4. Murdumisseadus def, valem, tähis. 5. Mis on dispersioon? 6. Mis on lääts? 7. Kuidas lääts jaguneb? 8. Läätse omadused. 9. Konstrueeri kujutis läätsest! 10. Läätse ül! 11. Ül lk 64 1-3! 1. Seaduspärasus kirjeldab kahe nähtuse vahelist põhjuslikku seost. See näitab, kuidas ühe füüsikalise suuruse muutmine muudab teist suurust. 2. Seadus annab täpse, tavaliselt matemaatilise seose muutuvate suuruste vahel. 3. Kiirus ja lainepikkus. 4. def.-langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna jaoks jääv suurus. Valem- n= sin alfa/sin gamma; n=v1/v2; tähis n. 5. Aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest (või sagedusest) nim. dispersiooniks. 6. Lääts on kumerate või nõgusate pindadega läbipaistev keha. 7. Läätsed jagunevad kumer läätsedeks ja nõgusläätsedeks. 8. Kumer läätsed koondavad, nõgus läätsed hajutavad. 9. Joonised!!! 10. Läätse ül. – 1/f= 1/K+1/a; D=1/f dptr 11
f läätse fookuskaugus k - kujutise kaugus läätsest a - eseme kaugus läätsest D - läätse optiline tugevus Geomeetrilise optika põhiseadused on: Valguse sirgjoonelise levimise seadus: ühtlases keskk. levib valgus sirgjooneliselt. Kiirete sõltumatuse seadus: kiired ei mõjuta lõikumisel üksteise liikumist. Valguse peegeldumise seadus: langemisn. ja peegeldumisn. on võrdsed. Valguse murdumise seadus: langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus. Kiirte pööratavuse printsiip: kiir läbib süsteemi päri- ja vastassuunas ühte teed mööda. Kui valguskiir läheb ühest keskkonnast teise, siis kiire suund muutub. Sellist nähtsust nim. valguse murdumiseks. Valguse murdumise põhjuseks on valguse kiiruse muutumine üleminekul teise keskkonda. Murdumisseadus-valguse üleminekul ühest keskkonnast
OPTIKA Valguskiir valguse levimise suuna geomeetriline vaste, sirge, mis on risti lainefrondiga. Täielik peegeldus- nähtus, mis esineb valguse levimisel optiliselt tihedamast keskkonnast optiliselt hõredamasse keskkonda. Kui suunata valgus kahe keskkonna lahutuspinnale optiliselt tihedamast keskkonnast, siis on valguse murdumisnurk suurem langemisnurgast. Mingi langemisnurga korral on murdumisnurk võrdne 90º. Seda nurka nimetatakse täieliku peegeldumise piirnurgaks. Sellest suuremate langemisnurkade korral valgus ei tungi teise keskkonda, vaid peegeldub esimesse tagasi. Interferentsiks nimetatakse lainete liitumist, mille tulemusena lained tugevdavad või nõrgendavad üksteist. Lainete liitumise tulemus on määratud käiguvahega. Käiguvahe on teepikkuste vahe, mis lainetel tuleb liitumispunkti jõudmiseks läbida. Valguslainete puhul
20. nõrgestavad üksteist 21. Difraktsioon- lainete kandumine tõkke taha 22. Polarisatsioon- on lainete võnkesuunda kirjeldav omadus. 23. Fotoefekt- elektronide välja löömine valguse toimel 24. Valguse peegeldumine- valgus pöördub pinnalt tagasi 25. Peegeldumisseadus- peegeldumisnurk on võrdne langemisnurgaga 26. Valguse murdumine- valguse levimise suuna muutus 2-he keskkonna piiril 27. Murdumisseadus (sõnastus ja valem, ülesanded)- langemisnurga ja 28. murdumisnurga siinuste suhe on jääv sina/siny=const 29. Absoluutne ja suhteline murdumisnäitajavalguse kiirus aatomis/ 30. valguse kiirus antud keskonnas na=C/V Suhteline ns=v1/v2=sina/siny=n2/n1 31. Valguse täielik peegeldumine e sisepeegeldumine- nähtus, 32. kus valguse langemisnurk 33. levimisel tihedamast keskkonnast hõredamasse on nii suur,et murdumisnurk 34. oleks üle 90´ja valgus peegeldub täielikult tagasi 35. langemisnurk sina/murdumisnurk siny=v1/v2= 1/ 2=n2/n1=ns 36
1. Valguse murdumisseadus: valguse üleminekul ühest keskkonnast teise on langemisnurga ja murdumisnurga siinuse suhe jääv suurus. 2. Murdumisnäitaja (n) näitab mitu korda on valguse kiirus antud keskkonnas väiksem kui vaakumis. 3. 4. Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise muutub valguse kiirus, suund. 5. Murdumise valem: n = sinα / sinγ = v1 / v2 6. Lääts on kumerate või nõgusate pindadega läbipaistev keha. Jagunemine: kumerläätsed (koondavad valgust) ja nõgusläätsed (hajutavad valgust). 7
Mõisted · Opt tihedus iseloomustab optilist keskkonda:mida väiksem valguse kiirus keskkonnas, seda optiliselt tihedam on keskkond. · Opt kk on kasutusel optikas ja see on läbi paistev aine või õhutühi ruum. · Valguse täielik peegeldumine - kui valgus läheb tihedamast hõredamasse keskkonda ja sellega ei kaasne murdumist,siis teatud langemisnurga korral tekib täielik peegeldus ja valgus peegeldub tihedamasse keskkonda tagasi. · Valguse murdumine valguse levimissuuna murdumine · Lääts a) Kumerlääts koondab valgust ja on keskelt paksem. b) Nõguslääts hajutab valgust ja on keskelt õhem kui äärtest. · Läätse opt peatelg on läätse keskpunkti läbiv sirge · Fookus Punkt, kuhu koondub paralleelne valgusvihk pärast kumerläätses murdumist.
valgus levib mitmes eri suunas. 56. Täielik peegeldus. Olgu: n1 > n2 1 2 1 3 1 2 3 2 2 1 2 1 Suurendades langemisnurka , jõuame olukorrani, kus =900 ja edasisel langemisnurga suurendamisel kiir teise keskkonda ei levi. See on täielik peegeldus. Langemisnurk, mille juures murdumisnurk on 90 0 on antud keskkondade jaoks sisepeegeldumise piirnurk.
nähtava ja ultravioletse spektriala. Valguskiirus ehk ligikaudu 300 000 000 m/s on üldse suurim kiirus, millega füüsikaline mõju saab levida. Kahe keskkonna piiril valguse levimise suund muutub, osa valgusest murdub esimesse keskkonda tagasi, osa murdub teise keskkonda. Valguse murdumise kohta kehtivad järgmised seadused: 1) langev kiir, murdunud kiir ja langemispunktist keskkondade lahutuspinnale tõmmatud ristsirge asetsevad samas tasandis 2) langemisnurga alfa ja murdumisnurga beeta siinuste suhe on kahe keskkonna jaoks jääv suurus ja võrdub valguse levimiskiiruste suhtega: Siinus alfa/siinus beeta=c1/c2 (c1 on valguse kiirus esimeses keskkonnas, c2 teises keskkonnas). Seda suhet nimetatakse teise keskkonna murdumisnäitajaks esimese keskkonna suhtes. Valguse peegeldumise kohta kehtivad järgmised seadused: 1) langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti läbiv peegelpinna ristsirge asetsevad samas tasandis
lained üksteisega liituvad. Liitumise tulemus oleneb lainete käiguvahest. Joonisel 1 avaldub see järgnevalt: , kus lisaks joonisel 1 näidatud suurusele on valguselainepikkus vaakumis ja on laadisuhteline murdumisnäitaja. Kus k = 1, 2, ..., Suurust k nimetatakse vastava interferentsimaksimumi või miinimumi järguks. Tasaparalleelse ja homogeense plaadi puhul muutub käiguvahe ainult valguse langemisnurga muutudes. Kui valgustada plaati hajuva momokromaatse valguslainega, siis tekib kõigis nendes punktides, kuhu plaadilt sama nurga all peegeldunud valguslained jõuavad, ühesugune interferentsiolukord. Kõik need valguskiired moodustavad plaadi pinnaga sama kaldenurga. Seepärast nimetatakse nii tekkivat interferentsipilti samakaldeinterferentsipildiks. Antud töös on jälgitavaks pildiks samakalderõngad. Harilikult nimetatakse kõiki nii tekkinud
sama optilise tihedusega kui esimene? Valgus ei murdu, vaid läbi keskkonda sirgjooneliselt, muutmata liikumissuunda. 8. Mida nimetatakse valguse murdumiseks? Valguse levimissuuna muutumine üleminekul ühest keskkonnast teise. 9. Mida näitab optiline tihedus? 10. Kuidas murdub valgus kui valgus levib optiliselt tihedamast keskkonnast hõredamasse? Valgus murdub pinnaristsirgest eemale horisondi poole. 11. Murdumisseadus. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna jaoks java suurus. n=v1/v2=sin(alfa)/sinus(beta) 12. Mida iseloomustab absuluutne murdumisnäitaja? Antud keskkonna murdumisnäitaja vaakumi suhtes. Na=c/v 13. Mida iseloomustab suhteline murdumisnäitaja? Näitab teise keskkonna murdumisnäitaja suhet esimese keskkonna murdumisnäitajasse. Ns=n2/n1 14. Mida tähendab,et vee murdumisnäitaja vaakumi suhtes on 1,3? Näitab, et
Valguse sirgjoonelise levimise seadus valgus levib ühetaolises (homogeenses) keskkonnas ja vaakumis sirgjooneliselt; Valguse langemisel kahe keskkonna või vaakumi ja keskkonna eralduspinnale valgus peegeldub ja murdub; Peegeldumisseadus langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga . Langenud kiir, peegeldunud kiir ja langemispunktist tõmmatud pinna ristsirge asuvad ühel tasandil =; Murdumisseadus langemisnurga siinuse ja murdumisnurga siinuse suhe on kahe antud keskkonna jaoks jääv suurus. Seda suurust nimetatakse nende kahe keskkonna suhteliseks murdumisnäitajaks n 21 . Langenud kiir, murdunud kiir ja langemispunktist tõmmatud pinna ristsirge asuvad ühel tasandil sin = n21 ; sin Ühe keskkonna (absoluutne) murdumisnäitaja n selle keskkonna ja vaakumi suhteline
Interferents-lainete liitumine, mille tulemusel lained kas nõrgendavad või tugevdavad teineteist Koherentsed valgusallikad-valgusallikad, mille võnkesagedused on võrdsed ja faaside vahe jääv. Koherentsed lained-lained, mille võnkesagedus on võrdne ja faaside vahe jääv Valguskiir valguse levimise suunda näitav joon Valguse sirgjoonelise levimise seadus valgus levib ühtlases keskkonnas sirgjoonelilselt Murdumine-laine levimissuuna muutumine Murdumisseadus- valguse langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna jaoks jääv , kusjuures on langemisnurk ja on murdumisnurk Suhteline murdumisnäitaja -teise keskkonna murdumisnäitaja (sinna valgus läheb)suhe esimese keskkonna mudumisnäitajasse (sealt valgus tuleb) Absoluutne murdumisnäitaja = , kus c on valguse kiirus vaakumis Dispersioon-aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust lainepikkusest või sagedusest (üldiselt lainepikkuse suurenedes, näitaja väheneb)
kahe koherentse valguslainekimbu interferentsi. Laserist tulev valguslainekimp (tugikimp) juhitakse peegliga fotoaparaadile. Teine kimp suunatakse sinna pärast kologradeeritavalt esemelt peegeldumist. See on esemekimp. 8. Sõnasta peegeldumise seadus ja 9. Sõnasta murdumise seadus ja tee tee joonis. joonis. Valguse peegeldumisel on valguskiire Valguse murdumisel on valguskiir langemisnurk ja peegeldumisnurk langemisnurga ja murdumisnurga võrdsed. siinuste suhe jääv suurus.
Valgust vaadatakse kui kiiri. (valguse murdumine, levimine) Laineoptika Tegeleb laineiseloomust tulenevate nähtustega. (inerferents) Kvantoptika Valgust käsitletakse nii osakestena kui lainetena. Osa kvantmehaanikast. (fotoefekt) Neli optika põhiseadust Valgus levib sirgjooneliselt. Valguskiired on sõltumatud. Valguse peegeldumisel tasaselt pinnalt on langemisnukr võrdne peegeldumisnurgaga. Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud keskkondade paari jaoks konstantne suurus. Inimese silm Eristame pool miljonit värvi ja tooni. Selge ilmaga näeksime küünlaleeki 27km kauguselt. Miks näeme lõket ainult 68 km kauguselt? Silma eraldumisvõime nurk, mille korral inimen eristab veel kahte punkti. Miks me näeme kokkusulanud pilti, kui vaatame liikuvast autost välja? http://www.absorblearning.com/media/attachment.action?quick=90&att=640
· Valguse sirgjoonelise levimise seadus · Kiirtekimpude sõltumatuse seadus · Valguse peegeldumisseadus · Valguse murdumise seadus 23. Mida nimetatakse valguse murdumiseks? Valguse murdumiseks nimetatakse valguskiire levimissuuna muutumist üleminekul ühest keskkonnast teise. 24. Valguse murdumise seadus. · Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise valguskiir murdub nii, et langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus. · Langenud kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis. 25. Mida on kujutatud joonisel? ©anmet.ptg 2007 3 Füüsika 11. klassile __________________________________________________________________________
c)liugehõõrdejõud d)lennuhõõrdejõud 7.Raskusjõudu arvutatakse valemiga F=m*g. Mis on teguri g väärtus maapinnal? a)7,6 N/kg b)8,4 N/kg c)9,8 N/kg d)10.2 N/kg 8.Mis on puhta vee tihedus? a)1 g/cm b)24 g/cm c)0,2 g/cm d)75 g/cm 9.Milline neist ei ole rõhu mõõtmiseks? a)U-torumanomeeter b)vedrumanomeeter c)aneroidbaromeeter d)metallbaromeeter 10.Kelle järgi on antud nimetus rõhuühikule? a)B.Pascali b)I.Newtoni c)J.Watti d)Archimedese 11.Milline on valguse langemisnurga ja peegeldumisnurga suhe? a)langemisnurk on suurem b)peegeldumisnurk on suurem c)mõlemad on ühesuurused d)see sõltub keskkonnast 12.Mis on teepikkuse valem? a)v=s/t b)p=F/S c)F=p*S d)s=v*t 13.Millega mõõdetakse vedeliku ruumala? a)dünamomeetriga b)mõõtesilindriga c)joonlauaga d)kangkaaluga 14.Mis on valguse kiirus vaakumis? a)300 000 km/s b)300 000 km/h c)5 000 000 km/s d)5 000 000 km/h 15.Mille iseloomustamiseks kasutatakse mõistet võimsus? a)töö tegemiseks kulunud jõu
Vikerkaar tekib kui kusagil sajab vihma ja samaaegselt paistab ka päike. See tekib sellepärast, et valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades. 10. Valguse peegeldumis-ja murdumisseadused. Valguse peegeldumisseadus-Peegeldumisel on langemisnurk võrdne peegeldumisnurgaga ja langenud kiir, peegeldunud kiir ning langemispunkt tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis. Valguse murdumisseadus-Valguse üleminekul ühest kohast teise valguskiir murdub nii, et langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus. Langenud kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis.
Newton formuleeris neli optika põhiseadust: Valgus levib sirgjooneliselt. Valguskiired on sõltumatud: iga kiir levib ruums nii, nagu poleks teisi olemas. Valgus peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis . Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub (muudab suunda), kusjuures langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal on ühes tasandis. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud keskkondade paari jaoks konstantne suurus ega sõltu langemisnurgast.
L induktiivsus, C mahtuvus Ohmi seadus vooluringi osa kohta. Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. Lorentzi jõud. Laengut q omavale ja kiirusega v liikuvale osakesele mõjub magnetväljas induktsiooniga B Lorentzi jõud. F=qvBsin Joule´i-Lenzi seadus. Elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruuduga, juhi takistusega ja voolu kestusega. Valguse murdumisseadus. Valguse langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna jaoks jääv suurus. Bohri postulaadid. 1) Aatom võib olla vaid kindlates (statsionaarsetes) olekutes, millest igaühele vastab energia En. Statsionaarses olekus aatom ei kiirga. 2) Aatomi üleminekul statsionaarsest olekust energiaga Em olekusse energiaga Ek, kiiratakse või neelatakse energiakvant hf, mis võrdub nende olekute energiate vahega. hf=|Em-Ek|
4. Optika põhiseadused: 1)valgus levib homogeenses keskkonnas sirgjooneliselt 2) valguskiirte levimisel nende lõikumisel nad ei mõjuta teineteist 3)Peegeldunud kiir, langev kiir ja selle langemispunktist keskondade vahele tõmmatud normaal asuvad ühes tasandis ning peegeldumisnurk on võrdne ja vastasmärgiline langemisnurg. 4)Murdunud kiir, langev kiir ja selle langemispunktist keskondade vahele tõmmatud normaal asuvad samas tasandis ning langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on Const. 5)Kui korduvalt peegeldunud ja murdunud kiirele lasta vastasuunas langeda teine kiir, siis see läbib sama tee, mis esimenegi, aga vastassuunas. 5. Valgus on üks elektromagnetilise kiirguse eriliike. Nii E kui ka H vektor võngub risti laine levimise suunaga st. et valgus on ristlainetus. E vektor on valgusvektor. E võnkumise sihi ja kiiruse v poolt määratud tasandit nim. polarisatsioonitasandiks
pinnale joonistatud pinnanormaal ja peegeldunud kiir asuvad ühes ja samas tasapinnas. 7.Tasapeeglis tekib kujutis peegli taga sama kaugel kus on ese peegli ees. 8.Valguse murdumiseks nim füüsikalist näthust, mis seisneb valgusenergia levimissuuna muutumises juhul, kui valgusenergia levib ühest optilisest keskkonnast teise. 9. Valguse murdumiseks nimetatakse laine levimissuuna muutust kahe keskkonna lahutuspiiril. 10.Absoluutne murdumisnäitaja on füüsikaline suurus, mis on võrdne langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhtega juhul, kui valgusenergia levib vaakumist antud keskkonda. 11. absoluutne murdumisnäitaja on seotud valguse levimiskiirusega antud keskonnas ja sõltub keskonna füüsikalistest omadustest milles valgus levib 12.Optiliselt tihedamaks keskkonnaks nim keskkonda, kus in valguse levimise kiirus väiksem ja teatud teepikkuse läbimiseks kulub seal rohkem aega. 13. Täielik sisepeegeldus on selline füüsikaline nähtus, mis võib aset leida ainult sellisel
Valgus murdub, kuna optiliselt mittehomogeensetes keskkondades valguse levimiskiirus muutub. Valguse murdumisel põhineb paljude optikariistade töö (prillid, luup, mikroskoop, binokkel jm.) Valguse murdumise tõttu tekivad paljud optilised atmosfäärinähtused, nagu näiteks vikerkaar, tähtede vilkumine, halo. 24. Valguse murdumise seadus. · Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise valguskiir murdub nii, et langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus. · Langenud kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis. 25. Mida on kujutatud joonisel? Joonisel on kujutatud valguskiire murdumist üleminekul optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse keskkonda. 26. Sõnasta valguse sirgjoonelise levimise seadus. Homogeenses (ühesuguses) keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. 27
Valgus murdub, kuna optiliselt mittehomogeensetes keskkondades valguse levimiskiirus muutub. Valguse murdumisel põhineb paljude optikariistade töö (prillid, luup, mikroskoop, binokkel jm.) Valguse murdumise tõttu tekivad paljud optilised atmosfäärinähtused, nagu näiteks vikerkaar, tähtede vilkumine, halo. 24. Valguse murdumise seadus. · Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise valguskiir murdub nii, et langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus. · Langenud kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis. 25. Mida on kujutatud joonisel? Joonisel on kujutatud valguskiire murdumist üleminekul optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse keskkonda. 26. Sõnasta valguse sirgjoonelise levimise seadus. Homogeenses (ühesuguses) keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. 27
muutub. 4. Antud keskkonna absoluutne murdumisnäitaja näitab, mitu korda muutub valguse kiirus üleminekul vaakumist antud keskkonda. Füüsikaline sisu: näitab mitu korda muutub valguse kiirus üleminekul ühest keskkonnast teise. Tihedam: klaas 1.5, hõredam vesi 1,33 5. Suhteline murdumisnäitaja on teise keskkonna absoluutse murdumisnäitaja esimese keskkonna absoluutse murdumisnäitaja suhtes. 6. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe keskkonna jaoks jääv suurus. Sinalfa/singamma=n2/n1=v1/v2=lamda1/lamda2 7. Lääts on läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust. Liigud: kumer- ja nõguslääts. 8. Joonis vihikus 9. Joonis vihikus 10. 1/a+1/k=1/f ; Läätse optiliseks tugevuseks nim. läätse fookuskauguse pöördväärtust. 11. Dispersiooniks nimetatakse absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusestvõi sagedusest.
Skandinaavia mäestik- tekkinud Galedoonia ja hetüüdia kurrutus perioodil. Vanemad: Prantsuse keskmassiiv, Reini kiltkivimäestik, Maagi mäestik, Sudeedid, Tsehhi massiiv. ALPID- tekkinud Alpi kurrutusperioodil Nooremad: Karpaadid ja Püreneed, Apeniinid Dinaari mäestik, Andoluusia. Kesk Doonau madalik, Alam Doonau madalik, Lombardia madalik. KLIIMA Euroopa kliimat mõjutavad tegurid: 1) Geograafiline asend: määrab ära päikesekiirte langemisnurga, millest sõltub soojuse ja valguse hulk. 2) Soe Atlandi hoovus 3) Atmosfääri mõjutustegurid suvel ja talvel: Suvel: Islandi miinimum (10o) Asoori maksimum( 20o) Lõuna- Aasia miinimum (30o) Talvel: Islandi miinimum (0o) Asoori maksimum( 10o)
• Valgus levib sirgjooneliselt. • Valguskiired on sõltumatud: iga kiir levib ruumis nii, nagu poleks teisi olemas. • Valgus peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis. Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. • Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub (muudab suunda), kusjuures langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal on ühes tasandis. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud keskkondade paari jaoks konstantne suurus ega sõltu langemisnurgast. Isaac Newton 46-aastasena
· Murdumisel läheb valgus ühest keskkonnast teise, järelikult muutub ka valguse kiirus. · Murdumisel muutub valguse lainepikkus (v = f ?) · Üleminekul optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse lainepikkus väheneb, vastupidisel levikul suueneb. Aine Valguse kiirus Õhk 300 000 Vesi 225 000 Klaas 200 000 Teemant 124 000 3. murdumisseadus: · Murdumisseadus: langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe keskkonna jaoks jääv suurus (ns- suhteline murdumisnäitaja) · Ns = v1/v2 =sina/siny. 4. absoluutne ja suhteline murdumisnäitaja: · Antud keskkonna murdumisnäitajat vaakumi suhtes nimetatakse selle keskkonna absoluutseks murdumisnäitajaks. · Na = c/v (n1 = c/v1 ja n2 = c/v2) · Suhteline murdumisnäitaja näitab teise keskkonna absoluutse murdumisnäitaja
3. Geomeetrilise optika põgiseadused on valguse sirgjoonelise levimise seadus, murdumise seadus ja kiirte pööratavuse printsiip 4. Peegeldumist ebatasesekt pinnalt nimetatakse valguse hajumiseks 5. Valguse levimissuuna muutuimist üleminekul ühest keskkonnast teise nim murdumiseks 6. Prismast väljunud valgus kaldub alati prisma aluse poole 7. Valguse üleminekul 1st keskkonnast teise on langemisnurga ja murdumisnurga siinust suhe jääv suurus, mida nim kas absoluutseks v suhtelisekks murdumisnäitajaks 8. Absoluutne murdumisnäitaja näitab, kui palju on valguse kiirus vaakumis suurem kui antud aines n = c / v 9. Suhteline murdumisnäitaja näitab teise keskkonna ansoluutse murdumisnäitaja suhet esimese keskkonna absoluutsesse murdumisnäitajasse n(s) = n(2)/n(1)=v(1)/v(2) 10
I peegeldamise seadus - Langemis nurk ja peegeldumisnurk on võrdsed. II peegeldamise seadus - langemisnurk ja peegeldumisnurk paiknevad ühes tasapinnas. Valguse murdumine Valguse murdumine on valguse levimine ühest keskkonnast teise. Murdumisnurk on nurk mis jääb murdumisnurga ja pinnanormaali vahele. Murdumisseadus - langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus ja seda nim. murdumisnäitajaks. Murdumisnäitajad tähistatakse n - tähega. 1.ül. Valgus langeb ühest keskkonnast teise, langemisnurk on 45 kraadi ja murdumisnurk 30 kraadi. leia murdumisnäitaja. Langemisnurk Murdumisnur Murdumisnäitaja k sin Sin 1 85° 0.9961 2,4
-holograafia on eseme ruumilise kujutise jäädvustamine. -difraktsioonivõre on paljude kitsaste paralleelsete pilude süsteem. Difraktsioonivõres tekkivate maksimumide asukohad on määratud seosega d sin = k -difraktsiooni piirab optiliste riistade lahutusvõimet. 65 -üleminekul optiliselt hõredamast keskkonnast tihedamasse valguse lainepikkus väheneb, vastupidiselt levikul suureneb. -kahe keskkonna jaoks on langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe jääv suurus, mida nim suhteliseks murdumisnäitajaks ehk teise keskkonna murdumisnäitajaks esimese suhtes sin/sin=ns -keskkonna absoluutseks murdumisnäitajaks nim selle murdumisnäitajat vaakumi suhtes. -keskkonna absoluutne murdumisnäitaja oleneb valguse lainepikkusest.
11. Mis maksab 1kWh elektrit kodutarbijale (pakett Kodu1)? 1kWh maksab kodutarbijale 6442 kr kuus 12. Loetle seitse vikerkaarevärvi alates punasest. punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, tumesinine ja violetne 13. Sõnasta valguse peegeldumisseadus Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga . langenud kiir, peegeldunud kiir ja langemispunktist tõmmatud pinna ristsirge asuvad ühel tasandil = . 14. Sõnasta valguse murdumisseadus langemisnurga siinuse ja murdumisnurga siinuse suhe on kahe antud keskkonna jaoks java suurus. Seda suurust nimetatakse nende kahe keskkonna suhteliseks murdumisnäitajaks n 21 . Langenud kiir, murdunud kiir ja langemispunktist tõmmatud sin pinna ristsirge asuvad ühel tasandil sin = n21 15. Arvuta valguse levimiskiirus teemandis Teemant 124 000 km/s Teemanti puhul peaks absoluutne murdumisnäitaja(na) olema 2,4.
13. Mis maksab 1kWh elektrit kodutarbijale (pakett Kodu1)? 1kWh maksab kodutarbijale 411.71883988 Eurot kuus 14.Loetle seitse vikerkaarevärvi alates punasest. punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, tumesinine ja violetne. 15.Sõnasta valguse peegeldumisseadus Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga . langenud kiir, peegeldunud kiir ja langemispunktist tõmmatud pinna ristsirge asuvad ühel tasandil = . 16.Sõnasta valguse murdumisseadus langemisnurga siinuse ja murdumisnurga siinuse suhe on kahe antud keskkonna jaoks java suurus. Seda suurust nimetatakse nende kahe keskkonna suhteliseks murdumisnäitajaks . Langenud kiir, murdunud kiir ja langemispunktist tõmmatud pinna ristsirge asuvad ühel tasandil. 17.Arvuta valguse levimiskiirus teemandis. Teemant 124 000 km/s Teemanti puhul peaks absoluutne murdumisnäitaja(na) olema 2,4. Valguse kiirus vaakumis on universaalne konstant väärtusega c =
teha, kui valida sobiv alt katte aine murdumisnäitaja Valguse ja aine vastastikmõju Valguse murdumine = kui valguskiir liigub ühest keskkonnast teise ja kui suund murdub. C=3x10(astmel 8) m/s- Valguse kiirus Valguse murdumise põhjuseks on valguse kiiruse üleminek ühest keskkonnast teise. Nurki mõõdetakse pinnaristsirgete suhtes!!! Valguse C=l(lambda) x f v=lambda x f N=c/f Murdumisseadus on valguse üleminekul ühest keskkonnast teise on langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhte jääv suurus sinalfa/sinkamma=n n-murdumise näitaja kui keskkond kust valgus tuleb on vaakum, siis on tegemist absoluutse murdumisnäitajaga n=c/v Murdumis näitaja näitab, kui palju on valguse kiirus vaakumis suurem, kui antud aines. Lääts on läbipaistev keha mille pindadeks on kõverpinnad. Kumeral on keskelt lai, nõgusal on keskelt kitsas Kumer lääts koondab valgust, aga nõgus hajutab valgust
lainefrondiks joon. Nt: veekogude lained on pinnalained. 8. Peegeldumise ja murdumise seaduspärasused Valguse peegeldumise seadus valguse langemisnurk on võrdne valguse peegeldumisnurgaga Valguse murdumise seadus kirjeldab valguskiire levimissuuna muutumist ehk valguse murdumist üleminekul ühest keskkonnast teise. Selle seaduse kohaselt, valguse üleminekul ühest keskkonnast teise valguskiir murdub nii, et langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus. Seejuures alati langenud kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis. 9. Murdumisseaduse rakendamine. Ülesanded 10. Interferents ja difraktsioon. Reeglid, seosed, rakendused. Difraktsioon-lainete kõrvalekaldumist sirgjoonelisest levimisest ning nende paindumist tõkete taha
risti laine levimise suunaga. 8. Iseloomusta interferentsi Interferents on füüsikaline nähtus, kus kahe (või mitme) ühesuguse lainepikkuse ja konstantse faasinihkega laine liitumisel tekib uus lainemuster. Selliseid laineid nimetatakse koherentseteks. 9. Mida kirjeldab valguse murdumise seadus + valem Valguse murdumise seadus kirjeldab valguskiire levimissuuna muutumist ehk valguse murdumist üleminekul ühest keskkonnast teise. langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus. 10. Nimeta spektraal aparaadid(3tk) iseloomustada 1te pikemalt Spektroskoop Spektrograaf Spektromeeter Nende aparaatide erinevus seisneb valguse registreerimise viisis. Spektrograafis registreeritakse valgust fotograafiliselt. Spektrid jaotakse tekke põhjuse järgi kiirgus või siis neeldumis spektoriteks. 11. Kuidas liigitakse liikumised trajektoori järgi?
1. Valgus levib sirgjooneliselt. 2. Valguskiired on sõltumatud: iga |kiir levib ruumis nii, nagu poleks teisi olemas. 3. Valgus peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis. Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. 4. Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub (muudab suunda), kusjuures langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal on ühes tasandis. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud keskkondade paari jaoks konstantne suurus ega sõltu langemisnurgast. Newtoni seadused Newtoni seadused on kolm fundamentaalset füüsikalist seadust, mis panevad aluse klassikalisele mehaanikale. · Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga.
Valgus levib sirgjooneliselt. Valguskiired on sõltumatud: iga kiir levib ruums nii, nagu poleks teisi olemas. Valgus peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis . Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub (muudab suunda), kusjuures langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal on ühes tasandis. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud keskkondade paari jaoks konstantne suurus ega sõltu langemisnurgast. Teosed Tema peamised tööd ilmusid tema teostes "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ja "Optika" (1704). Method of Fluxions (1671, trükiti 1736) De Motu Corporum (1684) Philosophiae Naturalis Principia Mathematica (1687) Opticks (1704) Reports as Master of the Mint (17011725) Arithmetica Universalis (1707)
olemas. o Valgus peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti ttõmmatud pinnanormaal ühes tasandiks. Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. o alguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub, kusjuures langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal on ühes tasandis. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud keskkondade paari jaoks konstantne suurus ega sõltu langemisnurgast.
2. Valguskiired on sõltumatud: iga kiir levib ruumis nii, nagu poleks teisi olemas. 3. Valguse peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis. Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. 4. Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub (muudab suunda), kusjuures langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal on ühes tasandis. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud keskkondade paari jaoks konstantne suurus ega sõltu langemisnurgast. Gravitatsiooni seaduse Valem: , kus: G on gravitatsioonikonstant m1 on esimese keha mass, m2 on teise keha mass, r on kehadevaheline kaugus. Kuigi valem on sõnastatud masspunktide jaoks, jääb see kehtima ka sfäärilise sümmeetriaga massijaotust omavate kehade korral (näiteks raskuskiirendust
20. Sfääriline peegel on kera(sfääri) osa, millelt valgus peegeldub. Sfäärilised peeglid jaotatakse kumerateks ja nõgusateks. 22. Sfäärilise peegli fookuseks nimetatase punkti optilisel peateljel, kus lõikuvad peeglile optilise peateljega paralleelselt langevad valguskiired pärast peeglilt peegeldumist. 26. Valguse murdumiseks nimetatakse nähtust, kus valgus langedes kahe keskkonna lahutuspinnale muudab teises keskkonnas oma levimissuunda. 27. Murdumisseadus: valguse langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna puhul jääv suurus, mida nimetatakse murdumisnäitajaks n. 28. Absoluutne murdumisnäitaja on aine murdumisnäitaja vaakumi suhtes, st kui valgus tuleb vaakumist (ligikaudu ka õhust) mingisse keskkonda. 29. Suhteline murdumisnäitaja on teise keskkonna absoluutse murdumisnäitaja n2 suhe esimese keskkonna absoluutsesse murdumisnäitajasse n1. 30. Absoluutne murdumisnäitaja võrdub valguse kiiruse vaakumis c suhtega valguse
valguskiire mõistet. Valguskiireks nimetatakse joont ruumis, mis näitab valgusenergia levimise suunda. Geomeetrilist optikat nimetatakse ka kiirteoptikaks. Geomeetrilise optika põhiseadused on: Valguse sirgjoonelise levimise seadus: ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Kiirte sõltumatuse seadus: kiired ei mõjuta lõikumisel üksteise liikumist. Valguse peegeldumise seadus: langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed. Valguse murdumise seadus: langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus. Kiirte pööratavuse printsiip: kiir läbib süsteemi päri- ja vastassuunas ühte teed mööda. Ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Kui aga valguse teele jääb ette mingi keha või läheb valgus üle teise keskkonda, siis valguse levimissuund muutub. Esimesel juhul räägitakse valguse peegeldumisest, teisel juhul valguse murdumisest. paralleelse kiirtekimbu peegeldumine ja murdumine siledalt (ülemine joonis) ja
Valguse murdumine-valguse levimissuuna muutumine üleminekul ühest keskkonnast teise. Valguse kiiruse muutumine murdumisel- murdumisel läheb valgus ühest keskkonnast teise, järelikult muutub ka valguse kiirus. Lainepikkuse muutumine murdumisel- valguse murdumisel muutub valguse lainepikkus. Üleminekul optiliselt hõredamast keskkonnast tihedamasse lainepikkus väheneb, vastupidisel levikul suureneb. Murdumisseadus-Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise valguskiir murdub nii, et langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus. Langenud kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis. 10. Valguse disperisoon. Valguse disperisoon-aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest (või sagedusest). Aine murdumisnäitaja on seda suurem, mida väiksem on valguse lainepikkus. 11. Vikerkaar. Vikerkaar- tekib siis, kui kusagil sajab vihma ja paistab päike. Vikerkaar tekib sellepärast, et
Interferentsi selgendavad katted fotoaparaadi objektiivis, Newtoni rõngas optikatööstuses läätsede kvaliteedi kontrollimiseks, interferomeetreid mitteoptiliste suuruste mõõtmiseks, holograafiat hologrammide valmisatamiseks fotokunstis. Difraktsiooni difraktsioonvõre valmistamisel nt. Liitvalguse koostise uurimiseks, optiliste riistade lahutusvõime: valguslinete difraktsioon teleskoobi objektiivi raamil. 10. Sõnasta valguse murdumise seadus. (def., joonis, valem) Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna jaoks jääv suurus. n = sinL / sinB n = murdumisnäitaja 11. Mis on suhteline ja absoluutne murdumisnäitaja? Suhteline murdumisnäitaja näitab teise keskkonna absoluutse murdumisnäitaja suhet esimese keskkonna absoluutsesse murdumisnäitajasse. Keskkonna absoluutseks murdumisnäitajaks nim. selle murdumisnäitaja vaakumi suhet ja see oleneb valguse lainepikkusest. 12
7. Lainete liigid: Pikilained Gaasimolekulid võnguvad piku levimissuunda Ristlained Molekulid võnguvad levimissuunaga risti. Ringlained Ringlained tekivad punktikujulisest allikast ja levivad igas suunas ühesuguse kiirusega Lained veepinnal Veeosakestel võnguvad samaaegselt nii risti kui piki veepinda. 8. Peegeldumise ja murdumise seaduspärasused: Valguse peegeldumise seadus: langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed Valguse murdumise seadus: langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus. 9. Valguse murdumist kasutatakse kõige rohkem läätsedes. Kuid palju kasutatakse ka prismasid, mis on tähtis optiline detail mitmetes optikariistades nagu spektromeeter või monokromaator. 10. Interferents ja difraktsioon. Reeglid, seosed, rakendused. Difarktsioon paindumine. Interfernets liitumine. Difraktsioon on valguse levik geomeetrilise varju piirkonda
optiliselt tihedam 2. keskond 2. keskond on optiliselt on optiliselt tihedam hõredam Murdumisseadus:Kui valgus läheb üle optiliselt hõredamasse keskkonnast optiliselt tihedamasse, siis langemisnurga suurenedes suureneb ka murdumisnurk . Kuid need nurgad ei ole siiski teinedeisega võrdsed. Välja otsitud andmebaasist"Füüsika taskuteatmik lk 65-69 " 5 6
- Näiteks päikeselise ilma ja vihma koosmõjul tekkiv vikerkaar. Valguskiir murdub (refraktsioon) vihmapiisas, peegeldub piisa tagaküljelt ning murdub vihmapiisast välja. Juba esimene murdumine lahutab valguse erinevateks komponentideks, teine murdumine suurendab seda lahknevust. Vikerkaart on võimalik näha, kui disperseerivaid vihmapiisku on palju ning kui Päikese, piisa ja vaatleja silma moodustatud nurk on ligikaudu 42 kraadi. murdumisseadus - langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus - Valguse murdumine: valguse suuna muutumine valguse levimisel ühest optilisest keskkonnast teise. peegeldumisseadus - langemisnurk on sama suur kui peegeldumisnurk - Peegeldumine: laine suunamuutus kahe keskkonna lahutuspinnal, kus laine kas osaliselt või täielikult naaseb lähtekeskkonda. kumerlääts
Interferentsi saab vaadelda läbi kaksikpilu. Koherentseteks laineteks nimetatakse laineid, mille kuju (amplituud, kestus) aja jooksul ei muutu. Interferentsi ja difraktsiooni kasutatakse peegelduskadude vähendamiseks optilistes süsteemides (selgendavad katted), läätsede kvaliteedi kontrollimiseks (Newtoni rõngad), täppismõõteriistades (interferomeeter), hologrammides, valguse lainepikkuse määramiseks (difraktsioonivõre). Valguse murdumisseadus: Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna jaoks jääv suurus ja seda nimetatakse teise keskkonna murdumisnäitajaks esimese keskkonna suhtes. Langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud lahutuspinna ristsirge (pinnanormaal) on ühes tasandis. Absoluutseks murdumisnäitajaks nimetatakse antud keskkonna murdumisnäitajat vaakumi suhtes (na=c/v). Suhteline murdumisnäitaja näitab teise keskkonna absoluutse murdumisnäitaja
füüsikaline sisu? Suhteline murdumisnäitaja on teise keskkonna absoluutne murdumisnäitaja esimese keskkonna absoluutse murdumisnäitaja suhtes. ( nS = n2 / n1 ) nS = v1 / v2 Füüsikaline sisu: näitab mitu korda muutub valguse kiirus või lainepikkus üleminekul ühest keskkonnast teise. 6. Sõnasta valguse murdumisseadus, valem, tähised valemis? Langev kiir, murdunud kiir ja pinnanormaal asuvad ühes tasapinnas. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe keskkonna jaoks jääv suurus. 7. Valguskiire käik üleminekul optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse keskkonda ja vastupidi. Joonis. 8. Joonesta kiirte käik läbi kolmetahulise prisma ja läbi tasaparalleelse klaasplaadi ja märgi valgusallika näiline asukoht ja valguskiire kõrvalekalde nurk. 9. Mis on valguse täielik peegeldumine? Joonis. Näiteid. Valem.
Valgusvihk: Esemele langev valgusvihk: Hajuv valgusvihk: Paraleelne valgusvihk: Koonduv valgusvihk: Valguse peeldumine Peegelpinna tähistame joonega. Peeglile langeva ja peeglilt peegelduva valgusvihu asemel kasutame valguskiiri- neid nimetatakse vastavalt langevaks kiireks ja peegeldunud kiireks. Kohta kus valguskiir langeb peegelpinnale, joonistame punktiirjoonega peegelpinnale ristsirge. Langemisnurga moodustavad langev kiir ja pinna ristsirge. Valguse levimise suund on pööratav. Langemisnurgaks nimetatakse nurka langeva kiire ja peegelpinnal ristsirge vahel.Langemis nurga tähistatakse kreeka tähestiku väiketähega .(alfa) Peegeldunud kiir ja pinna ristsirge moodustavad peegeldumisnurga. Peegeldumisnurgaks nimetatakse nurka peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel.Peegeldumis nurka tähistatakse kreeka tähestiku väiketähega .(beeta) Langemis nurk ja peegeldumis nurk: Peegel
Tööleht : Valguse ja aine vastastikmõju 1. Sõnasta geomeetrilise optika põhiseadused: Valguse sirgjooneline levimise seadus: ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt Kiirte sõltumatuse seadus : kiired ei mõjuta lõikumisel üksteise liikumist Valguse peegeldumise seadus: langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed Valguse murdumise seadus: langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus Kiirte pööratavuse printsiip: kiir läbib süsteemi pärija vastassuunas ühte teed mööda 2. Valguse murdumise põhjuseks on : valguse kiiruse muutumine üleminekul teise keskkonda . 3. Mida nimetatakse murdumiseks? Murdumiseks nimetatakse seda kui valguskiir läheb ühest keskkonnast teise ,siis kiire suund muutub. 4. Valguse murdumist kasutatakse (millistes kehades ja seadmetes)?
annaabi.ee 
