Rakkude ehitusest sõltub nende elutegevus Kuigi ühe hulkrakse organismi kõik rakud sisaldavad sama geneetilist infot, võib nende ehitus ja talitlus olla väga erinev. Raku struktuur on välja kujunenud vastavalt sellele, millist ülesannet konkreetne rakk organismid täidab. Sarnase ehituse ja elutegevusega rakud moodustavad koe. Põhilised koed on sidekude, lihaskude, närvikude ja epiteelkude. Epiteelkude - katab keha ja elundite pinda. Vastavalt kujule eristatakse lameepiteeli, kuupepiteeli ja silinderepiteeli. Epiteelkude on kiire taastumisvõimega ja seetõttu paranevad haavad ruttu. Rakud on selles koes tihedalt üksteise kõrval. See kude eraldab keha valiskeskkonnast. Kaitseb keha väliste mõjude eest. Katab keha ja siseelundite pindu. Osaleb haavade paranemisel. Närvikude - koosneb pikkade jätketega närvirakkudest ehk neuronitest. Närvikoest on moodustunud pea ja seljaaju ning sealt saavad alguse närvid ja närvisõlmed. Närvikoe
uurimise taktika? 13. Uriini keemilisel uurimisel on positiivsed Leu, Nit, Prot. Milline on Teie edasine uurimistaktika? 14. Missugust uriini erikaalu võib oodata kroonilisel neeruhaigel, kelle neerude kontsentreerimisvõime on puudulik? 15. Teie esmane diagnoos, kui uriini mikroskoopilisel uurimisel on leitud: 1. leukotsüüte 1013 vaateväljas ja rohkelt transitoorseid epiteelrakke; 2. rohkelt lameepiteeli rakke; 3. leukotsüüte, erütrotsüüte, tuubulusrakke, granulaarseid ja erütrotsütaarseid silindreid. 11 Tabel 1. VIGADE ALLIKAD URIINI TESTRIBADE KASUTAMISEL. Vale positiivsed Vale negatiivsed Erütrotsüüdid * menstruaalveri * segamata uriin * Tundlik vaba * mikroobidest pärinev peroksüdaas * askorbiinhape
2 Mis on follikulogenees? Selle eesmärk, peamised reguleerivad protsessid ja hormoonid. Follikulogenees on munaraku areng ja küpsemine kuni ovulatsioonini. Follikulogeneesi eesmärgiks on valida kasvavate folliiklite hulgast üks domineeriv. Esineb 4 peamist reguleerivat protsessi: 1) Initsiatsioon – primordiaalsete folliikulite areng sekundaarsete folliikulite staadiumini. Primordiaalsete folliikulite lameepiteeli rakud suurenevad ja tekib primaarne folliikul. Primaarsetel ühekihilistel folliikulitel on ühekihiline kuupepiteel, munarakk on keskel ning hakkab moodustuma oolemm. Primaarsetel mitmekihilistel folliikulitel on mitmekihiline epiteel ja zona pellucida on moodustunud. Sekundaarsetel folliikulitel tekib teeka ja munarakk liigub perifeeriasse. Primordiaalsete folliikulite areng käivitub
ja näonärvi halvatus/nõrkus. Üldsümptomid nagu palavik, nõrkus, isutus tavaliselt puuduvad. Mõnikord võivad aga kaebused praktiliselt puududa. Kolesteatoomi klassifikatsioon. Kolesteatoom ehk pärlkasvaja on tsüstjas moodustis, mis koosneb sarvestuvast lameepiteelist, mis kasvab keskkõrvas ja mis suurenedes hakkab kahjustama ümbritsevaid kudesid. -kongenitaalne (kaasasündinud) kolesteatoom – teeke aluseks on embrüonaalse lameepiteeli jääkide esinemine keskkõrvaruumis või oimuluus. Kuulmekile on tavaliselt intaktne. Enamasti diagn lapseeas, võib kaasneda limakõrv. -omandatud kolesteatoom – areneb kuulmekile püsiva sissetõmbe foonil või areneb kuulmekile püsiperforatsiooni või trauma/opi foonil. Seega tekke aluseks on kuulmetõrve funktsiooni püsiv häire või retsidiveeruvad otiidid. Seos tuberkuloosi, HIV, Bhepatiidiga. Kolesteatoom paikneb keskkõrvas, ta ei ole otseselt kasvaja ja ei anna ka metastaase.
mille jätked moodustavad toese pirnrakkude dendriididele. 2. pirnrakkude e Purkinje kiht – stratum purkinjese - Purkinje rakud paiknevad ühes reas, suure tuumaga, meenutab pirni. 3. granulooskiht – stratum granulosum - väiksed ja suured sõmerrakud 42. Naha ehitus. Nahk koosneb epidermisest, sidekoelisest dermisest (pärisnahk) ja hüpodermisest (nahaaluskoest). Epidermis - sarvestunud mitmekihilist lameepiteeli, millel on eristatavad viis kihti (enamus keha piirkondadest on eristatavad 4, paksema nahaga piirkonnas 5): 1. sarvkiht 2. läikekiht (talla all, peopesad) 3. sõmerkiht 4. ogakiht 5. basaalkiht Epidermise alla jääb pärisnahk ehk dermis, mille paksus on väga varieeruv eri keha piirkondades. Jaguneb papillaarkihiks – stratum papillare (rakurikas) ja retikulaarkiht – stratum reticulare (rakuvaene sidekude). Järgneb alusnahk – kohevama ehitusega ja sisaldab alati rasvkudet
kuulmekile täielikult hävida, kahjustada võivad saada kuulmeluukesed ja ümbritsev luukude. Mõnikord muutub keskkõrva limaskest põletiku tagajärjel paksemaks ja moodustab väljasopistisi ehk polüüpe. 14. Kolesteatoomi klassifikatsioon Kolesteatoom ehk pärlkasvaja on tsüstjas moodustis, mis koosneb sarvestuvast lameepiteelist, mis kasvab keskkõrvas ja mis suurenedes hakkab kahjustama ümbritsevaid kudesid. -kongenitaalne kolesteatoom tekke aluseks on embrüonaalse lameepiteeli jääkide esinemine keskkõrvaruumis või oimuluus. Kuulmekile on tavaliselt intaktne. -omandatud kolesteatoom areneb kuulmekile pars flaccida püsiva sissetõmbe foonil või areneb kuulmekile püsiperforatsiooni või trauma/opi foonil. Seega tekke aluseks on kuulmetõrve funktsiooni püsiv häire või retsidiveeruvad otiidid. Kolesteatoom paikneb keskkõrvas, ta ei ole otseselt kasvaja ja ei anna ka metastaase.
Ampullaarosas moodustab limaskesta proopria kõrgeid omavahel anastomoseeruvaid kurde, mistõttu organi valendik meenutab keerukat labürinti. Silelihaskoest lihaskest on kahekihiline – sisemine tsirkulaar- ja välimine pikilihaskiht. Välimine lihaskiht sisaldab sügavamas osas rohkelt veresooni. Õhuke serooskest koosneb sidekoelisel päriskihil paiknevast ühekihilisest lameepiteelist (mesoteel). Osa ühekihilise lameepiteeli rakke on kaetud ripsmetega ja osa on ripsmeteta sekretoorse iseloomuga rakud.
Mõnikord muutub keskkõrva limaskest põletiku tagajärjel paksemaks ja moodustab väljasopistisi ehk polüüpe. 14. Kolesteatoomi e. pärlkasvaja klassifikatsioon Kolesteatoom ehk pärlkasvaja on tsüstjas moodustis, mis koosneb sarvestuvast lameepiteelist, mis kasvab keskkõrvas ja mis suurenedes hakkab kahjustama ümbritsevaid kudesid. -kongenitaalne kolesteatoom tekke aluseks on embrüonaalse lameepiteeli jääkide esinemine keskkõrvaruumis või oimuluus. Kuulmekile on tavaliselt intaktne. -omandatud kolesteatoom areneb kuulmekile pars flaccida püsiva sissetõmbe foonil või areneb kuulmekile püsiperforatsiooni või trauma/opi foonil. Seega tekke aluseks on kuulmetõrve funktsiooni püsiv häire või retsidiveeruvad otiidid. Kolesteatoom paikneb keskkõrvas, ta ei ole otseselt kasvaja ja ei anna ka metastaase.
ja kõrval). c) mitmerealine epiteel - (kõik rakud kinnituvad basaalmembraanile, kuid vabale pinnale nad kõik ei ulatu). Ülemineku epiteelis pole rakkude kuju ja kihtide arv konstantne: organi seina sirutuse puhul rakud lamestuvad ja organi seina kokkutõmbumisel võivad nad epiteeli risti-suunas muutuda piklikuks. Kõhu-, rinna ja südamepaunaõõnt ja neis paiknevaid organeid katvat ühekihilist lameepiteeli nim. mesoteeliks, analoogilist rakukihti vere- ja lümfisoonte valendikupoolsel pinnal endoteeliks ning nahka katvat epiteeli epitermiseks. Näärmeepiteel moodustab sekretoorsete organite talitlust kandva koe ( parenhüümi). Näärmed on epiteliaalsed moodustised. Tavalistes näärmetes asetsevad rakud vahetult üksteise kõrval.Sekretoorne rakk võib seista ainurakulise näärmena endasugustest eraldi. Näärme sekretoorsed (lõpp-) osad lõpevad distaalselt umbsetena
kõrval). c) mitmerealine epiteel - (kõik rakud kinnituvad basaalmembraanile, kuid vabale pinnale nad kõik ei ulatu). Ülemineku epiteelis pole rakkude kuju ja kihtide arv konstantne: organi seina sirutuse puhul rakud lamestuvad ja organi seina kokkutõmbumisel võivad nad epiteeli risti- suunas muutuda piklikuks. Kõhu-, rinna ja südamepaunaõõnt ja neis paiknevaid organeid katvat ühekihilist lameepiteeli nim. mesoteeliks, analoogilist rakukihti vere- ja lümfisoonte valendikupoolsel pinnal endoteeliks ning nahka katvat epiteeli epitermiseks. Näärmeepiteel moodustab sekretoorsete organite talitlust kandva koe ( parenhüümi). Näärmed on epiteliaalsed moodustised. Tavalistes näärmetes asetsevad rakud vahetult üksteise kõrval.Sekretoorne rakk võib seista ainurakulise näärmena endasugustest eraldi. Näärme sekretoorsed (lõpp-) osad lõpevad distaalselt umbsetena
ja kõrval). c) mitmerealine epiteel - (kõik rakud kinnituvad basaalmembraanile, kuid vabale pinnale nad kõik ei ulatu). Ülemineku epiteelis pole rakkude kuju ja kihtide arv konstantne: organi seina sirutuse puhul rakud lamestuvad ja organi seina kokkutõmbumisel võivad nad epiteeli risti-suunas muutuda piklikuks. Kõhu-, rinna ja südamepaunaõõnt ja neis paiknevaid organeid katvat ühekihilist lameepiteeli nim. mesoteeliks, analoogilist rakukihti vere- ja lümfisoonte valendikupoolsel pinnal endoteeliks ning nahka katvat epiteeli epitermiseks. Näärmeepiteel moodustab sekretoorsete organite talitlust kandva koe ( parenhüümi). Näärmed on epiteliaalsed moodustised. Tavalistes näärmetes asetsevad rakud vahetult üksteise kõrval.Sekretoorne rakk võib seista ainurakulise näärmena endasugustest eraldi. Näärme sekretoorsed (lõpp-) osad lõpevad distaalselt umbsetena
Kiilrakud – paiknevad ripsrakkude vahel, keskel laiemad, otstses kitsamad rakud, ei ulatu epiteeli vabale pinnale Basaalrakud – madalad rakud, ümarad tuumad moodustavad alumise tuumade rea Endokriinrakud – rakud ei ole valgusmikroskoobis eristatavad Hingamisorganites MITMEKIHILISED EPITEELID Mitmekihiline sarvestumata lameepiteel Mitmekihiline sarvestumata lameepiteeli moodustavad mitukümmend üksteise peal paiknevat rakukihti – kõige lamedama kujuga rakud asetsevad pindmiselt, sügavamate kihtide rakud muutuvad järjest ümaramaks kuni piklikovaalseks Epiteeli kihid: Pindmine kiht – suured, lamedad rakud, nende tuumad on pinnaga paralleelsed Ogakiht – hulknurksed ogataoliste struktuuridega rakud Basaalkiht – kõrgprismaatilised tugevalt värvunud, pinna suhtes ristiasetsevate piklike tuumadega rakud
annaabi.ee 
