Väimela 2011 SISSEJUHATUS Statistikaameti andmetel sündis 2010. aastal Eestis 15 825 last, mis on viimaste aastate suurim sündide arv. Samas on Eestis majandusliku toimetulekuga raskusi just paljulapselistel peredel ning üksikvanematel. Probleem on ühiskonnas järjest rohkem tähelepanu saanud nii televisiooni kui ajakirjanduse vahendusel. Käesoleva töö eesmärk on tutvuda õigusliku alusega lapse õiguses saada toetust ja abi mõlemalt lapsevanemalt. Mitmed lapsevanemad on pöördunud kohtu poole, et lapse toetamine teisele vanemale kohustuslikuks teha ning on andnud nõusoleku alimentide maksmata jätmise avalikustamiseks. Ainetöö koosneb kahest osast, milles esimeses uuritakse ülalpidamiskohustuse seaduslikke regulatsioone. Töö teises osas uuritakse tööandja õigust seoses kindlaksmääratud puhkuse tööandjapoolse osalise ärajätmisega. 1. ÜLALPIDAMISKOHUSTUS
Sotsiaalsesse võrgustikku kuuluvad need isikud, kes lapse enda arvates on tema sotsiaalses maailmas olulisel kohal. Pereliikmete osas on laste sotsiaalse võrgustiku muutused suhteliselt väikesed, olulisemate inimestena kuuluvad sinna ema ja isa. Samuti oluliselt tähtsa osa on saanud pereväliselt ka vanavanemad. Lastele on olulise tähtsusega veel lemmikloomad. Perekonnal on lapse hoidmises ja kasvatamises kõige suurem roll. Lapsevanemalt oodatakse soodsa ja turvalise kasvumiljöö loomist, et tagada lapse huvi ümbritseva maailma suhtes ja tekitada lapses soovi seda tundma õppida. Õpitegevuse tulemuslikkus sõltub sellest, kui turvaliselt laps end tunneb, turvatunde talle loovad aga inimesed tema ümber. Mina leian, et üha kiirenev elutempo ja sagenevad koos- ja lahuselud peredes on soodustanud tingimusi, millega lastel tuleb aina tihemini kokku puutuda, erinevalt eelmistest
Isegi, kui rühmas on palju lapsi, püüan tähelepanu pöörata igale lapsevanemale võrdselt. Jagan neile lapse kohta ausalt igasugust informatsiooni. Selleks, et saavutada avatus ka lapsevanema poolt, ei ole ma ühegi lapsevanema suhtes tõrjuv ega ükskõikne. Samuti pean tähtsaks olla hea kuulaja. Püüan olla lapsevanema jaoks alati kättesaadav, et vanem saaks vajadusel alati julgelt minu poole pöörduda, kurta muresid või küsida nõu. Teave, mille saan lapsevanemalt, on kindlasti konfidentsiaalne. Kuid koostöös lastevanematega võib ette tulla ka raskusi. Sageli on lastevanematel kiire ning seega ei jõuta vestelda ega teha koostööd. Seetõttu võib jääda rääkimata väga olulised last puudutavad teemad. Samuti võib tekkida minul ajapuudus, kui rühmas on palju lapsi. Lapsed vajavad pidevat järelvalvet, mis raskendab mul vanemaga individuaalselt vestelda. Selleks, et
(pastakas) Objektiivne õigus- õigusnormid, kui sellised.(ostan poest laua-pole veel minu oma) Positiivne õigus- kehtiv õigus *Tsiviilõigussuhte ese- millele õigussuhe on suunatud(pastaka laenuleping) Tasulistes õigussuhetes on alati üheks suhtepooleks raha, rendi poolest on ka rendiobjekt ja raha *Subjektid- kui on tekst, siis esmalt tekstist välja kirjutada subjektid Kui laps lõhub lasteaias mänguasja, ja lasteaed nõuab lapsevanemalt hüvitamist Subjektid: 4a laps, lasteaed, lapsevanem Ese: Raha(sest lasteaed nõuab hüvitamist rahaliselt, mitte uut männguasja) Subjektide kontroll: võb juhtuda et subjekte pole märgitud Tuvastada õigussuhte sisu(õigused ja kohustused): kellel on kohustus raha maksta, ja kellel saada
Juhul kui vanemad ja täiskasvanud on tihti tööga hõivatud ning pole lapse jaoks piisavalt aega, suureneb välismaailma mõju lapse arengule, laps ei suuda mõista temani jõudvat infot ning sel juhul on vaja täiskasvanu selgitusi. Lapsel on vaja inimesi, kes suudaks vastata kõigile tema küsimusele, seda rollik tuleb täita nii lapsevanematel, kui ka sugulastel ja lasteaiaõpetajal. Tihtipeale peab olema küsimuste vastajaks lasteaiaõpetaja. Ehk seetõttu, et laps ei julge küsida lapsevanemalt või siis laps teab, et lasteaiaõpetaja vastab küsimustele. Samuti ka seetõttu, et paljud kaklemisega seotud intsidendid leiavad aset lasteaias ning just see on koht, kus tuleks lastele seletada, mis on õige ning, mis on vale. Väikeste laste mälu on võimeline vastu võtma väga suurt hulka infot ning last suunab õppima tema uudishimu ja avastamistung. Selleks, et lapsel säiliks soov edasi otsida ja uurida, tuleks
ebaloomulikku.»Paljudel inimestel on selles osas palju kogemusi kaasa arvatud mul. Suurem osa inimesi kellel pole elu sees olnud pikka ajalist suhet vaid hoopis on neil ühe öö suhted kogu aeg siis tähendab see ainult seda et nad ei julge ennast kellegiga siduda vaid hoopis on inimestega ühe öö koos, selline asi tuleneb lapsepõlvest kas nad on seda kuskilt õppind, näinud, kuulnud, või siis lugenud. Tavaliselt tuleb see ühelt lapsevanemalt kas enda emalt või isalt kes on leseks jäänud peale teise vanema surma või siis mõnelt oma sõbra vanematelt. Ainuke asi mis ühe öö suhetes on jama et mõned naised võtavad seda liiga tõsiselt ja hakkavad sulle korduvalt helistama ja sind taga ajama et millal kokku saada jne jne... Nad ei saa lihtsalt aru et see oli ühe öö suhe, see pole normaalne ega eriti ei taha kyll selle inimesega püsisuhet luua kellega sa kohe esimesel korral skoorisid ja veel leidsid kuskilt peolt. Kuigi
Et suudaksite talle anda kõike, mida on normaalseks eluks vaja; korralik kodu, toit, haridus ja nii palju armastust,et laps seda kunagi küsima ei peaks. Iga vanema unistus on,et nende lapsed neid tulevikus austaks ja armastaks, nende eest hoolitseks ja neid toetaks. Austust ja armastust ei tohi aga enesestmõistetavana võtta, austus tuleb välja teenida ja armastama peab tahtest. Lapsest korraliku inimese kasvatamine on raske töö, see nõuab lapsevanemalt päeva ja ööd, kuid aluse selle lihtustamiseks, saab juba panna lasteaias. Suur rõõm lapsele on mängida, see ei olene mängust ega mänguasjadest vaid olukorrast, kus ta saab avastada ja fantaseerida. Palju vanemad aga ei mõista mängu olulisust lapse arengus. Kuidas vanemale mõista anda,et mäng ei ole ainult lõbustus sinu lapsele vaid oluline osa tema lapsepõlvest? Kui oluline on see,et laps saab ennast piisavalt väljendada? Ja kuidas ennast üldse väljendab üks pisipõnn
Võru maakond 1 8 6 5 6 0 4 14 44 Kokku 291 297 325 286 264 236 176 217 2 092 Tabel 3 andemete järgi on aastate jooksul vanematelt õiguste äravõtmine mõne võrra vähenenud. Kõige suurem oli see aastal 2002, kui võeti vanemlikud õigused ära 325 7 lapsevanemalt. Aastaks 2007 oli see vähenenud 217ni. Kõige enam toimus kohtu kaudu vanemlike õiguste äravõtmist Harju maakonnas. Seal hulgas enamik neist Tallinnas, mida näitab Tabel 4. Kõige vähem vanemlikke õiguseid kaotatud Hiiu maakonnas. Maakonniti võrreldes peab arvestama ka elanike arvu erinevusi. Tabel 4 KOHTUS VANEMAÕIGUSETA JÄETUD VANEMATE LAPSED Tallinn 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 Poisid ja tüdrukud 133 131 116 122 108 106 80 72
põhihariduse, kes nende võimupiirkonnas elavad. Samuti peab omavalitsus tagama lastele tasuta lõunasöögi, raamatud, õppematerjalid, transpordi ja tervishoiu. Siiski on vanematel õigus valida, kuhu kooli nad oma lapsed panevad. Kohustusliku hariduse täitmist kontrollivad kohalikud võimuorganid, pidades arvet kõikide kooliealiste laste üle. Vanemat või hooldajat informeeritakse, kui laps tuleb kooli registreerida. Kui last ei ole õigeks ajaks registreeritud, siis võib lapsevanemalt või hooldajalt nõuda tasu lapse järelvalve kohustuse eiramise eest. Laps võib alustada koolis käimist ka aasta varem. Umbes üks protsent lastest kasutab seda võimalust, kuid arstlikud ja psüühilised kontrollid peavad kinnitama, et ta tuleb koolis toime. Sarnaselt sellele, võib ka hiljem kooli minna ning tuleb läbida samasugused katsed. Soomes pole kohustuslik koolis käia, kohustusliku hariduse võib omandada ka näiteks kodus
kahju lapse tervisele, elulemusele, arengule või väärikusele vastutus-, usaldus- või võimusuhte kontekstis. Füüsilise väärkohtlemise tunnen ära: muljumishaavade, pigistusmuhkude, sinikate, põletushaavade, luumurru jms. järgi. Väärkoheldud lapse signaalideks võivad olla lapse kurvameelsus, tujukus, üksindus, norutamine, agressiivsus, protest-käitumine, pisi-valed, loidus, väsimus, nutuvalmidus, põhjendamatud vihahood, seletamatud valud, hirmud. Küsi lapsevanemalt nõu: kas ta on märganud samu ilminguid? Mida lapsevanem on teinud? Mida võiks pedagoog lapsevanema arvates teha? Kuidas ühiselt last aidata? Ka lapse endaga tuleks aeg-ajalt ikka ja jälle nelja silma all rääkida. Võib juhtuda, et lapse probleemne käitumine kaob, kuid võib juhtuda, et ka sellisest reageerimisest ei aita ja probleemne käitumine süveneb. Lapse käitumine on muutunud nii lapsele endale kui ka ümbritsevatele ilmselt häirivaks: püsimatus, agressiivsus, trotslik
3. Ole valmis ka selleks, et vanem reageerib viha, kurbuse või süüdistamisega – see on märk sellest, et vanem tajub probleemi. KUI VANEM AVALDAB VASTUPANU … 1. Kuula aktiivselt, püüa mõista, ole siiras ja toetav! 2. Ära õigusta ennast või lasteaeda. 3. Aktiivne kuulamine aitab vanemal oma tundeid ventileerida 4. Kui vanem on pisut rahunenud, siis edasta palve koostööks uuesti. KOGEMUSTE JAGAMINE 1. Pärast probleemi selgitamist küsi lapsevanemalt luba oma arvamuse avaldamiseks ja kogemuse jagamiseks 2. Selgitusi jagades lähtu oma kogemustest ja teadmistest 3. Vahel tuleb ka lihtsaid tõdesid selgitada mitu korda, sest vanema jaoks on see uus info ja kõrge ärevuse tõttu ei suuda vanem meelde jätta. 4. Küsi vanemalt tagasisidet, mida ta kuuldust arvab ja millised on ta mõtted edaspidiseks tegutsemiseks. ARENGUVESTLUS AEV LAPSE PEREKONNAGA 1. Tähtis on tunnustada lapsevanemate panust. 2
psühhiaatriakliinikusse uuringutele); soovi korral saab tugikeskuse vahele jätta ja otse uuringutele minna III tasand Hõlmab tegevusi arenguliste ja hariduslike erivajadustega lastega pärast täiendavaid uuringuid väljaspool haridusasutust o Arengukeskkonna kujundamisel arvestatakse nõustamiskomisjoni ja uuringus osalenud spetsialistide soovitusi (õpiabi rühmas osalemiseks peab saama nõusoleku lapsevanemalt tugikeskusesse suunamisel on palju probleeme sellega, et lapsevanem pole nõus või ta pole nõus avaldama uuringute tulemusi; kui on nõus, siis uuring avaldatakse nõustamiskomisjonile, kes pakub välja edasised sammud kui lapsevanem pole nõus, siis tuleb kokkusaamisi kokku leppida ja arvamusi muuta nt ,,mu laps pole loll, osab õppida küll, tal pole LÕKi vaja
Nabasid võisid augustada vaid vaaraod ja nende perekonnad. Lihtinimesi ootas selle reegli rikkumise korral surm. Siiski, kui lihtinimese tütar sündis 'täiusliku nabaga' lubati tal vahest see augustada ning seeläbi tõsta oma sotsiaalsest staatust ühiskonnas. Praegusel ajal on naba augustamine üks populaarsematest augustamise viisidest. Nabasid on rõngastatud üle terve maailma juba väga ammustest aegadest. Miks just nabarõngas? Oleneb kas küsid antropoloogilt või vihaselt lapsevanemalt - vastused võivad olla väga erinevad. Kui küsid keskmiselt inimeselt, kuuled tõenäoliselt, et nabarõngas lihtsalt tundub kuidagi seksikas. Rõivadisainerid teavad seda. Ega siis mood niisama ei nõua madala vöökohaga pükse ja seelikuid. Idee on ikka oma ilusat naba näidata. Millisel põhjusel sa omale nabaauku tahad, on sinu asi, kuid pea meeles, et nabaauk on kõige raskemini paranev auk üldse. Paranemisaeg võib olla kuuest kuust kuni aastani ning
Sooidentiteet oma bioloogilise soo omaksvõtt; inimese sisemine tunne, et ollakse mees või naine. Identifitseerimine ,,täiendamine" Identifitseerimine on protsess, kus inimene omandab teise inimese või grupi hoiakud väärtused , käitumise, karakteristika, suhtumiste käitumise. Kuni 5nda eluaastani pööratakse tähelepanu omasoolise lapsevanemale identifitseerib ennast temaga ja siis hakkab ka vastassugupoolset lapsevanemalt täiendama ennast. Sooidentiteedi areng 1. Kahe kuni kolme aastane laps vastab esimest korda, kas ta on poiss või tüdruk. Vastab väliste tunnuste najal. Poisid kannavad pükse ja tüdrukud kleiti. Kolmandal neljandal eluaastal identifitseeritakse ka onusid ja tädisid. 2. Neljas eluaasta eelistatakse asju ja objekte, mis on seotud tema sooga. Poisid mängivad autodega 3. Viies eluaasta kuni eelkooliea lõpp identifitseeritakse ennast oma
103 - selgitab lastele tuleohutuse, tervisekaitse, veekogu juures viibimise ja muudes ohtlikes olukordades viibimise nõudeid; - koostab hoolealuste laste tegevuskava laagriperioodiks ja esitab selle kinnitamiseks programmijuhile või lastelaagri juhatajale; - kahju tekitamisel laste poolt laagri varale või teistele inimestele selgitab välja süüdlase ja esitab andmed noortelaagri juhatajale kahju korvamiseks lapsevanemalt või hooldajalt. KODUKORD LASTELE: - noortelaagrisse saabumisel esitab laps tuusiku, isikut tõendava dokumendi ja meditsiinilise tõendi; - noortelaagris viibijad on kohustatud täitma kodukorda, päevakava, juhataja ja kasvataja korraldusi; - noortelaagri territooriumilt lahkumine on lubatud ainult koos kasvatajaga või kasvataja teadmisel koos lapsevanemaga; - matkal ja veekogu juures viibides tuleb täita kasvataja ja spordiinstruktori erinõudeid;
annaabi.ee 
