1.Põlumajandusministeeriumi esindaja Märt Riisenberg 2.Haridusministeeriumi esindaja Ago Sule 3.Kehtna valla esindja, maakorraldaja Ene sulg Piirimärkide ja piiri kulgemise kirjeldus: IV maatükk: asukohaga Kehtna alevik Mõisa mt4. on looduses tähistatud nelja (4) pirimärgiga. Piir kulgeb: Piiripunktide 50-51-52-53-54-55 vahel kulgeb piir sirgjooneliselt piirimärgist piirimärki. Piiripunktide 40-50 vahel kulgeb piir pikki kraavitelge, piiripunktide 55-49 vahel kulgeb piir pikki Lasketiiru tee nr45 eralduspiiri 3m tee teljest.piirimärkiseks on punktides 51,52,53 ja 54 metalltoru. Kohapeal esitatud märkused: Ei ole. Asjosaliste juuresolekul on ülaltähendatud katastriüksuse piirid maastikul kätte näidatud vastavalt katastriüksuse jagamisplaanile, mille on koostanud Kehtna valla maanõunik Heiki Paat 20.12.1999.a. Piiriprotokolli koostamisel on asjaosalistele selgitatud asjaõigusseaduse §128; 129;
Start, lasketiir ja finis on enamasti samas kohas. Laskejoone kaugus märklauast on 50 m. Laskepositsioonid peavad kõigile sportlastele olema võrdsed. Stardi- ja lõpuala, lasketiir, trahviring ja teatevahetusala peavad asuma tasasel maal võimalikult lähestikku ning olema lahterdatud koridorideks, et vältida võistlejate segamist või valele rajale sattumist. 9 Võistluste trahviring peab asuma lasketiiru lähedal. Ring võib olla ümmargune või ovaalne ning on 5 m laiune ja 150 m pikkune. Trahviring peab asuma tasasel maal, et selle läbimine ei pikendaks veelgi võistlusmaad. Vahetult trahviringi lõppu on tõmmatud vaheajajoon, kus pannakse kirja iga võistleja aeg pärast iga laskmiskorda. Võisteldakse viiel distantsil. Meeste alad on 20 km individuaalselt, 10 km sprint, 4 x 7,5 km teatevõistlus, 10 km võistkonnavõistlus (4 liiget) ning jälitussõit. Naiste vastavad alad on 15
presidendiametilauale. Tõrsi kätte sattus see laud tükkidena. Tõrs ei söanda oma saarelt päevakski lahkuda. Nelja aasta eest üritasid kolm meest talle jõuga "katust pakkuda". Aga edutult. Nüüd kavatseb Tõrs saarele ka muinaslinnuse ehitada, palgid tahab ta tuua kodukandist Saaremaalt. Tõrsi plaanid ulatuvad veel kaugemale. Ta kavatseb teha viikingilaeva, sepikoja, tuuliku ja lasketiiru. Jõele tahab ta oma elektrijaama püsti panna. Maja ees konutavatel tankidel kavatseb ta aga mootori mürisema ja rattad veerema ajada. Muuseumi looja abikaasale Tiiu Tõrsile, poeg Hannesele ja tütar Triinule pereisa pöörased plaanid meeldivad. Triinu on innukas klaverimängija. Kodus harjutab ta kunagi president Pätsile kuulunud klaveril.
Moodustati kaitsevagi ning kaitseliit, algasid oppused, kus harjutati relvaga umberkaimist. Kahekumnendatest aastatest on andmeid ka esimeste laskevoistluste kohta Eestis. Kaitseliidu eestvedamisel valmis Eestis ligi 600 mitmesugust lasketiiru, mis rajati peamiselt asjast huvitatud talumeeste maadele ja nende kaasabil. Tallinnas 1930. aastal valminud Mus- tamae lasketiirust sai uks paremaid pohjamaades. Novembris 1930 toimus noupidamine kaitsevae,
läbikukkumisel istuma ei jäeta vaid lihtsalt ei saa endale Kuperjanovi-üksikjalaväepataljoni märki mundrile. Räägiti ka korrast ja sõduri päevast. 5.55 on hommikul äratus, millele järgneb hommikuvõimlemine siis treening ja õppingud, vahepeal 3 söögikorda ja lõpuks saab ka natuke vaba aega ja kell 10 peab magama minema. Vahepeal ei tohi voodisse pikali heita ja voodi peab väga korralikult ilma ühegi kortsuta tehtud olema. Vaatasime erinevaid klassiruume ja moodsat lasketiiru. Jõusaalid olid väga tasemel ja hulga trenazöörodega. Laupäev oli sõduritel veidi vabam ja see on ka külastuspäev. Rääkisime ka meedias viimasel ajal olevast teemast füüsilise karistuse kohta. Margus Isotamm arvas et kõik on mõistuse piires. Edasi suundusime kasarmute poole. Vahepeal saime teada et kuus on nende elektriarve 200 000 eeku :). Väljas oli korralik jalgpalliväljak ja korvpalliväljak. Kasarmud olid väikesed ja räpased
65. koht (88 võistlejat) 20 km individuaaldistantsil 14. koht (19 meeskonda) 4 × 7,5 km teatesõidus Martten Kaldvee Sünniaeg: 30.04.1986 Pikkus: 178 cm Treener: Asko Nuutinen, Mati Alaver Klubi: SK Biathlon, SK Nõmme Martten osales 2009. aastal maailmameistrivõistlustel Pyeong Changis ning saavutas 45. koha. Huvitava trikiga sai Martten hakkama just Pyeong Changis toimunud võistlusel, kus rasketes tuuleoludes oli ta ainuke võistleja 119-st, kes suutis kõik neli lasketiiru puhtalt läbida. 74. koht (88 võistlejat) 10 km sprindis 81. koht (88 võistlejat) 20 km individuaaldistantsil Eveli Saue Sünniaeg: 13.02.1984 Pikkus: 163 cm Treener: Tõnu Pääsuke Klubi: SK Biathlon Torino olümpiamängude avatseremoonial usaldati Evelile Eesti lipu kandmine. Eveli ei piirdu vaid medalite hankimisega laskesuusatamises. Ta on ka tasemel orienteeruja. 2003 aastal tuli ta orienteerumise juunioride maailmameistrivõistlustel lühirajal kolmandaks ning lõpetas
ohutust ja tervislikkust. 13. ETUI The European Trade Union Institute, tegeleb ohutuse tagamise meetmete väljatöötamisega The European Trade Union Institute (ETUI) is an international non profit-making Association. ETUI is providing technical support in the field of occupational health, safety and protection so as to promote a high level of health and safety protection for workers in Europe. 14. Ohuala mõiste ala, kus võib saada vigastusi harjutusvälja ja lasketiiru ohuala (edaspidi ohuala) ala, kuhu laskmiste, lõhkamistööde, käsigranaadi viskeharjutuste ja muu ohtliku tegevuse ajal on kõrvalistele isikutele juurdepääs tõkestatud või keelatud; 15. Töölise roll ohutuse kindlustamisel töölisel peavad olema eeskirjad kättesaadavad, peab kinni pidama tööohutuseeskirjadest. 16. Tööandja roll ohutuse kindlustamisel peab instrueerima, kontrollima, varustama kaitsevahenditega, võtma kasutusele abinõud ohutuse tagamiseks
Kõige levinum puuliik on mänd ja kõige rohkem on palumetsasid (RMK. Metskonnad, 2015). 8. TURISM JA LOODUSRESSURSSIDE KASUTUSPOTENSIAAL Otepää kõrgustikul asub Eesti talvepealinn Otepää. Soodsa kliima ja omapärase reljeefi tõttu on sinna rajatud mitmeid talispordi harrastamise keskusi: 1. Tehvandi Spordikeskus – Eesti kõrgeim suusahüppamägi K90, staadionikompleks koos lasketiiru ja pealtvaatajate tribüüniga suurvõistluste jaoks, murdmaasuusa- ja rullsuusarajad, 2. Kuutsemäe Puhkekeskus – mäesuusakeskus, 3. Väike-Munamäe Suusakeskus – mäesuusakeskus, 4. Ansomäe Suusakeskus – mäesuusakeskus, tuubimägi, 5. Otepää Winter Place - tuubimägi jt. Tänu piirkonna klimaatilisele eripärale on siinsed mäenõlvad Eesti pakseima ja kestvaima lumekattega ning talvemõnusid saab nautida detsembrist aprillini.
restorani „Tsentraal“ ülalpidamisega. („Elva minevikus ja olevikus“, J. Kärner 1931) Energiliselt hakkas iseseisvusperioodil tegutsema Kaitseliidu Elva osakond. Paljudel võistlustel kuulusid esikohad just Elva kaitseliitlastele. Korraldati ka ise mitmeid koduseid spordivõistlusi. 1930-date keskel kujunes vajaduseks omada oma maja. Maja osteti 5000 krooni eest Pikale tänavale (praegu säilinud). Korraldati loteriisid ja koguti raha lasketiiru ehitamiseks. Suurt aktiivsust selles piirkonnas näitas üles Üleriigilise Noorsooühingu Elva Osakond. Korraldati pidevalt kõiksuguseid väiksemaid, jõukohasemaid üritusi. Vähemaktiivsetest seltsidest tegutsesid siin : laulu- ja mänguselts „Muusa“(asut. 1922), , Elva Suvituskoha Korraldusselts jne. Seltse ja ühinguid tekkis ja kadus pidevalt. Elvas üritas jalad alla saada veel kino, kuid suleti peagi vaatajate vähesuse tõttu. („Elva Elu“) 1912
(1, lk 598) Kuulmise kaotus mittepideva müra tulemusena Mittepidev müra hõlmab endas katkendlikku (kuid pidevat) müra (nagu masinad, mis töötavad lühikeste, katkestatud perioodidega), pulseeriv müra (nagu stants), ning impulsiivne müra (nagu püssilaud). Suurel hulgal selline müra kahjustab kuulmist, kuid intensiivsuse kombinatsioonid ning permutatsioonid, müra spekter, sagedus, kahjustamise kestvus ning muud parameetrid võivad seda takistada. Näiteks 45 lasketiiru treenerit kaotasid kuulmisest 10 % 9 kuu jooksul, kuigi suurem osa neist kasutas kaitsevahendeid. Müra psühholoogilised efektid Püsiv kuulmise kaotus on kõrvamehhanismi füsioloogilise kahjustuse tagajärg. Kõrva enda kahjustuse kõrval võib kuulmiskahjustuse põhjustada ka jätkuv mürale alistumine. Tugeva müra algus põhjustab ehmatusreaktsiooni, mis seisneb lihase kokkutõmbumises, tõmblemises ja peanõksatuses. Samuti ilmneb sügavam ja aeglasem hingamine, väikesed
100 meetrit. Tuule mõju vähendamiseks tuleb sihtimispunkt sõltuvalt tuule tugevusest valida natuke tuule suunda. Tuule tugevust saab kindlaks teha mitmel erineval viisil – tema mõjust puudele, põõsastele, heinale, suitsule ning ka tuule mõjust vastu nägu. Nõrga tuule korral puude oksad liiguvad, hein kaardub kergelt ja lahtine lumi liigub. Tuult on tunda kergelt vastu põske ning lasketiiru lipp lehvib pooles vinnas. 55 Tugev tuul omab märkimisväärset mõju suurematele puudele, mille ladvad kaarduvad, tolm ja peenike liiv keerlevad maast lahti. Lasketiiru lipp lehvib täies vinnas. Lastes tuulise ilmaga kaugematele vahemaadele kui 100 meetrit, tuleb sisse viia alljärgnevad muudatused nõrga tuule (16 km/h) ning tugeva tuule (32 km/h) korral.
Spordilaager on mõnus koht õpilastele vaba aja ja sioon, matkad, orienteerumine, pallimängud ja uju- tervistava puhkuse veetmiseks ning meelisspor- mine. Laskesuusatajad kasutasid laskeharjutusteks dialaga tegelemiseks. spordibaasi territooriumil asuvat minitiiru ja Vast- seliina valla lasketiiru. Rullsuusatamiseks kasu- Kontaktandmed: tati Võru-Väimela rattateed ja Tehvandi rada Võru Spordikool Otepääl. Ujumiskohana kasutati spordibaasist Kreutzwaldi 16, 65609 Võru kahe kilomeetri kaugusel asuvat Üvvärjärve ja 4 km Tel/fax 78 21225; 50 33447 kaugusel olevat Kurgjärve spordibaasi ujulat. Iga [email protected] laagrivahetuse õpilased andsid ka oma panuse Mati Ojandu KURGJÄRVE SPORDILAAGER
lasketiirus ja laskeväljal. Laskeväli ketiirud ehitistes, kus lastakse peami- on spetsiaalselt laskmiseks kohanda- selt sportrelvadest, või lahtised tiirud tud ja tarviliku ohutusalaga maa-ala. maastikul kuulipüüdjate või tunne- Laskeväljal harjutatakse tavaliselt all- litega tulejoonel või siis laskevälja- üksuse taktikalisi oskusi koos lahing- del ajutiselt kohandatud tiirud jne. laskmisega, nt lahingupaar kaitsel ja Sõltumata lasketiiru enda ohutusest, rünnakul, jagu kaitsel ja rünnakul jne. peab ohutustnõudeile alati pööra- ma võrdselt tähelepanu nii imitaato- Lasketiir on koht, kus treenitakse las- rist kui ka sportrelvadest ja õhupüs- ketehnikaid; tehakse harjutusi, mis sist lastes. Tuleb nii palju treenida, parandavad laskja täpsust; korralda-
annaabi.ee 
