normid võib anda korraga, suuremad lämmastikväetise normid (rohkem kui N 80-90 kg/ha) anda jaotatult ning selliselt, et suurem osa väetisenormist (2/3) anda varakevadel ja väiksem osa (1/3) anda taimede kõrsumise faasi algul. Piisav lämmastiku kogus tuleb anda varakult, et kindlustada taimede korralik algareng ja maksimaalselt ökonoomne saak. Kui kogu lämmastikväetis antakse ühe korraga kasvu algul, võib see põhjustada üleliigset vegetatiivset kasvu, lamandumist, madalamat saaki, madalamat kvaliteeti. Teine lämmastikuga pealtväetamine võrsumisel - kõrsumise alguse faasis tõstab proteiinisisaldust. Liigse lämmastiku mõjul võivad taliodral kasvada järelvõrsed, mille tõttu väheneb kogusaak ja halveneb saagi kvaliteet. Kaer Kaera toitainete (N, P, K) vajadus on väiksem kui nisul ja odral. Fosfor- ja kaaliumväetised mõjutavad kaera saagikust vaid siis, kui nende toitainete sisaldus mullas on väike. Optimaalsest
keskmine õhutemperatuur ja selle tõusu kiirus Maal. „Inimtekkeline“ kasvuhooneefekt hakkas ilmnema alles tööstusliku arengu algusest 19. sajandil Üleväetamine Suurel hulgal kergesti lahustuvaid lämmastikuühendeid ei suuda taimed valkudeks muundada ning nad kogunevad taimedesse. Selliste taimede viljade toiduks tarvitamine võib põhjustada tõsiseid tervisehädasid. Taimede üleväetamine võib pikendada taime kasvuperioodi, põhjustada lamandumist, saagi nitraatidesisalduse suurenemist ja keskkonna reostust. Raskemetallid Elavhõbe (Hg), kaadmium (Cd), plii (Pb), tsink (Zn), nikkel (Ni), kroom (Cr), vask (Cu). Raskemetallid tekivad 1) metallide tootmisel, 2) keemiatööstuses, 3) prügi põletamisel. Raskmetallid ladestuvad aeglaselt keskkonnas ja nendega kokkupuutuvates organismides. Organismis ladestuvad raskmetallid põhiliselt luustikku, neerudesse ja maksa ning põhjustavad kroonilisi haigusi (mürgistusi).
Teekummeli kasvukoht võiks olla päikseline või veidi varjuline. Liialt varjus kasvades on õitsemine kasin. Mullaviljakus võiks olla keskmine kuni kõrge, eelistatumad on kerged ja vett hästiläbilaskvad mullad. Mullaviljakuse parandamiseks võib enne külvamist mulda segada sõelutud kompostimulda. Lämmastikväetistega (nii orgaaniliste- kui mineraalväetistega) ei maksa liialdada, see soodustab liialt taimekasvu ja hiljem kummeli lamandumist. Pikemate kuivaperioodide kestel tuleks taimi ka regulaarselt kasta. Kummeli kasvatamine mitmete köögiviljade (tomat, basiilik, kapsas, sibul, kurk ja tomat) läheduses soodustab nende kasvu ja parandab maitset. Kummeli kasvatamine maitsetaimede läheduses suurendab nende eeterlike õlide sisaldust. Kummeliõisi hakatakse koguma, mil enamik õisi on puhkenud. Kuna uusi avanenud õisi tuleb järjest juurde, saab neid koguda 2-3 korda suve jooksul. Pärast kogumist õied asetatakse
Koostaja:Maila Meldre Klass:10A Juhendaja: Kristelle Kaarmaa Jõhvi 2009 Lämmastikväetised Lämmastikväetised on vees hästi lahustuvad. Lämmastik on meie mineraalmuldades esimene miinimumis olev toitelement ja tema mõju saagikusele seetõttu kõige suurem. Lämmastikuga üleväetamine pikendab aga taime kasvuperioodi, põhjustab teraviljade lamandumist, saagi nitraatidesisalduse suurenemist, keskkonna reostust . Mineraalväetiste lämmastik kas on nitraatne või muutub mullas mõne tunni kuni mõne päeva jooksul nitraatideks. Taimed kasutavad nitraate valkude jt ühendite sünteesil. Nitrifitseerivate bakterite toimel muutuvad aja jooksul ka mulda viidud ammooniumiühendid taimedele omastatavateks nitraatideks. Kuna muld ei seo nitraate, siis on väetisega antud lämmastik peagi kogu ulatuses hästi liikuv vees ja koos veega,
Tahes tahtmata jääb põllumajanduslikus tootmises üle orgaanilist ainet, mida saaks kasutada kütteks. Teraviljast moodustab 50...70% põhk ja aganad, mis otsest väärtust ei oma. Eestis on päevakorda kerkinud energiaheina kasvatamine põldudel. Palju maad on jäänud sööti, mis leiaks rakendust. Energiaheina kasvatamiseks sobivad taimed, mis peaksid andma suhteliselt suure massi ja olema küllaldaselt tugeva varrega, vältimaks lamandumist sademete toimel. Eesti oludes oleks kõige sobivamad kultuurid näiteks päideroog, roog-aruhein ja ida-kitsehernes ehk kaleega (rikastab ka lisaks mulda lämmastikuga). Koristamiseks saab kasutada tavalist heina- ja põhukoristustehnoloogiat. Põhu ja ednergiaheina kasutamisega kaasnevad teatud probleemid: põhk ja hein peavad olema kuivad, mis omakorda sõltub ilmast; koristusaeg on lühike, koos heina ja põhuga viiakse põllult ära toitaineid, mis vaesustalb mulda
mulda erosiooni eest ning säilitavad mullaviljakuse. Rohtsete energiakultuuride kasvatamisel saab kasutada teravilja kasvatamisega samu põllutöömasinaid nii külvamisel, hooldustöödel kui saagi koristamisel. ) Bioenergia tootmiseks sobivad kõige paremini taimed, mille kuivainetoodang põllupinna ühiku kohta on võimalikult suur ning taimed peaksid olema küllaldaselt tugeva varrega, vältimaks lamandumist sademete poolt. Eestis tuleks valida bioenergia tootmiseks välja eelkõige need energiakultuuride liigid ning sordid, mille kasvatamisesest saadav biomass on meie ilmastiku- ja mullatingimustes maksimaalne. Liigi valikul tuleks eelistada mitme- aastaseid kultuuride kasvatamist põllumajanduslikust kasutusest väljas olevatel aladel. Mitme- aastastel energiakultuuridel on kõrgem biomassi toodang, parem energiabilanss ja väiksem keskkonnamõju
Bioloogilised iseärasused.Kiulina vajab soojust võrdlemisi vähe. Seemned hakkavad juba idanema 3-40C juures, kuid tärkamiseks on vajalik 6-7 kraadist soojust. Noor taim talub kuni -4 0C külma. Optimaalne temperatuur kasvuks on 15-18 kraadi. Lina on niiskusenõudlik kultuur. Kõige tundlikum on lina veepuuduse suhtes õiepungade moodustumise ja õitsemise ajal. Liigniiskuse suhtes tundlik taim. Rohked sademedvalmimise ajal põhjustavad lamandumist ja seenehaiguste levikut.Muldadest sobivad linale hästi peenesõmeralisedparasniisked mullad. AGROTEHNIKA Lina on külvikorra suhtes tundlik kultuur. Olles nõrgalt arenenud juurestikuga taim, vajab ta ühtlaselt viljakat ja umbrohupuhast põldu. Parimaks eelviljaks ristikurohke põldhein. Viljavaheldus 6-7 aastat. Peeneseemnelise kultuurina vajab õige külvisügavuse saavutamiseks hästi ettevalmistatud põldu. Vajab suurtes kogustes toitaineid just kuni
............................. ............................................................................................................... ............................................................................................................... 23. Hernele sobivad tugikultuurid. Tugikultuur peab valmima hernega enam-vähem samaaegselt. Mõnel aastal sobib tugikultuuriks oder, suviraps või suvinisu. Tugikultuur peab olema tugevakõrreline, et hernes saaks selle külge klammerduda ning lamandumist vältida. Üks sobivamaid on valge sinep. 24. Rapsi 00 sordi mõiste seletus. 00 tüüpi sort on valgurohke rapsisort, mille puhul on tõestatud, et glükosinolaatide sisaldus jahus ei ületa 0,2% ja eruukhappe sisaldus on alla 2%. Kõik sordilehel olevad sordid on 00 tüüpi. 25. Peedi külvise ettevalmistamise võtted. Peedi seemneks on liitvili, ebakorrapärane, kus sees on 3-5 seemet. Igast sellest seemnest kasvab taim. On vaja harvendada, liitviljad purustatakse
toitainetega eri kasvuperioodidel. Seejuures tuleks jälgida mulla viljakust. 2. Sort kasvatatava kultuuri sort peaks vastama maa agrofoonile ja tootmisele. Enne külvi tuleks seeme sorteerida ja puhtida. 3. Külviaeg, -viis, -sügavus ja külvisenorm külvatakse kultuuri jaoks optimaalsel ajal, arvestades tundlikkust öökülmade suhtes. Järgides neid nõudeid, saavad taimed endale soodsad kasvutingimused, neil esineb vähem kahjureid ja haigusi ning lamandumist. 4. Külvide hooldamine õige hooldamine vähendab taimdelele ebasoodsate tingimuste mõju (mullakoorik, umbrohud, põud). 5. Õigeaegne ja kadudeta koristus koristamisega hilinemine põhjustab enam valminud väärtuslikuma saagiosa kao ning seega ka saagi kvaliteedi languse. 5. 2.3 Tera ehitus ja koostis Tera koosneb: 1. Idust mis asub tera alusel viltuselt. Idus on arenenud üks või mitu idujuure alget. Idu osakaal terast on väga väike: rukkil, nisul ja odral 1,5...3%; kaeral 3..
paljassemnetaimedes, sõnajalgades, sammaldes, on leitud ka seentes ja mõnedes bakterites. Sünteesi regulatsioonist Valguse seemnete idanemist soodustav toime on seotud intensiivsema GA-de sünteesiga (eriti G1) seemnetes. Aktiveerub ent-kaureeni süntetaas, samuti sünteesi kolmanda etapi oksüdeerivad ensüümid - 3 hüdroksülaasid. Valguse retseptoriks on fütokroom. Põllumajanduses kasutatakse teraviljade kõrre kasvu vähendavaid aineid nn retardante, et vältida vilja lamandumist. Need ühendid pärsivad ent-kaureeni süntetaasi. GA-de seostumine sahhariididega ja oksüdeerumine positsioonis 2 vähendab GA-de aktiivsust. Peamised aktiivsed giberelliinid taimedes on GA1, samuti GA3 ja GA4 nagu on näidanud mutatsioonid biosünteesirea erinevates piirkondades. Välisfaktoritest on giberelliinide biosüntees mõjutatud: 1. Valgus (seemnete idanemine fütokroomi toimel - GA3ox geeni transkriptsiooni aktivatsioon; pikapäevataimedel päeva pikenemine suurendab
mistõttu on happelsitel muldadel lupjamine eelkõige vajalik nisu alla mineval põllul. Samuti reageerib talinisu hästi väetamisele. Mõlemad reageerivad väga hästi org väetisele, mida tuleks anda kvaliteetse sõnnikuna(40...60t/ha) kesakünni alla, juuli jooksul! Lämmasikväetised reeglina kevadel pealtväetisena (ammooniumsalpeeter), vältida tuleb üleväetamise ohtu ja sellega kaasnevat lamandumist. Fosfor ja kaaliumväetised tuleks anda vastavalt mulla väetustarbele kesakünni alla. Taliteraviljale võib anda PK väetisi ka varuväetisena, kui külvikorras rakendatakse nende perioodilist andmist. 11
Tingimused, mis avaldavad mehhaanilist mõju (tuul, lumi ja jää) • Tuul pärsib kasvu ja muudab ka taimede kuju. • Kilekambrites kasvatatud puud on kiire kasvu, väiksema juurekava ja nõrgema struktuuriga. Mõju toimub spetsiaalsete geenide avaldumise kaudu • Gravitatsiooni mõju on mitmeti sarnane mehhaanilise mõjuga. • Lumi ja jää põhjustavad taimede murdumist ja lamandumist, see on otseselt kahjustav moju. Hüpoksia ehk hapnikuvaegus, Anoksia • Hapnikku on peaaegu alati piisavalt. • Hapnik liigub ka läbi kutiikula ja teda tekib fotosünteesiprotsessis. • Hapnikupuudus võib tekkida juurtes liigniiskuse puhul, sest hapnik lahustub ja diffundeerub vees halvasti. Juurte hingamise puudulikkuse tõttu kannatab mineraalainete ja eriti vee omastamine.
Vee ülesanne taimes on olla üheks fotosünteesi lähteaineks. Vesi kindlustab toitainete ning ainevahetusproduktide transpordi ja turgori taimedes. Taimede veevajadus on suurim võimsa kasvu perioodil. Et toota 1kg maapealset taimeosa, vajavad taimed keskmiselt 150...250kg vett. Mulla veerežiimist oleneb toiteelementide omastamise ulatus ehk väetamise efektiivsus. Eriti märgatavalt mõjutab vee hulk mullas lämmastikväetiste omastamist, põhjustades sademeterikastel suvedel viljade lamandumist. Väetatud mullas kasutab taim vett palju ökonoomsemalt kui halvasti väetatud mullas. Taimede toitumisel on väga oluline näitaja veel mulla toitainete koostis ja kontsentratsioon. Optimaalseks toitelahuse kontsentratsiooniks on 0,1...0,5%. Toitelahuse kõrge kontsentratsiooni suhtes on kõige ükskõiksemad rukis ja nisu, neile järgnevad oder ja kaer. Seevastu köögiviljad on toitelahuse kõrge kontsentratsiooni suhtes tundlikud. Kõige
Katse näitas, et pealtväetis on hästitalvitunud taliviljadele hädavajalik. Kui väetamata variandis andis talirukis 'Vambo' vaid 3500 kg/ha teri, siis 200 kg ammooniumnitraadi mõjul suurenes saak 1790...2170 kg/ha võrra ehk 56...62%. Märtsis antud lämmastikväetise efektiivsus ei jäänud alla aprillis (teises pooles) antule. Katses kasutati ka eespooltoodust suuremaid lämmastikukoguseid. Nende mõjul talirukis lamandus seda enam, mida hiljem väetati. Mõnevõrra aitas lamandumist ära hoida kõrrekõvendajaga pritsimine. Talirukkile pean soovitavaks anda siiski lämmastikku vaid 50...70 kg/ha ja talinisule 90...120 kg/ha. Kui kasutati orgaanilisi väetisi, siis tuleks talivilju väetada soovitatud väiksemate normidega. Teiseks vajalikuks kevadtööks on taliviljaoraste äestamine, see töö on aga paljudel ununenud. Äestamine parandab võrsumist (eriti talinisul), hävitab umbrohtu, kobestab mullapinda, vältimaks veekadu mullast, ja segab
annaabi.ee 
