", ,,Nukul pole nime" ning ,,Koolitee". Laulud olid kõik rütmikad ja lõbusad ning neid kuuldes oli äratundmisrõõm suur. Viimasena tuli lavale spetsiaalselt Arvo Pärdi sünnipäeva pidustuste puhul kokku pandud koor, mis koosnes sajast Järvamaa lastekoori liikmest. Nende hulgas koorid nagu Sirje Graubergi Laulukooli lastekoor Sirjelind ja mudilaskoor Siisike, Paide Ühisgümnaasiumi lastekoor, Paide Gümnaasiumi lastekoor ning ka Järvamaa Tütarlastekoor. Kaasa tegid veel ka tütarlastekoor Ellerhein, kellele oligi viimane teos pühendatud, ETV tütarlastekoor, Tapa valla lastekoor, Virumaa Tütarlastekoor ning Väike-Maarja gümnaasiumi lastekoor. Ettekandele tulnud kantaati ,,Meie aed" dirigeeris Aarne Saluveer ning pillidel saatis ERSO
ajaloo huvides kuidagi väita. Lasteaiapoisina ei teinud ta ühtegi sooloesinemist, samuti mitte algklassides. Ilmselgelt olid kasvatajad-õpetajad sünkja pimedusega löödud. Jan ei laulnud lihtsalt. Kes oleks saanud tähele panna, et ta laulda oskab. Kui aga Nõmmelt Keilasse kolisime, siis pandi Jan millegipärast muusikakallakuga klassi. Siis selgus, et oskabki. Nii mandus ta kibekiiresti kooli lastekoori baritoniks, tuiskas mööda laulupidusid ning sel alal tuli ka tema elu esimene tähetund. Esimene suur läbisaamine oli muusikaeksam, mis toimus koolis esimese poolaasta lõpus. Laulis Händelit «Hõisake, lapsed...». Öeldi, et väga puhas esitus. Mõistagi sai ta siis ümmarguse viie. Ja hirmsa tahtmise muusikaga tegelda. Trääsateismelisena ehk siis 15aastasena õppis Rollingute ja J.K.M.E. fänn Jan ära kitarri tinistamise
Hermanni soovitusel astus Miina Härma 1883. aastal Peterburi konservatooriumi. Sisseastumiseksamid tegi ta klaveri erialale, kuid õppima hakkas orelit Louis Homiliuse klassis. 1890. aastal lõpetas Härma konservatooriumi oreli erialal vabakunstniku I järgu diplomiga. Äraelamiseks andis ta klaveritunde. Nõudmine nende järele, eriti Peterburi rikaste mereväeohvitseride peredes, oli suur. Õpinguaastail asutas ta Peterburi eesti Jaani kiriku juurde oma lastekoori, kellele õpetas lisaks vaimulikele teostele ka erinevate maade ilmalikke lastelaule ning ka eesti rahvalaule, mida ta ise koorile seadis Konstantin Jakob Türnpu (13.8.1865 Klooga mõis - 16.4.1927 Tallinn) Eesti helilooja, organist, teenekas koorijuht ja muusikaelu organisaator. Konstantin Jakob Türnpu sündis Klooga mõisa meieri peres. Ta õppis Tallinna saksa kreiskoolis ning asutas seal koolipoistest koori, mida ta ise juhatas. Kooli
korrapäraseks laulmiseks. Seoses sellega alustati kasvatajate koolitust. Meie, muusikapedagoogid, saime edsiarendada võimalusi laulmise integreerimiseks lasteaia päevatoimetustesse töötades koos kasvatajatega lasteaedades praktiliselt. Jääb vaid soovida, et läbi selle tegevuse laulmist lasteaeades jälle nii väärtuslikult tähtsana hindama hakatakse, nagu ta on. AUTORITEST: Annette Mangold Waizenegger. Logopeed, laulja, lastekoori dirigent, täiendõppe läbiviija kasvatajatele, kahe lapse ema. Karin Bierich-Schopmeyer. Waldorflasteaia kasvataja Kräherwaldis Stuttgardis, kolme lapse ema. Saksa keelest tõlkinud Tiina Tinn- Waldorflasteaia kasvataja, lauluõpetaja, dirigent.
''Vanemuise'' segakoori proovi kuulates. Õppis klaverit Ernst von Knorre juhendamisel. 1880. aastal kirjutas oma esimese koorilaulu ''Isamaa, õitse sa!''. 18831890 õppis Peterburi konservatooriumis orelit (Louis Homiliuse klassis), harmooniat (juhendaja V. Siecke) ning kontrapunkti ja fuugat (juhendaja Julius Ernst Christian Johannsen). 18901894 töötas Peterburis klaveriõpetaja ja koorijuhina ning asutas 1892 eesti lastekoori, juhatas ka Eesti Hariduse Seltsi koori. Aktiivne organist, esines Eestis, Peterburis, Inglismaal, Soomes, Saksamaal.1894. aastal asutas segakoori (1920. aastast Miina Hermanni Lauluseltsi segakoor), millest kujunes tollase Eesti kõrgeima tasemega kontsertkoor, kes esines ka väljaspool Eestit ning osales juba 1896. aasta üldlaulupeol. Trükis ilmusid ''Miina Hermanni Laulukoori kontsertlaulud'' (I-II, 1898), kuhu kuulusid ka Härma enda 15 laulu, sh. ''Tuljak''. 1895
sümfoonia orkestrile, 1 keelpillikvartett. Miina Härma ( 1864 Kõrveküla 1941 Tartu ) Esimene eesti naishelilooja, naisorganist ja dirigent ning veel pedagoog. Isa oli tal kool meister. 14 aastaselt läks ta Tartusse Saksa gümnaasiumi. 1883 a. astus ta Peterburi konservatooriumisse klaveri erialale, kuid peagi vahetas selle oreli vastu ning õpetajaks oli Homilius. 1890 a. ta lõpetas. Ta juhatas Peterburi Jaanikiriku lastekoori. Looming: üle 200 koorilaulu, vokaal muusika, 2 pala puhkpilliorkestrile, vokaal kammermuusika, soolo laule, laulumäng " Murueide tütar ". " Kalev ja Linda ", 5 osaline koorilaul. 1. Osa olid lüürilised laulud, 2. osa olid isamaa laulud, 3. osa on rahva laulu seaded. Vormidest erineb nii salmi laule kui ka läbi komponeeritud laule. Rahvalaulu töötlusi on umbes sada. Rahvalaulu seaded jagunevad kolme gruppi.
tütarlastekoolis. Hermanni soovitusel astus Miia Härma 1883. aastal Peterburi konservatooriumi. Sisseastumiseksamid tegi ta klaveri erialale, kuid õppima hakkas orelit Louis Homiliuse klassis. 1890. aastal lõpetas Härma konservatooriumi oreli erialal vabakunstniku I järgu diplomiga. Äraelamiseks andis ta klaveritunde. Nõudmine nende järele, eriti Peterburi rikaste mereväeohvitseride peredes, oli suur. Õpinguaastail asutas ta Peterburi eesti Jaani kiriku juurde oma lastekoori, kellele õpetas lisaks vaimulikele teostele ka erinevate maade ilmalikke lastelaule ning ka eesti rahvalaule, mida ta ise koorile seadis. 6. Rudolf Tobias ( 29.05.1873 Käina 29.10.1918 Berliin ) Esimene kompositsiooniharuga eesti helilooja. Tegutses ka organisti, pianisti ja muusikakriitikuna. Ta oli andekas ja omanäoline muusik ning uuendusmeelne kunstnik, kes võitles rahvusliku professionaalse kultuuri eeesti. Teravalt astus ta välja siin 20. sajandi algul
liideti 7. detsembril 1944 keskkooliga, hakkas õppetöö käima kahes lähestikku asuvas hoones. Aastail 1944 1950. oli koolis 639 õpilast ja 20 klassikomplekti. 1944-1950. aastal tehti algust juba teise õppe- ja katseaia rajamisega Kooli tänavas ning kolmel aastal võeti kooliaia saavutustega osa üleliidulisest põllumajandusnäitudest. Hea töö teenis medaleid ja üleliidulise preemia. 1945. aastal pani Endel Vahrsalu aluse kooli lastekoori ja sumfooniaorkestri tööle. Järgmisel õppeaastal loodi puhkpilliorkester. Sellest ajast on muusikakollektiivid aastais Tapal edukalt tegutsenud. Au see on peetud ka sporti. Aastaid on Tapa 1. Keskkool olnud Eesti tuvlimaid käsipallikoole. Ka laskmine meelitas noori treeningutele, praegu on treeneri puudumisel see aga soiku jäänud. 1954. a sai kool 60- kohalise internaadihoone ja kõige esimesed lõpetajad, kellele anti
- tütar sõi leiba ja viskas kanadele ka, meenutas kuidas kanu ja kukki sülle võtta saab, aga hetkel seda teha ei viitsinud - tütar mattis oma nuku Manni maha kontpuu juurde vahele - tütar ja ema (HILDA) läksid linna, tütar esimest korda elus, panid end ilusti riide, linna mindi bussiga, kuhu tulid ka ema kooliõde Laine ja tema tütar Ann, bussijuhiks oli Ants, keda kõik teadsid - ema ja tütar käisid linnas ringi, istusid pargis ja kuulasid valjuhääldist lastekoori, nägid tuvisid, teisi emasid ja lapsi, jäätist - ema ja tütar sõid koos rosina-koorejäätist, seejärel läksid kirikut vaatama - läksid külla Sennile, kellel oli taks, jäid ootama Heinot, kes koju jõudes väljastaks emale seanahatõendi - tütar läks õue Senni lapsega Heljuga mängima, läksid puukuuri, kus olid lambavillad ja nahad ning hakkasid neis hullama - Helju andis talle papist nuku, mis oli ilus ja lausa läikis, seejärel läks tütar tuppa ja nõudis
Hermanni soovitusel astus Miina Härma 1883. aastal Peterburi konservatooriumi. Sisseastumiseksamid tegi ta klaveri erialale, kuid õppima hakkas orelit Louis Homiliuse klassis. 1890. aastal lõpetas Härma konservatooriumi oreli erialal vabakunstniku I järgu diplomiga. Äraelamiseks andis ta klaveritunde. Nõudmine nende järele, eriti Peterburi rikaste mereväeohvitseride peredes, oli suur. Õpinguaastail asutas ta Peterburi eesti Jaani kiriku juurde oma lastekoori, kellele õpetas lisaks vaimulikele teostele ka erinevate maade ilmalikke lastelaule ning ka eesti rahvalaule, mida ta ise koorile seadis. Härma loomingu põhiosaks on koorilaulud: neid on üle 200 ja paljud neist kuuluvad eesti kooride püsirepertuaari. Koori- ja soololaulude kõrval on ta kirjutanud laululoo (kantaadi) "Kalev ja Linda" ning esimese eesti muusikalise lavateose - laulumängu "Murueide tütar". Pisut on ta loonud ka puhkpillimuusikat
annaabi.ee 
