1. Kirjeldada mini-load lao seadmeid ja tööpõhimõtet. Vastus: Täisautomaatne mini-load süsteem töötab põhimõttel "goods to man". Hoiustamisühik, milleks on üldjuhul plastikust konteiner, võetakse riiuli hoiukohalt arvuti poolt juhitava riiuliliftiga. Peale hoiukohalt võtmist viiakse hoiuühik töökohale või asetatakse konveierile, millega toimetatakse see edasi komplekteerija juurde. Vahekoridori lõpus asuv töökoht võib olla varustatud käsiterminaliga, skanneriga, printeriga jne. Mini-load süsteem võimaldab loobuda pikkadest komplekteerimisteekondadest ja aeganõudvatest tõstetest Mini-load kasutaja saab järgnevaid eeliseid: · osade laotoimingute täielik automatiseerimine
TALLINNA TRANSPORDIKOOL LADUDES KASUTATAV TEHNIKA JA TEHNOLOOGIA ÕPIMAPP Koostaja: Rühm: TALLINN 2015 Tänapäeval üha enam pannakse rõhku logistikale üle üldises mõistes. Üha rohkem areneb asjade ja teenuste transport ühest linnas teise ning ladustamine. Tänu sellele on kasvanud ka tehnoloogia ladudes, mis muudaks seda tööd lihtsamaks ning mugavamaks. Kasutatava laotehnika ja -tehnoloogia järgi jaotatakse ladusid alljärgnevalt : LAOTEHNOLOOGIA MÕISTE Laotehnoloogia all mõeldakse kompleksset, vastavalt vajadustele planeeritud süsteemi riiulitest, nende vahelistest koridoridest ja erinevast laotehnikast (tõstukid, väravad, laadimissillad, kaalud, kiletamisseadmed jne). Kõik on omavahel seotud ja laotehnoloogia töötatakse välja igal konkreetsel
Iseseisev töö laotehnoloogiad 1. Kirjeldada mini-load lao seadmeid ja tööpõhimõtet. Täisautomaatne mini-load süsteem töötab põhimõttel "goods to man". Hoiustamisühik, milleks on üldjuhul plastikust konteiner, võetakse riiuli hoiukohalt arvuti poolt juhitava riiuliliftiga. Peale hoiukohalt võtmist viiakse hoiuühik töökohale või asetatakse konveierile, millega toimetatakse see edasi komplekteerija juurde. Vahekoridori lõpus asuv töökoht võib olla varustatud käsiterminaliga, skanneriga, printeriga jne. 2. Milline näeb välja , ja kuidas töötab kaubaaluste läbivooluriiul ? Läbivoolu riiuli korral läbib kaldpind erinevaid järjestikku olevaid hoiukohti. Läbivooluriiuli kaldpindade kalle on enamasti 4%
Iseseisev töö Lao tehnoloogiad 1. Täisautomaatne mini-load süsteem töötab põhimõttel ,,goods to man ,,. Hoiustamisühik, milleks on üldjuhul plastikust konteiner, võetakse riiuli hoiukohalt arvuti poolt juhitava riiuliliftiga. Peale hoiukohalt võtmist viiakse hoiuühik töökohale või asetatakse konveierile, millega toimetatakse see edasi komplekteerija juurde. Vahekoridori lõpus asuv töökoht võib olla varustatud käsiterminaliga, skänneriga, printeriga jne. Mini-load süsteem võimaldab loobuda pikkadest komplekteerimisteekondadest ja aeganõudvatest tõstetest. 2. Läbivooluriiuli korral läbib kaldpind erinevaid järjestikku olevaid hoiukohti.
vastutusel. Puhverlaod-Tooraine varujate ja tehase vahelised vahelaod mille ülesandeks on tagada katkematu tootmine või tarbimine ebarütmilise varustamise korral kaubakogused suured. Riiklikud tagavarade laod- Suured laokompleksid kus hoitakse riiklikke tagavarasi kriisiolukordade puhuks, hoiustatakse toiduaineid ja muid esmatarbekaupu elanikknna ja kaitsejõudude vajaduseks. 2. Ladude tüübid. Ladude jaotus kasutatava tehnika ja tehnoloogia järgi Manuaallaod- kasutatakse traditsioonilist laotehnikat ja inventari, laotoiminguid teostatakse vahetult inimtööjõu juhtimisel ja osavõtul. Poolautomaatlaod- Teostatakse üksikud järjestikused toimingud automaatselt, kuid inimese poolt antud vahetu juhtimiskäsu peale. Automaatlaod- teostavad erinevad robotid ja automaatselt töötavad vooluliinid üldjuhul ilma inimese osavõtuta enamiku järjestikku toimuvatest laoopertsioonidest. Operatsioonide sooritamist juhib arvuti. 3
riiulitest, nende vahelistest koridoridest ja erinevast laotehnikast (tõstukid, väravad, laadimissillad, kaalud, kiletamisseadmed jne), mis funktsioneerib koos vastava töökorraldusega. Ladudes kasutatakse erinevaid riiuleid, mis on paigutatud lattu ja seatud sobivaiks vastavalt konkreetse ettevõtte vajadustele. Riiulid jaotatakse peenkaubariiuliteks ja kaubaaluste riiuliteks ning neist arendatud eririiuliteks. Riiulite kasutamise eesmärgiks on kasutada efektiivselt lao põrandapinda ja võimaldada laos efektiivset tööd. Laotehnoloogiad jaotatakse: · Traditsiooniline tehnoloogia - madalad kaubaaluste riiulid laiade vahekoridoridega · Peenkaubatehnoloogia peenkaubariiulid vahekoridoride erinevate laiustega · Ruumi säästev tehnoloogia o kõrged riiulid kitsaste vahekoridoridega o virnastamine o sügavlaadimine o läbivooluriiulid
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS TÕSTUKID JUHENDAJA: Aime Harjakas KOOSTAJA: Valdur Kuldsaar Pärnu 2010 Siirdamistõstukid Juhiplatvormita siirdamistõstuk On mõeldud koormate (kaubaaluste) siirdamiseks suhteliselt lühikestel distantsidel (10 - 30m). Mugav ja ratsionaalne on kasutada seda kohtades, kus on vaja teostada sagedasi kaubaaluste siirdamisi, kuid siirdamisteekonnad ei ole pikad. Sobib hästi kasutamiseks kauba laadimisel jaotusautole või jaotusautolt maha, samuti kaupluseruumides kauba laoruumist müügisaali toimetamisel. Tänu suhteliselt väikesele kaalule sobib kaasaveoks jaotusauto furgoonis. Toodetakse tõstejõuga 1,6 - 3,0 t. Liikumiskiirus enamasti vahemikus 6 - 8 km/h. Juhiplatvormiga siirdamistõstuk On mõeldud koormate siirdamiseks keskmistel distantsidel (30 - 60m). Tänu
Järeltarnete osakaal Järeltarnetega tarnitud tarneridade protsentuaalne osa mingi ajavahemiku jooksul tarnitud kõikidest tarneridadest. Järeltarnete osakaalu leidmiseks jagatakse järeltarnitud tooteridade arv kõigi mingi perioodi jooksul tarnitud tooteridade arvuga Jaotusladu Enamasti vaheladu suurte hulgiladude ja jaekaubanduse vahel. Piirkondlik ladu, kus on suur kauba liikumise tihedus. Jaotusladudes teostatakse igapäevaselt saadetiste konsolideerimist ja cross-dockingit Juhita tõstuk (Automated guided vehicle (AGV) Laser guided vehicle (LGV)) Automaatika poolt juhitav laotõstuk, mis transpordib koormat ühest kohast teise. AGV orinteerub ruumis tavaliselt laseri ja peeglisüsteemide abil, selle tööd juhib arvuti. Juhuveod Mereveod, mis tellitakse laevaomanikelt/agentidelt kindlate kaubakoguste (enamasti vili, nafta, süsi, väetised jne) toimetamiseks ühest sadamast teise. Vahelduvad sadamad, puudub veograafik, agendid otsivad laevadele pidevalt uut lasti
üksikud järjestikused toimingud teostatakse seadmete poolt automaatselt inimese poolt antud juhtimiskäsu peale personal kasutab laotoimingute sooritamisel poolautomaatseid tõstukeid kasutatakse tõstukeid, mis on varustatud arvutite ja skanneritega, tööülesanded saabuvad tõstukiarvutisse 22. Miniload laosüsteemi kasutamisel on tegemist manuaallaoga automaatlaoga riiuliliftiga, millel liigub operaator koos seadmega riiuli vahekoridoridoris poolautomaatlaoga 23. Unit load süsteemi kasutamisel on tegemist manuaallaoga automaatlaoga poolautomaatlaoga riiuliliftiga, millel liigub operaator koos seadmega riiuli vahekoridoris 24. Unit load süsteem on mõeldud tükikauba komplekteerimiseks peenkauba komplekteerimiseks kindla mõõduga plastikkonteinerite käsitlemiseks täisaluste käsitlemiseks 25. Mis laod on külmlaod?
üksikud järjestikused toimingud teostatakse seadmete poolt automaatselt inimese poolt antud juhtimiskäsu peale personal kasutab laotoimingute sooritamisel poolautomaatseid tõstukeid kasutatakse tõstukeid, mis on varustatud arvutite ja skanneritega, tööülesanded saabuvad tõstukiarvutisse 22. Miniload laosüsteemi kasutamisel on tegemist manuaallaoga automaatlaoga riiuliliftiga, millel liigub operaator koos seadmega riiuli vahekoridoridoris poolautomaatlaoga 23. Unit load süsteemi kasutamisel on tegemist manuaallaoga automaatlaoga poolautomaatlaoga riiuliliftiga, millel liigub operaator koos seadmega riiuli vahekoridoris 24. Unit load süsteem on mõeldud tükikauba komplekteerimiseks peenkauba komplekteerimiseks kindla mõõduga plastikkonteinerite käsitlemiseks täisaluste käsitlemiseks 25. Mis laod on külmlaod?
üksikud järjestikused toimingud teostatakse seadmete poolt automaatselt inimese poolt antud juhtimiskäsu peale personal kasutab laotoimingute sooritamisel poolautomaatseid tõstukeid kasutatakse tõstukeid, mis on varustatud arvutite ja skanneritega, tööülesanded saabuvad tõstukiarvutisse 22. Miniload laosüsteemi kasutamisel on tegemist manuaallaoga automaatlaoga riiuliliftiga, millel liigub operaator koos seadmega riiuli vahekoridoridoris poolautomaatlaoga 23. Unit load süsteemi kasutamisel on tegemist manuaallaoga automaatlaoga poolautomaatlaoga riiuliliftiga, millel liigub operaator koos seadmega riiuli vahekoridoris 24. Unit load süsteem on mõeldud tükikauba komplekteerimiseks peenkauba komplekteerimiseks kindla mõõduga plastikkonteinerite käsitlemiseks täisaluste käsitlemiseks 25. Mis laod on külmlaod? mitteköetavad laod
modaalseid lao- ja terminalikomplekse. Niisugused 1960.1970. aastatel ehitatud kompleksid on kasutusel Maardus, Tapal ja Tallinnas Liival. Kuigi laotõstukeid hakati tootma 1930. aastatest alates ja koos tõstukitega võeti kasutusele ka kauba teisaldamise alused kui kauba tõstemasinatega käsitsemist võimaldavad universaalsed laadimis- ja hoiustamisühikud, sai tõstukite ulatuslik tootmine ja kaubaaluste kasutamine alguse alles pärast Teist maailmasõda. Tänu tõstukite kasutuselevõtmisele oli võimalik hakata ehitama senisest kõrgemaid ladusid. Tõstukid olid suutelised tõstma alustele paigutatud kaupu 56 m kõr- gusele, mistõttu sai 67 m kõrgustes laohoonetes võtta kasutusele 34-korruselised laoriiulid. Tõs- tukid võimaldasid kiiresti käsitseda suuri kaubakoguseid ning muutsid ladustamise efektiivseks hea ruumikasutuse abil
juhtimisse, mis põhines ärijuhtimise tänapäevastel põhimõtetel. Logistika arengut on hakatud jaotama viieks etapiks. Aastatel 1920–1950 tunti vajadust vähendada kulusid tootmises, transpordis, ladustamises. Majanduslikud tingimused, tehnoloogia ja juhtimise arenemine aitasid kaasa ärilogistika kui valdkonna tekkimisele. Tootmises kasvasid varud ja transport ei tulnud enam rahuldavalt toime kaupade jaotusega. 1950.–1970. aastatel arenesid kiiresti nii logistika teooria kui ka praktika. Hakati mõistma
f2008/2009 aasta laomajanduse komplekseksami kordamisküsimused. 1. Laonduse arenev roll logistikas Algul oli vaja ladusi selleks, et hakati hoiustama põllumajandussaadusi, siis kui käsitöölt mindi üle masina ja massitootmisele vajati ka nende toodete jaoks ladusi, järjest enam hakkas toimuma ka kaubavahetus selleks asutati ladusi sadamatesse ja rautteede juurde. Tänapäeval on kaupade käsitsemine muutunud mugavaks kasutatakse erinevaid seadmeid: kaalud, tõstukid, arvutid ja vöötkoodilugejaid. Lähitulevikus on plaan muuta laod paberivabaks seda ka mõned laod juba kasutavad, st et komplekteerimine hakkab toimuma hääljuhtimisel. Enam ei vajata komplekteerimislehtesi. 2. Laonduse funktsioonid. 1)Varude kogumine ja täiendamine- varude kogumist on vaja selleks kui aastaringselt toodetakse aga hooajalielt müüakse. Varude täiendamine tähendab seda kui müüakse aastaringselt aga toodetakse hooajaliselt.
tähtsust seoses keskkonnakaitsealaste nõudmiste karmistumisega. Korje puhul mängib rolli ka klientide vastavasisuliste nõudmiste suurenemine. Logistika traditsioonilised eesmärgid: · kuluefektiivsus · klienditeeninduse kvaliteet · paindlikkus Köik kolm eesmärki on omavahel seotud ja vastastikuses sõltuvuses. Kulud. Logistiliste tegevuste ja toimingute teostamiseks kasutatakse ettevõtte ressursse (tööjõud, hooned, laoinventar, tõstukid, veotehnika, käibevahendid, aeg jne.). Ressursside kasutamine toob endaga kaasa kulude tekkimise. Logistiliste kulude eraldamiseks muudest ettevõttes tekkivatest kuludest on aluseks tekkepõhine lähenemine. Kui vaadeldavad kulud on suuremal või vähemal määral seotud logistiliste tegevustega, on tegemist logistiliste kuludega. Logistilised kulud on enamuses organisatsioonides märkimisväärsed, olles suuruselt teisel kohal
tõstetava lasti raskusele. Trosstõstukite tõstevõime on tavaliselt piirides (250...500) kg ning tõstekõrgus (15... 40) m Kopptõstukid: Kopptõstukeid kasutatakse puistematerjalide andmiseks punkritesse, segumasinatesse ja sõeluritesse Kopptõstukil on kummutatav kopp. Kopa alumine asend peab olema selline, et teda saaks täita kallurilt või muul viisil Iseliikuvad ja autotõstukid: Iseliikuvad tõstukid on varustatud arenenud käiguosaga, transmissiooniga ja individuaalse jõuallikaga ning võivad liikuda objekti piirides iseseisvalt. Jõuallikatena kasutatakse välitöödeks ettenähtud masinail sisepõlemismootoreid ja sisetöödeks kasutatavatel masinatel aku- või võrgutoitega elektrimootoreid. Sarniir-hoob tõstemehhanismiga ja teleskoopnoolega iseliikuvad tõstukid , eriti väiksemad mudelid, on enamasti varustatud väljaulatuvate külgtugedega, mille abil
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
