· Kookaburra on australlaste püha lind.Ta on jäälinnu sugulane. Ta on sööb sisalikke ja teisi väiksemaid imetajaid. Ta on suurselt 28-42 cm pikk. Ta pesitseb õõnsates puudes. Linnu keha on pruuni ja valget värvi, tiivad on sinakad-mustad ning silmad pruuni värvi. Tema laul meenutab inimese naeru. Teda ohustavad pemiselt tingitud elupaikade hävitamine ja nad on kerged sihtmärgid laskespordis. Kookaburrat on peetud ka maskotina ning tema laulu on kasutatud erinevades filmides. · Akubra on laia äärega kaabu, mis on valmistatud karusnahast. Akubra ümber on pael, mis hoiab kaabut tuulise ilmaga peas. Kübara leiutas 1874.aastal Benjamin Dunkerley. Kaabut kannavad tavaliselt jahimehed, põllumehed ja ratsanikud. Neid on üle 100 liigi. Akubra kaitseb päikesekäes töötavaid inimesi.
Ilukirjanduse tutvustamisel oli eriline roll suursarjal ,,Nobeli laureaadid", populaarteaduslikest sarjadest pälvisid suure lugejamenu ,,Elav Teadus" ja ,,Suurmeeste Elulood". 1924. aastal valmis Eesti esimene mängufilm muistsest vabadusvõitlusest pajatav ,,Mineviku varjud". 1930. aastatel on populaarseimateks spordialadeks tõstmine ja maadlemine. 1936. aastal toob Kristjan Palusalu Berliini olümpiamängudelt 2 kuldmedalit. Eesti meeskond on kahekordne maailmameister laskespordis 1937. aastal Helsingis ja 1939. aastal Luzernis. Eestlane Ahto Valter ületab väiksel purjepaadil mitmel korral Atlandi ookeani ning viis aastail 1938-1940 Eesti lipu purjejahil esimest korda ümber maailma. Eestlased kuulusid peamiselt Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku või Eesti Apostliku- Õigeusu Kiriku rüppe. Üldlaulupeod toimusid iga viie aasta tagant. Uhkeimaks kujunes 1938. aastal peetu, millega tähistati omariikluse kahekümnendat sünnipäeva.
1926.a Eesti Kaitseliidu päevade programmi võeti laskevõistlused ning alguse sai organiseeritud laskesport Eestis. Lisaks rajati sõjakooli lasketiir Tondil. Esimene Eesti Laskurliidu peakoosolek toimus Tallinnas 26. aprillil 1931. aastal. Liidu esimeheks valiti 71 delegaadi poolt kaitseliidu Tallinna Maleva pealik kolonel Friedrich-Karl Pinka ning abiesimeheks Otto Sternbeck. 1930- 1939. aastatel osales Eesti laskemeeskond mitmetel MM- idel, kuid mitte kõikidest maailmameistrivõistlustest laskespordis ei võetud osa. Samuti ei osaletud X Los Angelese Olümpiamängudel 1932. aastal suurte reisikulude tõttu. Eesti laskespordi parimad saavutused jäävad seega 1930. aastate teise poolde. Tippsaavutusena toodi esmakordselt koju "Argentiina Karikas" laskespordis Helsingi MM- ilt 1937. aastal. Teistkordselt võideti "Argentiina Karikas" järgmistelt MM- il laskespordis, mis toimusid Luzernis. Tallinna Maleva pealik kolonel Friedrich-Karl Pinka. 4 1
Medaleid toodi Eestisse ka maratonis, kümnevõistluses ja poksis. · Rohkesti korraldati maavõistlusi, peamiselt lähinaabrite Soome, Läti ja Leeduga. Siiski toimusid kohtumised ka Türgi jalgpallikoondisega. Jalgpall oli raskejõustiku kõrval populaarsemaks spordialaks. Alles 1930. a. lõpus hakati rohkem tähelepanu pühendama kergejõustikule ning lisandusid sellised alad nagu korvpall, tennis, male ja laskmine. · Males jõudis maailma tippude hulka Paul Keres. Laskespordis saavutas Eesti meeskond aga esikoha 1937. a. Helsingis ja kordas seda saavutust kaks aastat hiljem Luzernis, tõestades seega oma kuulumist maailma laskeparemikku.
Keemik P. Kogermann. Erilist tähelepanu pöörati rahvusteadustele (Eesti ajalugu, eesti keel, rahvaluule jt.). Kujunes Eesti rahvuslik kõrgkultuur, loodi terve rida elukutselisi teatreid, laulukoore ja orkestreid, alustati raadiosaateid ja pandi alus rahvuslikule filmitoodangule. Üha laialdasemalt tutvustati Eesti kultuuri ka välismaal. Jõudsalt arenes ka isetegevus (jätkati laulupidude traditsiooni, tegutsesid asjaarmastajad). Eesti sportlased tõid Olümpiamängudelt 19 medalit, laskespordis saavutas Eesti meeskond kahel korral maailmameistri tiitli.
Üha laialdasemalt tutvustati eesti kultuuri välismaal. Eesti tuntumate romaanikirjanike ja luuletajate töid tõlgiti võõrkeeltesse. Mitmes Euroopa riigi pealinnas toimusid eesti kunstinäitused. Kõige tuntum eesti kunstnik oli Eduard Viiralt. Jõudsalt arenes isetegevus. Jätkus kohalike laulupidude ja muusikapäevade traditsioon. Loodi rohkesti uusi laulukoore ja orkestreid. Korraldati üldlaulupidusid. Eesti sportlased tõid olümpiamängudelt 19 medalit, laskespordis saavutati kahel korral maailmameistritiitel. 30.märts 1917- Eesti saab autonoomia 24.veebr. 1918- Eesti vabariigi väljakuulutamine, vabariigi ajutise valitsuse moodusatmine 28.nov 1918- Vabadussõja algus Apr 1919- Asutava Kogu (parlamendi) valimised 23.juuni 1919- Võnnu lahing Võidupüha 2.veebr. 1920 Tartu rahu 1. dets. 1924- kommunistide mäss Tallinnas 1920- maareform 12.märts 1934 sõjaväeline riigipööre 23.aug. 1939-MRP 28.sept. 1939 vastastikuse abistamise leping 17
suunitletud tegevuse põhirõhk kandus õppetööle. 1927. aasta tõi endaga kaasa pöörde laskeasjanduses. Laskeharjutuste läbiviimist oli senini takistanud laskeradade vähesus. Asudes uute laskeradade väljaehitamisele lähtuti põhimõttest, et ühelgi kaitseliitlasel ei kuluks sinna jõudmisel üle ühe tunni. 31. märtsiks 1932 oli kaitseliitlastel kasutada ligi 650 laskerada. Panustamine laskeasjandusele tähendas seda, et 1930-tel aastatel tegid maailma laskespordis ilma Eesti soost laskurid. Mure kodukaitsjate järelkasvu pärast sundis isasid-emasid võtma kaasa ka oma poegi-tütreid. Nii kujunesidki Kaitseliidu ja Naiskodukaitse kõrvale kolmekümnendate aastate teisel poolel noorteorganisatsioonid Noored Kotkad ja Kodutütred. Eriorganisatsioonide tekkega kasvasid Kaitseliidu ülesanded ja vastutus üha suuremaks. Harilikule väljaõppele lisandus noorsookasvatustöö, kuid just nii lõi Kaitseliit aluse oma ridade täienemisele tulevikus.
orkestreid, alustati raadiosaateid ja pandi alus rahvuslikule filmitoodangule. Üha laialdasemalt tutvustati Eesti kultuuri ka välismaal. Jõudsalt arenes ka isetegevus (jätkati laulupidude traditsiooni, tegutsesid asjaarmastajad). Eesti sportlased tõid Olümpiamängudelt 19 medalit ( tähtsaimateks sportlasteks Alfred Neuland tõstmises 1920. a. Antwerpenis, Kristjan Palusalu maadluses 1936.a Berliinis) , laskespordis saavutas Eesti meeskond kahel korral maailmameistri tiitli. (Joonisel kujutatud olümpiasportlasi Alfred Neuland-it ning Kristjan Palusalu) Eesti välispoliitika Kui 1920.aastate algul orienteerus Eesti Vabariik nii poliitiliselt kui majanduslikel põhjustel Inglismaale ja Prantsusmaale, siis alates 1920. aastate keskpaigast tugevnes orientatsioon Inglismaale kuna sealne turg oli sobivam Eesti põllumajandussaadustele. 1920. aastate lõpul
suunitletud tegevuse põhirõhk kandus õppetööle. 1927. aasta tõi endaga kaasa pöörde laskeasjanduses. Laskeharjutuste läbiviimist oli senini takistanud laskeradade vähesus. Asudes uute laskeradade väljaehitamisele lähtuti põhimõttest, et ühelgi kaitseliitlasel ei kuluks sinna jõudmisel üle ühe tunni. 31. märtsiks 1932 oli kaitseliitlastel kasutada ligi 650 laskerada. Panustamine laskeasjandusele tähendas seda, et 1930-tel aastatel tegid maailma laskespordis ilma Eesti soost laskurid. Mure kodukaitsjate järelkasvu pärast sundis isasid-emasid võtma kaasa ka oma poegi-tütreid. Nii kujunesidki Kaitseliidu ja Naiskodukaitse kõrvale kolmekümnendate aastate teisel poolel noorteorganisatsioonid Noored Kotkad ja Kodutütred. Eriorganisatsioonide tekkega kasvasid Kaitseliidu ülesanded ja vastutus üha suuremaks. Harilikule väljaõppele lisandus noorsookasvatustöö, kuid just nii lõi Kaitseliit aluse oma ridade täienemisele tulevikus. 1940
a. loodi kõiki erialaliite ühendav Eesti Spordi Keskliit. Tuntuimateks klubideks kujunesid Tallinna "Kalev" ja "Sport" ning Tartu Akadeemiline Spordi Klubi. Alates 1920. a. osalesid Eesti sportlased olümpiamängudel. Rohkesti korraldati mitmesugustel aladel maavõistlusi, peamiselt muidugi lähinaabrite Soome, Läti ja Leeduga, ent ei puudunud ka sellised eksootilised vastased nagu Türgi jalgpallikoondis. Males jõudis maailma tippude hulka Paul Keres. Laskespordis saavutas Eesti meeskond aga esikoha 1937. a. Helsingis ja kordas seda saavutust kaks aastat hiljem Luzernis. (Laur, Pajur, Tannberg, 1995) 5.KONSTANTIN PÄTS Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1847 Tahkuranna vallas, Pärnumaal. Lõpetas 1898. aastal Tartu ülikooli õigusteaduskonna. Aastatel 1901-1905 andis Tallinnas välja ajalehte Teataja, kus ta tõstis rahvuse arengus aadete kõrval oluliseks ka majanduse. Juhatas 1904. a.
Üha laialdasemalt tutvustati eesti kultuuri välismaal. Eesti tuntumate romaanikirjanike ja luuletajate töid tõlgiti võõrkeeltesse. Mitmes Euroopa riigi pealinnas toimusid eesti kunstinäitused(kõige tuntuim eesti kunstnik oli Eduard Wiiralt). Jõudsalt arenes isetegevus Jätkus kohalike laulupidude ja muusikapäevade traditsioon, tekkis rohkesti laulukoore ja orkestreid. Toimusid üldalulupeod. Eesti sportlased tõid olümpiamängudelt 19 medalit, laskespordis saavutati kahel korral maailmameistri tiitel. Eesti Teises maailmasõjas Nõukogude Liidu koosseisus 23. august 1939. Kirjutasid NSVL valisasjade rahvakomissar V.Moltov ja Saksamaa välisminiuster J.Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungilepingule. Sellega kohustusid riigid säilitama neutraliteeti, juhul kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astub. Lepingule lisati ka salajane protokoll, millega piiritleti riikide huvipiirkonnad Ida- ja Kagu-Euroopas
annaabi.ee 
