Lanka, Birma · MAHAJAANA BUDISM ,,suur sõiduk" või ,,lai tee"; nirvaanasse jõudmine on võimalik kõigile; inimene peab lootma Buddha ja teiste usklike abile; bodishattva inimene, kes annab tõotuse aidata praegusest ja läbi kõikide oma ümbersündide teisi inimesi; lõpuks saavad bodishattvatest Buddhad Buddhade paljusus; austatakse Buddhat jumalana; enimlevinud budism * Lamaism tuntuim budist Dalai-Laama (sellest on nimi tulnud); Tiibeti budism; tähtsal kohal Laamad Dalai-Laama, Pantsen-Laama, usutakse, et Laamadel on üleloomulikud võimed (Dalai-Laama kehastub taas ümber) On olemas punasemütsilised ja kollasemütsilised mungad. Mandala värviliivadest tehtud pildid, sümboliseerib universumit; pilt tehakse valmis ühe päevaga ja lõhutakse ära sama päeva õhtul * Zen-budism inimene viib oma igapäevaelus läbi meditatsioone
Pindala km2 1 565 000 Rahvaarv 2,7 milj. Rahvaarv 2050.aastaks 3,6 milj. Keskmine rahvaarvu kasv 1,2 % 2005-2010 Linnarahvastiku osatähtsus 57 (%) (2007) Keeled kalkha mongoli 90 %, türgi, vene (1999) Usundid budism lamaism 50 %, mitte ükski 40 %, samanism ja kristlus 6 %, islam 4 % (2004) Vaesuses elavate inimeste arv 10,8 kogu elanikkonnast (alla dollari päevas) (1990-2005) Täiskasvanute lugemisoskus 97,8 (% üle 15-aastaste hulgas) (2005) Ennustatav eluiga 65,9 (2005)
vanaindia keel veedade ning klassikalisel ajajärgul. Ta kuulub india keelte hulka. Paali keel Budism. Kesk-India rahvaste rühma keel. Paali kirjakeel ei vasta kindlale tähestikule. 4 õilsat tõde Budism. Põhimõtted, millele budism rajaneb ja mille järgi tegutseb. Bodhisatva Budism. Ülimalt kaastundlikud inimesed, kes pöörduvad sansaarasse tahtlikult tagasi, et aidata teisi inimesi. (Üheks kehastuseks dalai-laamad). Lamaism Budism. Tiibeti budism. Zen-budism Budism. Jaapani budism.
Nikaja koolkonnast on tänapäeval olemas vaid theravaada (theravada) koolkond, mis tugineb üksnes paali kaanonile. Paali kaanonit loetakse vanimaks ning selle suutraid tunnustavad kõik budismi koolkonnad. Mõnikord on nikaja (ja theravaada) budismi kohta kasutatud nimetust hinajaana väike vanker, mis nagu viitaks, et mitte kõik ei pääse sellele ning mida on seetõttu peetud veidi ebakohaseks ja isegi solvavaks selle suuna esindajate suhtes. Mahajaana - Theravaada - Lamaism - Zen-budism - Budism Indias Vaimulikud · bogdogeegen - budismi peavaimulik Mongoolias; · hubilgaan - Mongoolias taaskehastunud kõrgem vaimulik; · tulku: Tiibeti budismis taaskehastunud suur õpetaja Budism Eestis Budismi ajalugu Eestis algas 20. sajandi alguses, mil Eestis tegutses budistlik munk vend Vahindra, kodanikunimega Karl Tõnisson (ka Karlis Tennissons), kelle XIII dalai-laama nimetas Esimeseks Läti, Eesti ja Leedu budistlikuks peapiiskopiks
Kliima on selgelt mandriline. Pakaselisel talvel on külma kuni 30 ning suurem osa vähestest sademetest langeb jahedal suvel. Mägedes koosneb taimestik männi-ja seedrimetsadest. Maa keskosas laiuvad stepid on väärtuslikud karjamaad. Gobis valitseb kõrbemaastik, mille oaasidesse ja nende lähikonda on koondunud linnad ja suured loomakarjad. Kolmveerandi rahvastikust moodustavad mongolid; ülejäänud on burjaadid, kasahhid jt. Traditsiooniline usund on Mongoolias lamaism, kuid enamik inimesi ei tunnista ühtegi usundit. Mongolite rändkarjakasvatuse traditsioonidest hoolimata elab üle poole rahvastikust linnades. Ulaanbaatar Suurim linn on Ulaanbaatar, kus elab 601 000 inimest. Ulaanbaataris valitseb kontinentaalne kliima. Aasta keskmine temperatuur on 4°C, mis on maailma pealinnadest madalaim. Suvel tõuseb õhutemperatuur harva üle 20°C, kuid talvel võib langeda alla 30°C.
See on ka pidustuste ja tseremooniate osa igal pool maailmas. Mõnes koolkonnas peetakse seda ka kõige tähtsamaks. Annetused Tiibeti ja Hiina budismis asetatakse pühamu ette erinevaid esemeid. Toon ka mõned näited mida tuuakse ning mida need ka tähendavad: vesi pühamu ees tähendab puudutust, paranemist, puhastust. Lilled sümboliseerivad nägemist. Toit aga tähendab maitset. Suunad Esimeseks suunaks tooksin välja mahajaana, teise sõnaga ka laia pääsemise tee (nt Tiibeti lamaism). See tõstab esile Buddha õpetuse universaalse iseloomu ning taunib individuaalset vabanemist konservatiivsest budismist. Mahajaanas on ideaaliks inimene, kes endas kaastunnet ja mõistmist arendades aitab teistel olenditel vabaneda ning isegi loobub nirvaanast kuniks on aidanud teised sinna. Üks oluline omadus on see, et inimestel puuduvad fantaasia piirid ja samuti puudub ühtne mahajaana õpetus. Teine suund on hinajaana ehk kitsas pääsemise tee. Selle kaudu jõuavad vähesed inimesed
mahajaana (mahayana) ning vadzrajaana (vajrayana). Nikaja koolkonnast on tänapäeval olemas vaid theravaada (theravada) koolkond, mis tugineb üksnes pali kaanonile. Pali kaanonit loetakse vanimaks ning selle suutraid tunnustavad kõik budismi koolkonnad. Nikaja ja theravaada budismi kohta kasutatud nimetust hinajaana ('väike vanker') on peetud ebakohaseks ja isegi solvavaks, kuna nimi nagu viitaks, et mitte kõik ei pääse sellele. Mahajaana - Theravaada - Lamaism - Zen-budism - Shin-budism Vaimulikud · bogdogeegen budismi peavaimulik Mongoolias. · hubilgaan Mongoolias taaskehastunud kõrgem vaimulik. · tulku Tiibeti budismis taaskehastunud suur õpetaja. Budismi geograafia Budism on levinud järgmistes maades: Esimene grupp maid, kus budism on traditsioonina eksisteerinud sajandeid: · Tiibet, kus eksisteerib budismi vorm mahajaana. Tuntud Tiibeti budismi nime all.
Maailmas on umbes 200 miljonit usujärgijat. Budism Budism on Siddhartha Gautama õpetustel põhinev religioon ja filosoofia, üks maailmareligioonidest. Budistlik filosoofia =meeleteadus. Subjekti-objekti, keha- meele ja energia-mateeria omavaheline sõltuvus isiksuse arengus. Teooria + praktika. Tekkis 6. sajandil eKr Kirde-Indias vastukaaluks hinduismi polüteistlikule ohverdamisreligioonile. Budismi alla kuuluvad: gelugpa, hinajaana, joogatsaara, lamaism, zen-budism, tantrism, kadampa jne. Budism oli riigiusk ajaloolises Tiibetis ning on praegusel ajal Sri Lankas, Birmas ja Tais ning on laialdaselt levinud Hiinas, Jaapanis, Koreas, Mongoolias, Laoses, Kambodzas, vähemal määral ka Nepalis, Malaisias, Vietnamis, Ida-Siberis jm. Rahvabudism avaldub igapäevaelus altarite eest hoolitsemises ja palvetes, amulettide kasutamises ning templite-kloostrite külastamises tähtpäevadel. Budismil on umbes 325 miljonit järgijat.
| 8. Ei kanna ehteid, kasuta lõhnaaineid. | 9. Ei heida magama kõrgele ja laiale voodile. | 10. Ei võta vastu kulda ega hõbedat. | · Bhiksu kerjus · Brahmaseisund: hõlmab kaastunnet, sõbralikkust, rõõmu, võrdset suhtumist. · Pagood budistlik pühamu. Budismi peasuunad · Budismil on umbes 500 000 000 järgijat. · Saj eKr jagunes budism kaheks (peale Buddha surma). · Kaks suuremat voolu budismis on Hinajaana ja Mahajaana. · Tiibeti budism lamaism. Hinajaana ehk 'kitsas tee' ehk Theravaada · Nirvaana on võimalik ainult munkadele, aga kõik ei pruugi sinnani jõuda. · Tripitaka - Budistliku pühakirja, Seadmuse, kolm osa. Siia kuuluvad raamatud, mis sisaldavad: 1. Buddha õpetusi (Sutrapitaka); 2. Vinajad, mis sisaldavad Buddha loodud eeskirju (Vinajapitaka); 3. Abhidharmad, seletused ja kirjutised budistliku õpetuse ja eeskirjade kohta (Abhidharmapitaka).
Vadrajaana butism teemad sõiduk. budistlik tatrism(Butistlik müstika). Peab kõige kiiremaks teeks valgustus seisundiks.Vodhi-seisund, et sinna jõuda peab tegema palju erinevaid harjutusi.Pühad tekstid tantra. Inimesed kes ei ole tantristid need ei saa harjutustest aru.Mantrate kordamine ,,on mane padwe hum". Harjutused: Jooga, visuaalsed abivahendid(mandalad), rituaalsete pillide kasutamie, guru ja õpilase suhe, surmakogemus. 4. Lamaism ehk Tiibeti budism Pärineb tiibetist. Erineb: Usk laamade reinkavnatsiooni(uuesti sündi). Laama Kõrgeim õpetaja, peab vastama kindlatele nõuetele(pühades testides kirjas). Usutakse kadunud püha kirjade taastamisse meistrite(tertõön- aarde leida) poolt. Tertönnid tegelevad Buda salajaste õpetuste leidmissega, tekstist. Budda võib ilmuda inimkujul. Kannavad palvelippe kaasas. On palve rattad ka, või palveveskid. Tsam-tantsu vaatamine
ning tuleb alluda ,,Wu-wei" põhimõttele (toimi toimimuta või aktiivne passiivsus). Eitatakse vägivalda ja usutakse, et on võimalik saavutada surematus, kui elada loodusega harmoonias. Oli ka lühiksest aega Hiina riigiusuks. Kasutusel on yin-yangi sümbol. * Hiina budismi peetakse õnneliku maa koolkonnaks ja usutakse, et taassündisest saab vabaneda, kui usutakse jumalustatud buddhat. Usutatakse, et on olemas õnnemaa Sukhavati, kus valitseb üks buddhadest. * Tiibeti budism ehk lamaism. Algselt oli Tiibeti riigiusuks loodususund lön, kuid 7 saj p.Kr tuli Tiibetisse budism ja segunes löniga tekkis lamaism. Enamik riigi elanikke läks elama kloostritesse. Judaism * Judaism on etniline religioon, mis puudutab vaid üht rahvust, hetkelisi juute, kuid esialgselt oli nende nimi heebrealased ning juuda oli vaid üks kaheteistkümnest suguharudest. See on üks maailma vanimaid monoteistlik usund 18,2 miljonit uskujat.
· Mahajaana (sanskritis mahyna 'suur vanker') on budismi põhjapoolne suund. · Theravaada (paali theravda, sanskriti sthaviravda; "esivanemate viis") on vanim budistlik koolkond, domineeriv usund Sri Lankal ja enamikus Kagu- Aasias (Kambodzas, Laoses, Birmas, Tais jne.). Vähemal määral praktiseeritakse ka näiteks Hiinas, Vietnamis, Bangladeshis, Filipiinidel, Malaisias, Nepalis ja Indoneesia. · Tiibeti budism (varasem nimetus lamaism) on budismi erikuju, mis pärineb Tiibetist. · Zen-budism ehk zen on üks mahajaana-budismi harusid. Olulisim meditatsioon. Peamine pühade tekstide kogu Tripitaka kanoniseeriti 3. sajandil eKr. Budismil on maailmas erinevatel andmetel 230 kuni 500 miljonit järgijat, eeskätt Bhutanis, Birmas, Hiinas (sealhulgas Tiibetis), Jaapanis, Kambodzas, Laoses, Lõuna- Koreas, Mongoolias, Sri Lankal, Tais, Taiwanil ja Vietnamis, aga ka Läänes, sealhulgas Eestis.
i) Elu on kannatus ii) Kannatusi põhjustavad janud Janud- inimolendis kõige sügavamalt juurdunud kired, ihad, soovid iii) Kannatused lakkavad, kui janud on täielikult kustunud iv) Janude kustumisele viib kaheksaosaline tee II. Kaheksaosaline tee III. Sansaara Karma seadus IV. Nirvaanasse jõudmine V. Ühelgi olendil ei ole muutumatut oma „mina“ 12.2 Mahajaana allvoolud TIIBETI busdism (lamaism) Levinud eelkõige Tiibetis ja Mongoolias. Enne budismi jõudmist Tiibetisse 6-7 saj valitses Tiibetis loodususund, mida nimetati bön-usundiks. Selles usundis olid olulised loodusvaimud, ennustajad, ravitsejad, šamaanid. Budism segunes bön-usundiga. Lõplikult kujunes välja 15.saj seoses dalai-laama tiitli tekkimisega. Olulisel kohal on: 1. Esineb kõrgemate laamade austamisne bodhisattvatena. Kõige tähtsam on dalai-laama (tarkuse meri). Järgneb panche-laama jne
Nende poolt on ka kirja pandud budistide üks pühakirjasdest tripitata vms. · Mahajaama Budism. (põhjapoolne budism) suur sõiduk, lai tee. Väljaspool munka olev budist ei saa nirvaanasse no üpmbersünimiste järgi. Austatakse buddhat kui jumalat. Bodhishattva-inimene, kes on otsustanud kõikides ümbersündides elada teiste olendite heaks.tahab seda teha maitri-tingimusteta armastus. · Tiibeti Budism e. Lamaism. Teatud laamad reinkarneeruvad ehk taassünnivad. Teatud rituaalid. Mantrad samuti usuti et buddha võib uuesti sündida inimese kujul. Buddha seisundini aitavad viia teatud rituaalid ja teatud seisundid, samuti aitavad kaasa sellele mantrad pühasilbid. Muudra sümbolistlik poos/ kehaasend. Need, kes on edasijõudnud, kauem veetnud aega mõtisklustes, nad saavad mandalat teha vm. tegu on jumaluse eluase. .mandala
püüdlus 7)õ. tähelepanu 8)õ.keskendumine-meditats.Nirvaana-,,kustumine", 8 tee läbimine, kannatustest vabanemine.Karma seadus teovilja seadus, kõik mis sa teed tuleb sulle tagasi. 2 peavoolu: Pärast Buddha surma toim. Buddismi lõhenemine-hinajaana ja mahajaana suund. Hinajaana(Lääne suund) püüab järgida fundament. e algset Budismi. Mahajaana(Põhjapoolne) Hiina, Mongoolia, Kalmõkid,Tuvalased,Korea,Jaapan.Ei järgita nii täpselt kui H.Kohaline kultuuridega.Tübeeti Budism- lamaism ja zen-budism-tulenevad Mahajaanast. Zen-budism- Santori-,,kirgastumine", tunnetatakse universumi osana.K.Tõnnisson-Vahindra-budistlik nimetus.Budistlik missionär.F.V.Lustig Lätis piiskop oli-Ashin Ananda Eestis piiskop-junger.Luuletaja,muusik.HIINA Konfutsianism. Kong Fuzi(551-479)- rändjutlustaja,õpetas vürste. 1)Kõik on ettemääratud in-st ei sõltu.Võimu filosoofia.Rahvususund Hiinas."Vaesus ei ole häbiasi". 2) Iga hn-ne peab saama hariduse.
Tunnuseks oli see, et püüab võimalikult täpselt järgida algset budismi (vundamentaalbudism). 2. MAHAJAANA põhjapoolne budism, levis Hiinas, sealt edasi Mongoolias, ka Venemaa rahvad burjaadid, kalmõkid, tuvalased, Koreas, Jaapanis (seal on pooled budistid ja teine osa sintoistid). Tunnuseks oli, et budismi tõlgendatakse vabamalt, kohandatakse kohalike kultuuridega. Välja kasvanud: 1. Tiibeti budism ehk lamaism 2. Zen-budism ehk zen sayori- kirgastumine inimene tunneb end universumi osana. BUDISM EESTIS Karl Tõnisson- (Vend Vahindra), sündis Põltsamaal, võttis Läti kodakontsuse- Kárlis Tennison. Oli I maailmasõjas tsaari Venemaa koosseisus, sai gaasikahjustasa, seejärel sõitis Birmasse budismi õppima. Tuli tagasi Eestisse misjonärina ja hakkas siin budismi levitama.
Pärast Buda surma 486 e.Kr (80 aastaselt) toimus Budismi jagunemine 2-ks põhisuunaks: Hinajaana e. geograafiliselt lõuna poolne budism. (Taga-India jne) . Püüab väga täpselt jälgida algbudismi. Vundamentaalne budism. Mahajaana e. geograafiliselt põhjapoolsem (India põhjaosa, Hiina, Mongoolia, Koera jne jõudis välja Jaapanisse). Tunnuseks budismi vabam tõlgendamine, rohkem on mõju avaldanud kohalikud kultuurid. Mahajaanast on välja kasvanud ka Tiibeti budism e. lamaism, läänes on levinud aga sellest välja kasvanud zenbudism. Satoori e. kirgastumine, inimene tunneb end universumi ühe osana. Eesti ja budism: Kõige kuulsam Eesti budist Vend Vahindra (Karl Tõnison). Läti budistlik piiskop. Ta oli ilmselt Põltsamaalt pärit, 1. maailmasõjas oli rindel ja siis kasutati mürkgaasi. Vahindra sai kannatada gaasist, kui sõda lõppes siis ta siirdus Birmasse ja õppis seal Budismi. Tuli tagasi ja hakkas seda levitama Eestis