esimeses pooles põhjus: talv oli erakordselt soe ja sademeterohke Valli kõrgus on ebaühtlane Kraatrit ümbritseb võimas kivimüür see on 470 m pikkune ja 2,5 m laiune Müüri rajamise eesmärk ei ole teada (võib-olla kultuslik) Müüri lähedal valvab kraatrit nn "Kaali kurat" Uurimine algas 19. saj.alguses 1937. a. leiti väikekraatritest 30 rauatükki Kildude analüüs näitas,et kosmiline keha oli raudmeteoriit Kaal: 400 1000 tonni Langemissuund:kirre Langemiskiirus: 10 20 km/s Mass: 20 80 t Langemine: 5 10 km kõrgusel meteoriit lagunes, sadas maapinnale tükkidena
masinaehituse detailide tootmisel vaid on rakendatav remonditöödel ja ühekordsete tellimuste täitmisel. Masinsepistamine jaguneb omakorda sepistamiseks vasaratel ja sepistamiseks pressidel. Viimast kasutatakse raskete sepiste (üle 2 ... 3 tonni) tootmisel. Selleks kasutatakse põhiliselt hüdropresse. Sepistamist vasaratel kasutatakse suurseeria ja masstootmisel. Sepistamisvasarad kuuluvad dünaamilise toimega seadmete hulka vasarapea langemiskiirus kontakti hetkel toorikuga ulatub kuni 10 m/s. Erinevat tüüpi sepistusvasarate põhiosad on vasarpea, mille külge on kinnitatud ülemine pinn, ja alasi, mille külge on kinnitatud alumine pinn. Vasarpea käitamiseks kasutatakse suruõhu vasaraid ja hõõrd- ehk friktsioonpresse. GOST annab vasarpeade massiks 1...8 tonni. Sepistamiseks vajaliku vasarpea mass kg-s leitakse valemiga G = k x F , F on töödeldava tooriku ristlõike pindala cm² ja k on parandustegur
10. Kuidas jagunevad nõlvaprotsessid? Selgita nende tekkepõhjuseid ja tagajärgi. Varisemine (osakesed veerevad vabalt) on kivimite langemine, hüplemine või veeremine vabalt nõlva jalami suunda. – võivad tekkida maanihete ja maalihete tõttu, maapind vajub järsult, purustused Libisemine (osakesed libisevad mööda pinda) e. maalihked Voolamine – tekib kui nõlv on langev, langemiskiirus oleneb langemisnurgast (järskusastmest) ; vedeliku liikumine raskusjõu mõjul, kui seda ümbritseb liikumatu tahke, vedel või gaasiline keskkond Nihkumine (aeglane liikumine, mida silm registreerida ei suuda), autode liikumisest põhjustatud vibratsioon nt. Mõisted: litosfäär, mineraalid, kivimid, sette-, tard- ja moondekivimid, kivimiringe, maak,
Legendi kohaselt olevat aastatel 1564-1642 elanud Itaalia astronoom ja füüsik Galileo Galilei kukutanud viltusest Pisa tornist alla erineva massidega kuule, et uurida ja näidata, kuidas need maa peale jõuavad. See legend tegelikult ei vasta tõele, sest tol ajal ei olnud kellasid, mis nii lühikesi kukkumisaegu oleksid saanud täpselt mõõta. Arvatavasti ta veeretas tegelikult kuule mööda kaldpinda alla. Oma katsetel lükkas Galilei ümber vanakreeklaste arusaamise, et keha langemiskiirus sõltub tema raskusest. Galilei arvas, et kõiki kehasid tõmbab gravitatsioon ühesuguse jõuga, kui need pole kerged või kohevad, et õhk neid pidurdama hakkaks. Nii sündis vaba langemise kiirenduse teooria, mis väitis, et kõikide objektide kiirendus Maa suunas on ühesugune. Vabaks langemiseks nimetatakse kehade langemist vaakumis ehk õhutühjas ruumis. Vaakumis puudub õhutakistus, mistõttu kehad langevad Maa külgetõmbe toimel õhutühjas ruumis ühesuguse kiirendusega
kohta nendega otsest kontakti omamata nendelt lähtuva elektromagnetkiirguse abil. Kaugseire tehnikasse kuuluvad radarid, äikesedetektorid ja satelliidid. 2.2. Sademed, sademete liigid, Eesti keskmised Sademed on atmosfäärist maapinnale langev vedel või tahke vesi. Sademed tekivad siis, kui veeaur tiheneb tilkadeks, mille läbimõõt on üle 0,4 mm, ning õhk ei suuda neid enam kanda. Olenevalt vihma iseloomust on vihmapiiskade läbimõõt 0,4 -10 mm ja langemiskiirus 1,8 - 8 m/sek. Kui tõusvate õhuvoolude kiirus on üle 8 m/sek., siis ei ole vihmasadu enam võimalik. Sademete liigid on vihm, lumi, rahe, lörts, kaste, hall ja härmatis jt. 6 Rahe on tahkete sademete liik, mida sajab rünksajupilvedest, kus võib äikest olla, aga ei pruugi. Tahkeid sademetetüüpe on veelgi ja seetõttu nimetatakse raheks kõnekeeles sageli ükskõik milliseid jäiseid sademeid. Meteoroloogias nimetatakse raheks enamasti
2. Mõju inimese suhtumisele religiooni, seda nim heliotsentriliseks maailmapildiks. Kummutas sellega geotsentrilise maailmapildi. Kepler Planeedid liiguvad mööda ellipsid, mitte ringi, erinevatel objektidel erinev kiirus. Sõnastas planeetide liikumise kohta 3 seadust. 1 Galileo Galilei Maa liigub ümber oma telje ja ümber päikese tohutu mõju religioonile. Leiutas teleskoobi ja termomeetri. Kehade langemiskiirus ei sõltu kaalust. Vabalangemise kiirendus. Suurtüki leiutamise alus. Õhku paisatav keha liigub mööda parabooli. Isaac Newton - "Kui ma olen midagi näinud kaugemale, siis tuleneb see sellest, et ma olen seisnud hiiglaste õlgadel." Leiutas integraal- ja diferentsiaalarvutused.Sõnastas gravitatsiooniseaduse. Sõnastas ümber Kepleri seaduse planeetide liikumise kohta, mis on tundud Newtoni seadustena. Ehitas üles matemaatikalis- füüsikalise süsteemi. Sõnastas Päikesesüsteemi
tegelikkusest, nagu Galileo varsti teises kontekstis isegi avastas. Tema uued ja täpsed teoreemid ei aidanud tal igatahes mitte korrapealt leida veatuid eeldusi, millest oleks võinud vaba langemise seaduse tõestamisel lähtuda. 1604. aasta oktoobris kirjutas Galileo Sarpile, et on tõestuse leidnud, kuid eksis arutluses, et kuna sama kaaluga raskus on läbinud erinevad vahemaad, hõõrdumine on ühtlane ning muutunud on ainult kiirus, siis peab langemiskiirus olema võrdeline läbitud vahemaaga. Tegelikult on tegemist hoopis kiiruse ruuduga, mis selle tulemuse esile kutsub. Galileol kulus rohkem kui kolm aastat tehtud veast arusaamiseks (Stillman 2002: 61). Joonis 1. Padova Ülikool (Padova.www). 6 2. KONFLIKTID FILOSOOFIDEGA Astronoomia oli juba sajandeid sõltunud hoolikatest mõõtmistest, kuid kuni Galileo tulekuni polnud mõõtmised laienenud füüsika alusteni
Halla kujunemist soodustab selge taevas, sest siis jahenevad pinnas ja esemed rohkem kui pilves ilmaga. Härm tekib tavaliselt külma ilmaga õhus hõljuvatest jääkristallidest või veeauru sublimatsiooni tagajärjel. Härma tekkimist soodustab udu. Selge ilmaga peab temperatuur härma tekkimiseks olema väga madal ja tuul nõrk. Sademete intensiivsuseks nimetatakse ühes minutis tulnud sademete hulka. Liigitatakse: 1) uduvihmad nõrk vihm, piiskade läbimõõt 0.4mm ja seega langemiskiirus nii väike, et piisad nagu hõljuksid õhus. 2) lausvihmad koosnevad keskmise suurusega piiskadest, sajud kestavad ühtlaselt mitu tundi, keskmise intensiivsusega. 3) vihmavalingud - suure intensiivsusega Sadu on seda lühem, mida intensiivsem ta on. 8.Atmosfääri valgusnähtused Kõik valgusnähtused põhinevad valguskiirte murdumisel, peegeldumisel või difraktsioonil ehk paindumisel õhus hõljuvates tahketes või vedelates osakestes.
ANIMISM – USK SELLESSE, ET KÕIK ON ELAV. RÄNDLINNUD – (kui ei lase hanedel ja kurgedel ära minna loodame, et head ilmad püsivad!) Maailmapuu kajastusi regilauludes: TAMM – ja tema raiumine, väike vend tuleb ja tapab ära HÄRG – härja tapmine, (ürgkoletise hukkamine) Lind- kes otsib pesakohta ja haub maailma välja (Eesti) Kaali meteoriidist Langes vististi pronksiajal mõni aastasada e.m.a. Kaal ~450 t, diameeter ~5m, langemiskiirus 21 km/s Mingi võrreldavus Tunguusi meteoriidiga (gaasiline meteoriit, mis langes Siberisse) 1908. aastast Kaali kraatrivalli ühes osas pronksiaegne kindlustatud asula (leitud ajastule ebatüüpilisi hõbeehteid) Kaali kraatri ümber 470 m ringmüür, laius 2.7 m, 16 000 vankritäit suuri kive Seespool müüri leitud koduloomade luid, hambaid ohvrina Tõlgendusi pärimustes:
ANIMISM USK SELLESSE, ET KÕIK ON ELAV. RÄNDLINNUD (kui ei lase hanedel ja kurgedel ära minna loodame, et head ilmad püsivad!) Maailmapuu kajastusi regilauludes: TAMM ja tema raiumine, väike vend tuleb ja tapab ära HÄRG härja tapmine, (ürgkoletise hukkamine) Lind- kes otsib pesakohta ja haub maailma välja (Eesti) Kaali meteoriidist · Langes vististi pronksiajal mõni aastasada e.m.a. · Kaal ~450 t, diameeter ~5m, langemiskiirus 21 km/s · Mingi võrreldavus Tunguusi meteoriidiga (gaasiline meteoriit, mis langes Siberisse) 1908. aastast · Kaali kraatrivalli ühes osas pronksiaegne kindlustatud asula (leitud ajastule ebatüüpilisi hõbeehteid) · Kaali kraatri ümber 470 m ringmüür, laius 2.7 m, 16 000 vankritäit suuri kive · Seespool müüri leitud koduloomade luid, hambaid ohvrina Tõlgendusi pärimustes:
Näide. Uurime mõttelises katses, kuidas muutub paberitüki langemise kiirus kui õhurõhku vähendada. Selleks mõõdame paberitüki langemisaja mingilt kõrguselt normaalse õhurõhu korral. Nüüd paneme paberitüki torusse, millest hakkame õhku välja pumpama – õhurõhku vähendama. Mõõdame jälle sama vahemaa langemiseks kulunud aja. Aeg tuleb väiksem, sest õhutakistus on vähenenud (vähem õhumolekule on tee peal ees). Mida väiksemaks läheb õhurõhk, seda suuremaks muutub langemiskiirus. Kui õhurõhk saab nulliks, kas siis jõuab paberitükk silmapilkselt alla? Ei, sest selle kiirendus ei saa suurem olla kui on vaba langemise kiirendus. 2.5. Teoreetiline meetod Loodust saab uurida ka teoreetiliselt, näiteks viies läbi arvutusi katsetest saadud tulemustega. Otsitava suuruse arvutamiseks tuleb koostada võrrand, mis tugineb teadaolevatele füüsikaseadustele ja valemitele. Võrrand on võrdus, mis sisaldab muutujaid ja konstante, mis võivad olla tundmatud ja tuntud
mw = (V Vt) w. Suspensiooni kogukaal on mt + mw = mt (1 w/s) + V w ja järelikult selle mahumass m - w + 0 = t s w (2.2) V s 17 Teatud sügavusel z suspensiooni pealispinnast ei ole aja t möödudes enam sellise läbimõõduga teri, mille langemiskiirus on suurem kui z/t. Stokes'i valemi alusel on selliste terade diameeter millimeetrites 0,306 z d= (2.3) s - w t kus t on aeg minutites ja z sügavus sentimeetrites. Teistel suurustel on valemiga 2.1 samad ühikud. Samal ajal kui sügavusel z puuduvad terad mille läbimõõt on suurem kui d , ei
m t s - w + 0 = w (2.2) V s Teatud sügavusel z suspensiooni pealispinnast ei ole aja t möödudes enam sellise läbimõõduga teri, mille langemiskiirus on suurem kui z/t. Stokes'i valemi alusel on selliste terade diameeter millimeetrites 0,306 z d= (2.3) s - w t kus t on aeg minutites ja z sügavus sentimeetrites. Teistel suurustel on valemiga 2.1 samad ühikud.
paraboolkõverat või kui vanker sööstab ,,Ameerika mägedes" allapoole. Kui kukkuvale kehale mõjub ainult gravitatsioonijõud ja ei ühtegi teist jõudu, siis kehad langevad vabalt. Kui aga kehale mõjub peale raskusjõu ka õhutakistus, siis kehad ei lange vabalt. Näiteks kivi langeb palju kiiremini kui sulg. Täielikku raskuskiirendust tajuvad langevarjurid, kui nad parajasti lennukist välja hüppavad. Alguses keha langemiskiirus ajas suureneb, kuid hiljem jääb see konstantseks õhutakistuse ja raskusjõu võrdsustumise tõttu. Surmalähedastes kogemustes tunnevad inimesed sageli seda, et kuidas nad oma füüsilistest kehadest väljuvad. Pärast seda tajuvad nad imelist kaalutuse tunnet. Kuid sellist tunnet on võimalik esile kutsuda ka ,,maapealsete vahenditega". Seda on võimalik eksperimentaalselt sooritada järgmiselt. Inimene peab lebama horisontaalselt ( mitte püstiselt ) sellise aluse peal, mis maapinnalt
on vaba langemine harukordne, sest õhutakistus osutab langevale kehale mõjuvale raskusjõule vas- tupanu. See on põhjus, miks sulg langeb Maa atmosfääris palju aeglasemalt kui näiteks kivi. Lange- varjurid tunnetavad täielikku raskuskiirendust ainult mõnel hetkel pärast hüpet lennukist. Kui nende langemine kiireneb, suureneb õhutakistuse ülespoole mõjuv jõud, kuni see saab võrdseks vastupidi- se allapoole suunatud raskusjõuga. Kiirusel ligikaudu 60 meetrit sekundis jääb langemiskiirus kons- tantseks. Maa orbiidil tiirlev kosmoselaev kiireneb gravitatsioonitõmbe toimel konstantselt Maa poole. Kosmoselaeva asukad tunnevad kaalutust, sest nad on vaba langemise olekus. Kaaluta olek on olemas siis kui gravitatsiooni olemas ei oleks. Kui aga gravitatsioon oleks ole- mas, siis sellist kaaluta olekut inimene ei tunnetaks. Selline vaheldumine võimaldab tajuda inimesel gravitatsiooni ennast või selle olemasolu ( või selle puudumist ). Inimene tunnetaks seda, kuidas
paraboolkõverat või kui vanker sööstab „Ameerika mägedes“ allapoole. Kui kukkuvale kehale mõjub ainult gravitatsioonijõud ja ei ühtegi teist jõudu, siis kehad langevad vabalt. Kui aga kehale mõjub peale raskusjõu ka õhutakistus, siis kehad ei lange vabalt. Näiteks kivi langeb palju kiiremini kui sulg. Täielikku raskuskiirendust tajuvad langevarjurid, kui nad parajasti lennukist välja hüppavad. Alguses keha langemiskiirus ajas suureneb, kuid hiljem jääb see konstantseks õhutakistuse ja raskusjõu võrdsustumise tõttu. Surmalähedastes kogemustes tunnevad inimesed sageli seda, et kuidas nad oma füüsilistest kehadest väljuvad. Pärast seda tajuvad nad imelist kaalutuse tunnet. Kuid sellist tunnet on võimalik esile kutsuda ka „maapealsete vahenditega“. Seda on võimalik eksperimentaalselt sooritada järgmiselt
annaabi.ee 
