Edgar Valter Autor: Taniel Lukomets Konguta kool 6 klass sissejuhatus ● Info Edgar Valteri kohta. ● Kokkuvõte. Info Edgar Valteri kohta. ● Edgar Valter sündis Tallinnas 8-lapselise pere neljanda lapsena. ● Lõpetas 1945 Tallinna 17. mittetäieliku keskkooli. ● Töötanud lukksepaõpilasena, madrusena, maalrina, transporditöölisena, trükitöölisena, Kunstitoodete Kombinaadi dekoorateljee töölisena. ● Aastast 1950 vabakutseline kunstnik. Info Edgar Valteri kohta ● Edgar Valter on illustreerinud 250 raamatut. ● Suurema osa neist moodustavad lasteraamatud, teiste seas sellised eesti lastekirjanduse
Perekonnaseis: vallaline, peres tütar Hariduskäik: Gustav Adolfi Gümnaasium, Giidi erikool, TÜ ajaloo-osakond Täiendõpe: Koolitusõpe Dialoog (vene k) 1998 - 1999 Teenistuskäik: Tallink Lisainfo: eesti keel ja rootsi keel aktiivne, vene keel passiivne, A -kategooria autojuhiload Huvialad: Jooga, jalgpall, ajalugu Elulookirjeldus Mina, Kati Järv, sündisin 3.oktoobril 1994.a Jõgeva maakonnas Palamusel, kus mu ema töötas õpetajana. Olen 2-lapselise perekonna esiklaps. Minu isa on praegu ajaloolane, ema raamatupidaja. 1996.a kolis meie perekond Võrru, kus astusin Kreutzwaldi Gümnaasiumi, mille 10.klassis ma praegu õpin. Laulan kooli laulukooris. 24.jaanuar 2011 Hr Tom Kuusik 28.September 2011 Põltsamaa politseijaoskond Seletus Läksin mööda Tamme tänavat, kui märkasin, et 14.maja juures mängib üks poiss kastanitega. Ta püüdis avada kastanimuna. Läksin appi talle ja
Esitan lõigu sellest: Muinaslood on imelised – neis on peidus naer ja nutt... Mõni inimene ise ongi nagu muinasjutt… 18.05.2014 7-B Georg Roosalo 2 21. 09. 1929 – 4.03. 2006 lastekirjanik, raamatukunstnik, karikaturist 18.05.2014 7-B Georg Roosalo 3 Edgar Valter sündis Tallinnas 8-lapselise pere neljanda lapsena. Lõpetas 1945 Tallinna 17. mittetäieliku keskkooli. Töötanud lukksepaõpilasena, madrusena, maalrina, transporditöölisena, trükitöölisena, Kunstitoodete Kombinaadi dekoorateljee töölisena. Aastast 1950 vabakutseline kunstnik. 18.05.2014 7-B Georg Roosalo 4 Edgar Valter on illustreerinud umbes 250 raamatut.
Tallinnas käisid". ,,Mäeküla piimamees"(1916)- viimane romaan. Näidendid- ,,Tabamat ime"(1912). ,,Pisuhänd"(1913) Juhan Liiv (1864- Õppis ,,Vari"-eesti 7-lapselise Mees teisest 1913) kihelkonnakoolis. realistliku külaproosa perekonna põlvest, kuid 49.a Üritas jätkata alusteos. Luule ilmus pesamuna. siiski oma; Tartus Hugo ajakirjanduses. ~80 Lapsest peale minevikust Treffneri algupärast või väga nõrga juurduja, eragümnaasiumis, tõlgitud luuletust
TARTU ULIKOOLI NARVA KOLLEDZ EESTI KEELE JA KIRJANDUSE LEKTORAAT Viktor Sestakov EDGAR VALTER Referaat Juhendaja Toomas Liiv NARVA 2008 Edgar Valter sündis Tallinnas 8-lapselise pere neljanda lapsena. Lõpetas 1945 Tallinna 17. mittetäieliku keskkooli. Kunstnikuna iseõppinu. Töötanud lukksepaõpilasena, madrusena, maalrina, transporditöölisena, trükitöölisena, Kunstitoodete Kombinaadi dekoorateljee töölisena. Aastast 1950 vabakutseline kunstnik. A-st 1956 Kunstnike Liidu, a-st 1958 Ajakirjanike Liidu liige, ENSV teeneline kulutuuritegelane a-st 1986. Tema karikatuure on avaldanud paljud ajakirjad ja ajalehed, joonistanud pilte ka Eesti
· Viis kirjanduskriitika paremale tasemele · Tõstis raamatukujunduse taset · Elavdas kunstielu · Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara · Tutvustas Eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundi. · Sellest kasvas välja rühmitus Siuru · Rühmituse ridades alustas oma keeleuuendaja tööd Johannes Aavik. Tammsaare (1878-1940) · Sündis ja kasvas Järva-Madise kihelkonnas, Albu vallas, Tammsaare-Põhja talus Kõrvemaal. · 10-lapselise pere 4. Poeg · Kodutalu järgi võttis perekonnanimeks Tammsaare · Õppis Väike-Maarja kihelkonnakoolis sai mõjutusi luuletaja Jakob Tammelt · Hugo Treffneri eragümnaasium · Tartu Ülikool juura ei lõpeta, sest haigestus · Viiulimäng ja muusikaarmastus · Vene kirjanduse põhjalik tundmine · Haigusaastad Koitjärvel ja Kaukaasias (1911-1919) · Abiellus, elas Kadriorus Looming.
Sissejuhatus Edgar Valter on tuntud lastekirjanik ja kunsnik , kes elas aastatel 1929-2006. Me oleme kuulnud tema illustreeritud tegelaskujudest krõllist , naksitrallidest , sipsikust ja kunksmoorist , aga me tahaksime rohkem teada saada . Me loodame , et saame selle referaadi koostamisega rohkem teada tema elust , elutööst ja elu loost. 2 I Elulugu Edgar Valter sündis Tallinnas 8-lapselise pere neljanda lapsena. Lõpetas 1945 Tallinna 17. mittetäieliku keskkooli. Kunstnikuna iseõppinu. Töötanud lukksepaõpilasena, madrusena, maalrina, transporditöölisena, trükitöölisena, Kunstitoodete Kombinaadi dekoorateljee töölisena. Aastast 1950 vabakutseline kunstnik. A-st 1956 Kunstnike Liidu, a-st 1958 Ajakirjanike Liidu liige, ENSV teeneline kulutuuritegelane a-st 1986. 3 II Elutöö
Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigus" ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" 2011 Anton Hansen Tammsaare (1878-1940) Lapsepõlv o Sündis ja kasvas Järva-Madise kihelkonnas Albu vallas Tammsaare-Põhja talus Kõrvemaal. o 10-lapselise pere neljas poeg. o Kirjanikunimi Tammsaare kodutalu nime järgi. Koolid o Sääsküla vallakool. o Prümli vallakool. o Väike-Maarja kihelkonnakool. o Hugo Treffneri eragümnaasium. o Tartu Ülikooli juurastuudium(lõpetamata). Oskused, mõjutused, huvid o Suur muusikaarmasjata, viiulimängu algeline mängimisoskus. o Vene kirjanduse põhjalik tundmine. o Vene ja saksa keele selge valdamine. o Inglise ja prantsuse keele passiivne valdamine.
veidi teistmoodi käituda ( Kehtna põhikool, 2015). 2. Hüpoteesid * Mardil on madalam intelligentsus võrreldes teiste omaealistega, seega ei ole ta suuteline ülesandeid lahendama sama kiiresti, kui teised. Veel enam, kuna ülesanded on tema jaoks keerulisemad, siis on tal raskem järge pidada ning tähelepanu olulisel hoida. Kuna aga Mart on suhteliselt vaike ning tagasihoidlik poiss, siis ei paista tema madal intelligentsus eriti välja (Wilhurst, 2012); * Mart on 4 – lapselise pere vanim laps, mis tõttu on tal sageli vaja oma vanemaid kodustes töödes aidata ning oma õdede – ja vendade järele vaadata. See aga võta ära suure osa tema õppimisajast ning on ühtlasi ka üpris väsitav. Seetõttu ei ole Mardil aega piisavalt koduste koolitöödega tegeleda ning tihtipeale on Mart koolis olles unine ja väsinud ning ei suuda teistega samas tempos ülesandeid kaasa teha; * Mart on varajasest lapsepõlvest saati majapidamises abis olnud
Süzee 4 Kompositsioon 5 Autori keel ja stiil 5 Teema ja idee 5 Lõpphinnang 6 Kasutatud kirjandus 7 1 Teose ajalooline skeem a) autori positsioon ajas Mihhail Bulgakov sündis vaimuliku akadeemia õpetaja 7-lapselise pere esiklapsena. Õppis Kiievi ülikoolis arstiteadust. Pärast ülikooli lõpetamist 1916 töötas ta arstina 1919. aastani, siis asus tööle ajakirjanikuna. Aastast 1921 elas Bulgakov Moskvas.Mihhail Bulgakov on maetud Moskvasse, Novodevitsje kalmistule. b) teose saamislugu 1925 aasta jaanuaris kirjanik alustas kirjutama satiirilist jutustust, "Nedra" ajakirja tellingul. Algselt oli selle nimetis "Koera õnn. Kohutav lugu", kuid hiljem Bulgakov muutis teose nimetust "Koera süda"
Süzee 4 Kompositsioon 5 Autori keel ja stiil 5 Teema ja idee 5 Lõpphinnang 6 Kasutatud kirjandus 7 1 Teose ajalooline skeem a) autori positsioon ajas Mihhail Bulgakov sündis vaimuliku akadeemia õpetaja 7-lapselise pere esiklapsena. Õppis Kiievi ülikoolis arstiteadust. Pärast ülikooli lõpetamist 1916 töötas ta arstina 1919. aastani, siis asus tööle ajakirjanikuna. Aastast 1921 elas Bulgakov Moskvas.Mihhail Bulgakov on maetud Moskvasse, Novodevitsje kalmistule. b) teose saamislugu 1925 aasta jaanuaris kirjanik alustas kirjutama satiirilist jutustust, "Nedra" ajakirja tellingul. Algselt oli selle nimetis "Koera õnn. Kohutav lugu", kuid hiljem Bulgakov muutis teose nimetust "Koera süda"
igakuiselt makstavad peretoetused, ühekordselt makstavad.., kord kvartalis .., kord aastas.., Igakuised peretoetused: lapsetoetus 16.a või kui laps õpib, sis 19.a.ni, lapsehooldustasu vanematele, kellel kuni 3.a. lapsed(ei maksta kui, kui makstakse vanemahüvitisi)(min. 2200.- max. 17000.-, üksikvanema lapse toetus, lapsel, kel üks vaematest või üks neist on tagaotsitav, ajateenija lapse toetus, eestkostel või perekonnas hooldamisel olev lapsetoetus, 7 ja enam lapselise pere vanematoetusÜhekordsed peretoetused:sünnitoetus, mitte alla 5000.- iga lapse kohta al. 2006.a(lindade, valdade poolt juurde). lapsendamistoetus, 20x lapsetoetuse määr (20x150.-). elluastumistoetus, ainult lastekodulastele (40x150) Kord Kvartalis:3 ja enam lapselisele ja ka kolmikutele. Kord aastas: koolitoetus (enne kooli 3x150.-)PÄRIMINE:Pärimine - isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule
1. igakuised makstavad toetused a. lapsetoetus (kuni 16 või õppimisega seoses 19. eluaastani õppeaasta lõpuni) b. lapsehooldustasu lapse ühele vanemale, kes kasvatab kuni 3. aastast last c. üksikvanema toetustasu makstakse kahekordne lapsetoetuse määr sünniaktis puu d. jajaateenija lapsetoetus 5kordne lapsetoetusmäär e. eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus 6kordne lapsetoetusmä f. 7 ja enama lapselise pere vanematoetus 2,2 kordne lapsetoetusmäär 2. ühekordsed makstavad toetused a.sünnitoetus (5000 kr lapse kohta) b.lapsendamistoetus (500kr) c.elluastumistoetus lastekodulastele, kes täisealised 40kordne lapsetoetusmäär (praegu 40*15 3.kord kvartalis makstavad toetused a.kolme ja enama lapselisele perele b.kolmikuid kasvatavale perele (iga lapse kohta) 4.kord aastas makstav peretoetus a.koolitoetus 3kordne lapsetoetusmäär 29
1897 valmib altarimaal ,,Tulge minu juurde..." 22. aprill 1899 Johann Köler sureb Peterburis oma ateljees, olles samal päeval signeerinud oma surnud sõbra ,,Akadeemik Jakov Groti portree". Ta maetakse Suure-Jaani kalmistule. 9 2. LAPSEPÕLV JA KOOLITEE Johann Köler sündis 08. märtsil (vana kalendri järgi 24. 02.) 1826 Viljandimaal Vastemõisa vallas Kõõbra Tõnise talus saunikute Peet ja Kai Köhleri 9-lapselise pere seitsmenda lapsena. Temast vanemad olid õed Anu (s. 1811), Ann (s. 1821) ja Mall (s. 1824) ning vennad Tõnis (s. 1812), Ado (s.1814) ja Jüri (s. 1819), nooremad vend Andres (s.1828) ja õde Liiso (s. 1832). (Allas, Abel 2001: 102) Akvarell ,,Isamaja" 1863. Vaevalt orjusest pääsenud talurahva elu oli tol ajal veel üsna algeline ja nii elasid ka Köleri vanemad üsna kehvalt, kuigi olid töökad ja karsked. Vanemad olid laste vastu
1897 – valmib altarimaal „Tulge minu juurde...“ 22. aprill 1899 – Johann Köler sureb Peterburis oma ateljees, olles samal päeval signeerinud oma surnud sõbra „Akadeemik Jakov Groti portree“. Ta maetakse Suure-Jaani kalmistule. 9 2. LAPSEPÕLV JA KOOLITEE Johann Köler sündis 08. märtsil (vana kalendri järgi 24. 02.) 1826 Viljandimaal Vastemõisa vallas Kõõbra Tõnise talus saunikute Peet ja Kai Köhleri 9-lapselise pere seitsmenda lapsena. Temast vanemad olid õed Anu (s. 1811), Ann (s. 1821) ja Mall (s. 1824) ning vennad Tõnis (s. 1812), Ado (s.1814) ja Jüri (s. 1819), nooremad vend Andres (s.1828) ja õde Liiso (s. 1832). (Allas, Abel 2001: 102) Akvarell „Isamaja“ 1863. Vaevalt orjusest pääsenud talurahva elu oli tol ajal veel üsna algeline ja nii elasid ka Köleri vanemad üsna kehvalt, kuigi olid töökad ja karsked. Vanemad olid laste vastu
(http://et.wikipedia.org/wiki/Nukitsamees_ %28film%29) Mihkel kuulis filmi castingust just oma vanemate kaudu, kes suhtlesid Tallinnfilmi inimestega. Ta läks koos oma õega proovivõtetele ja oleks pidanud saama üheks peaosaliseks: Kustiks. Kuid olles sellel ajal kõigest 11-aastane, lõi ta põnnama, sest see tähendanuks tema jaoks pikka võtteperioodi ja koolist terve septembrikuu puudumist. Filmis mängib Mihkel perepoega Tõnni, kes on üks seitsme-lapselise pere liikmeist. Teine telekas ülesastumine tuli Mihklil lastefilmis ,,Keskpäev" mille lõi tema isa, Eno Raud. Film räägib sellest kuidas ühele poisile, Jürnale, tuleb suveks külla tüdruk, Kärt ning koos sõpradega asutakse tüdrukule meelepärast tegevust otsima. Selgub, et Kärdile meeldivad lapsed. Nii otsustavadki poisid ,,üürida" sõbra Peetri väikevenna, Madise. Hiljem meelitavad Peeter ja Riho Madise aiast enda juurde ja
lapsetoetus(kahekordne) *ajateenija lapsetoetus(viiekordne) *eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus (kümnekordne) *7 ja enamalapselise pere vanema toetus(2,2kordne). Ühekordselt makstavad peretoetused: *sünnitoetus – 5000 *lapsendamistoetus – 5000 *elluastumistoetus – 40kordne lapsetoetus. Kord aastas makstakse koolitoetust – 3kordne lapsetoetus. Kord kvartalis : *kolme ja enama lapselise perele või kolmikute perele. Kõiki toetusi makstakse pensioniameti kaudu, kõikidel alalistel elanikel on see õigus. 31.Pärimine, pärandaja, pärija, pärimiskõlbmatus. Pärimine on isiku surma korral tema varaliste õiguste ja kohustuste üleminek teistele isikutele. Pärandaja – isik, kelle surma korral pärimismenetlus käima pannakse. Pärandajaks on ainult füüsilised isikud. Pärija on see isik, kellele läheb üle päritav vara
................................................. 27 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................29 3 Anton Hansen Tammsaare (30. jaanuar 1878 Albu vald 1. märts 1940 Tallinn) Elukäik Anton Hansen sündis Järvamaal Albu vallas Tammsaare-Põhja talus 10-lapselise pere 4. pojana. Tema lapsepõlvekodu oli metsane ja soine paik. Ta õppis omal käel lugema ja läks 8-aastaselt kooli. Esimesed teadmised omandas Sääsküla vallakoolis, hiljem õppis Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kuhu tuli õpetajaks tuntud luuletaja Jakob Tamm. Seal alustas ta ka ise luuletuste kirjutamist. Kui ta lõpetas kihelkonnakooli, ei avanenud talle kohe edasiõppimise võimalust ning teda taheti jätta koju töömeheks. Alles aastate pärast sai ta isalt
lõpuni) b. lapsehooldustasu lapse ühele vanemale, kes kasvatab kuni 3. aastast last c. üksikvanema toetustasu makstakse kahekordne lapsetoetuse määr sünniaktis puuduvad andmed isa kohta d. ajateenija lapsetoetus 5kordne lapsetoetusmäär e. eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus 6kordne lapsetoetusmäär f. 7 ja enama lapselise pere vanematoetus 2,2 kordne lapsetoetusmäär 2. ühekordsed makstavad toetused a. sünnitoetus (5000 kr lapse kohta) b. lapsendamistoetus (500kr) c. elluastumistoetus lastekodulastele, kes täisealised 40kordne lapsetoetusmäär (praegu 40*150 = 4500kr) 3. kord kvartalis makstavad toetused a. kolme ja enama lapselisele perele b. kolmikuid kasvatavale perele (iga lapse kohta) 4
annaabi.ee 
