Unenägu on justkui segiläinud mälupulk, kus eri kaustade failid üksteisega tutvust sobitavad. Siin segunevad nii loetud faktid, mõeldud mõtted, lapsepõlveunistused kui ka tunded. Näiteks miskipärast meenus hiljutine rahvaloendus. Pole kunagi varem näinud unes nii selgelt jutustatud muinasjuttu. Seepärast pidin selle kohe üles kirjutama. Siin see on. Ükskord tegi hiirekuningas oma kuningriigis rahvaloendust. Vaadates hiirte nimesid, muutus ta kurvaks. Ja selleks oligi põhjus: Laiskvorst, Silmakirjateener, Lobasuu, Patuoinas, Prügikast. Ainult kaks hiirt, Päikesekiir ja Raamatukoi, tegid ta meele veidi rõõmsamaks. Päikesekiir teenis kuningat usinasti. Ta pesi kuningariigis aknaid ja igal hommikul tegi neid lahti. Hiirekuningale väga meeldisid puhtad aknad, eriti meeldis, kui hiireke avas aknad ja lasi sisse päikesekiiri. Siis hiirekuningas ärkas hea tujuga ja palus, et talle toodaks taimetoitu.
liiga noor ja ei osanud seda hinnata. · Kõik need kodused tööd tundusid talle tol hommikul eriti armsad. · "Iseenda üle on hoopis raskem kohut mõista,kui teiste üle." · " Kui sa suudad iseenda üle õigesti otsustada,siis oled tõeline tark" · Uhkeldaja ei kulle kunagi midagi peale kiitust. · Tähed pisikesed kuldsed asjakesed,mis panevad logardid unistama. · Saab olla ühteaeg kohusetruu ja laiskvorst. · "Mina olen tõsine inimene,mina juba igasuguse tühja tähjaga aega ei viida." · Kui tahetakse teravmeelne olla,siis juhtub ,et natukene valetatakse. · Geograaf on liiga tähtis mees,et ringi luusida. · "Keel on arusaamatusete allikas" · Aga kui sa mu taltsutaksid ,siis täituks mu elu otse kui päikesepaiste. · "Võin viia sind kaugemale kui ükski laev,selle keda ma puudutan,annan ma tagasi mullale ,kus ta on võetud."
Tihti on vaja terve maailm läbi käia selleks, et sellest aru saada. Kuigi tundub, et mujal on paremad allikad, siis tegelikult on kodus kõige lahtisemad ja ilusamad allikad. 2. Ema Neenu ja Eneken Üüve sümboltegelastena. Ema Neenu sümboliseeris aegumatut ema tegelaskuju. Ta armastas oma poega tohutult, lausa nii palju, et see muutus peaaegu lämmatavaks. Neenu oli Ekke spetsiaalselt üles kasvatanud nii, et too oleks laiskvorst ning vähe maailma näinud. Sel viisil suutis ema teda kodus hoida ja end ikka veel kasulikuna tunda. Vaatamata oma hellale südamele oli tal karm käsi ning ta olu krutskeid täis. Eneken Üüve sümboliseeris ilusat ja mitmeti perfektset naist. Ta oli imekaunis ja südamlik, ei ihnitsenud raha järele ning heade kommetega. Samuti oli ta usaldusväärne ja tasakaalukas. Eneken ootas truult Ekke naasmist tema ja poja juurde, oli tubli koduperenaine ning pole ime miks
Linnuke laulvalt läks labidat leidma, Mil Mõttetus mõttetult mõlgutas mõtteid. Seitsme maa ja mere taga elas kord Mõttetus. Tegevust leidus tal alati oli maailm ju alles ehitamisel ja tööst kõrvalekalduvaid mõttetuid loomi-linde leidus alati. Nendega ta päevad läbi mängiski. Küll püüdsid vaesed hinged laineid merel, küll proovisid Talvevana habamest patsi punuda ühesõnaga tehti kõike, mida iga endast lugupidav laiskvorst tegema peab, kõike, mis kohe kuidagi ei puudutanud tööd. Kord märkas Mõttetus Kurge, kes uuris parajasti koopaid, mida koprad ehitanud olid. Ahne pilk silmis, tatsas lind siia-sinna. Mõttetus naeris ja uuris, mis juhtunud on. Kurg ei tahtnud teada-tuntud võrukaelaga tegemist teha ja tegi, nagu ei oleks ta Mõttetust märganud. Viimast ajas see veelgi rohkem naerma ja ta otsustas Kure-härrale vembu mängida!
Ma nõustun autoriga, et õnne ja vabadust on raske luua, kuna on maailmas on nii palju kurjust, ahnust ja kadedust. Kõiges saab kahelda. Suhe autoril materjaliga on skeptiline, kirjutab inimeste naiivsusest Autori sõnavara on mitmekülgne. Ta on kasutanud võõrsõnu, nt stereotüüpiline- harjumuslik; ideoloogia-maailmavaade, elukäsitus. Esineb ka fraseologisme, nt ainult aeg voolab veel piiramatult aega ei saa keegi käskida ega käsutada.. Leidub ka unarsõnu, nt vedelvorst laiskvorst; laiskur. On ka ebatavalisi liitsõnu, nt vaimuvarakuhjad tarkuse ja vaimutoidu virnad. On ka epiteete, nt mõistus ei tantsi ja kopitanud seltskond. On veel parentees,nt ,,---, kuid kadunud Vilde(rahu olgu tema põrmule!)---". Epilemmasid esineb päris palju, nt "Milleks oma mehed ja seadused, kui pead ikkagi kuulama sõna ja alluma võimule." Esineb vastandusi, nt ,,Igatahes usume kindlast, et rootslane muretses meie eest paremini , kui teeb seda oma eesti mees."
seisavad nurgas. Täna hommikul ojast tõin. Võõrasema: (kehitab õlgu, ükskõikselt) Mida sa siis ootad, lõngas vajab ketramist! Võõrastütar: (pöördub võõrasema tütre poole) Kallis õeke, tule mulle appi, tööd on nii palju ja minu käed on tööst väsinud. Võõrasema tütar: (imestab) Mina või? (sosistab kurjalt)Mis pärast mina pean sind aitama? (mossitab nägu ja vaatab ema poole) Ema! See laiskvorst tahab, et ma tema eest ketrama hakkaks! Mul pea valutab ja nahk on nii hell, ma teen endale niimoodi veel haiget (näitab salaja õele keelt) Võõrasema: Ah sa, laiskvorst! Jäta oma õeke rahule, ta peab puhkama, hommikul vaja laadale minna kleite ostma, vanad kleidid on talle väikesed. Võõrastütar: (lootusrikkalt) Minu kleidike on ka vanaks jäänud, täna veel tegin kogemata augu sisse kui vett toomas käisin. Palun, osta mulle ka üks
Fjodor Dostojevski "Kuritöö ja karistus" Kas mõistan ning suudan põhjendada Raskolnikovi veendumusi ja kuritegu? Dostojevski "Kuritöö ja karistus" räägib inimesest, kes peab end väga eriliseks. Tegelikult oli peategelane Rodion Romanõts Raskolnikov üsna tavaline laiskvorst, kellel olid mõtetesegaduses ja rahapuuduses õpingud pooleli jäänud ja kes ei osanud midagi teha selleks, et tal läheks paremini. Kas olen maailmakirjanduse enimanalüüsitud tegelase suhtes liiga karm? See selgub järgneva paari lehekülje jooksul. Romaani peategelane oli üks neid inimesi, kellele kogu elu vältel tundus, et talle on lubatud rohkem kui teistele inimestele. Ta teadis, et selle tunde olemasolu on aluseks
Üks Viljandi ja Tallinna vahet kihutamine kogu aeg. Kõhnaks on jäänud, pole vist aega süüagi!? Vaenlane: Tegi kaks filmi ja nüüd arvab, et on staar. Kütab rämeda papi eest elu lõpuni seda Buratinot teha, endal on nagunii ammu kopp ees. Mida ta üldse teinud on? Peale selle lastesaate? Ja siis arvab, et iga mees võib lambist lavastama hakata? Õppigu enne näitlema! Pinocchio!!! Tulevane laps: Kõige parem, kõige tugevam ja loomulikult kõige julgem. Parim sõber: Paras laiskvorst. Võiks rohkem lugeda, rohkem trenni teha. Teda peaks kogu aeg tagant utsitama. Teised saates osalejad Priidust: Karol Kuntsel: Priit on nutikas, ja lõbus tegutseja. Kord kiirustas Priit pärast etendust Viljandist Tallinna sõitmisega. Poolel teel tuli isu midagi hamba alla osta. Poes vaadati teda kuidagi kummaliselt. Peeglisse vaadates nägi Priit, et grimm oli peale ununenud. 5 Maria Soomets: No..
inimeis objektiivselt, kuid oleme tegelikult nendele lisanud oma hinnangu ja tõlgenduse. Käitumine on midagi, mida saab pildistada või salvestada, midagi mida me näeme ja kuuleme ja millele me ei ole veel andnud oma tõlgendust. Käitumine ei ole see, mida me teistest inimestest või olukordadest arvame. Käitumise hinnanguvabaks kirjeldamiseks: kirjeldage täpselt, mitte ebamääraste sõnadega; vältige sildistamist (nt. kobakäpp, saamatu, laiskvorst, hoolimatu) vältige hinnangulisi sõnu (nt. sa hilined, sa virised, sa ei viitsi ) vältige absolutiseerimist (nt. mitte kunagi, alati, kogu aeg, pidevalt) hoiduge oletustest motiivide iseloomu kohta (nt. sa ei suuda vait olla, sa ei viitsi mitte kunagi, sa ei hooli minust) 1.5 Probleemide määratlemine Suheldes sõprade/tuttavate, vanemate või patsiendiga tunnete iga tema ütlemise või teo puhul, kas see on teile vastuvõetav (sallitav) või mitte(sallitav)
Afganistanis saadik. Kui Dusan mängis müntidega, ei meeldinud see vanaemale: meie suguvõsas on alati raha põlatud. 66 Vanaisa oli arvanud, et suguvõsa on kiratsema jäänud ja vajab värsket verd. 67 Isa ja ema armukõneluse jälgimine. 68 Pühapäeviti istuti ringis, meenutati juhtumisi suguvõsa ajaloost ning nähtud unenägusid. 69 Vanaema tutvustab Dusanile Saatanat järgnevalt: ,,Eksitab inimesi, ent mõnikord on inimestel seda suli vaja; kui poleks olnud Saatanat, poleks laiskvorst kunagi õnnelikuks saanud". 70 Vanaema vahetas tuba: endise toa seinad ei lohutanud teda enam, ei andnud sooja. Ent tervis ei paranenud ka uues toas. 71 Lõpuks ei erutanud Dusani majas enam miski. Ta viibis tänaval üha enam ja enam. Dusan sõidabki Buhaarast Zarmitani internaati. Internaadis tutvub ta rangevõitu, ent õiglase kasvataja Pai-Hambaroviga, kellest hiljem saab kooli direktor, ning uute sõpradega (pinginaaber Appakiga)
mida, miks jne.). Kategooriate kohaldamine - lahterdamine vanuse, elukutse, rahvuse, välistunnuse, sotsiaalse staatuse järgi (näiteks: naine, keskealine, arst, hiinlane, lühike, miljonär) ja teatud etalonide kasutamine suhtlemisel Loogiline järeldamine - lähtutakse ebapiisavatest otsustusallikatest, ühendades erinevat infot inimese kohta (näiteks: "andekas laiskvorst" fenomen on enamusele tuttav, tavaliselt tekib juhul, kui esmamulje inimesest on kui andekast, targast ja püüdlikust, seejärel saadud info seda ei kinnita ja kooskõla säilitamiseks oma kujutluses lisatakse "andekale" "laisk") Analoogiate kasutamine - teise inimese tajumisel kasutatakse analoogiat iseendaga (näiteks: mina olin vihane, kui
juhatajaga, kui see on vajalik. c. Viskate jalanõud letile, võtate uued ja lahkute. d. Lahkute koos katkiste jalanõudega. e. Tekitate skandaali ja meelitate teised kliendid enda poole. Segate teenindamist nii kaua, kuni saate uued jalanõud. 6. Üks Teie kaaslane püüab Teid korduvalt panna tegema asju, mida ta peaks ise tegema. a. Püüate teha nägu, nagu ei kuuleks kaaslast. b. "Ära tüüta mind! Tee ise, laiskvorst!" c. Teete tema töö ära, lootuses, et ehk see on viimane kord. d. "Ma tahaksin Sind väga aidata, aga ma olen praegu väsinud." e. "Ma ei kavatse Sinu tööd teha, nii et ole hea ja lõpeta palumine." Merlecons ja Ko OÜ 18 7. Te olete just kodust lahkumas. Plaanite vaatama minna näidendit, milles osaleb Teie sõber
Rohkem ei olnud esiotsa kummalegi vaja, selle ühef pilgu ja peanoogutusega olid nad üksteisele kõik selgeks teinud, pika jutu ara vestnud. Gabriel kargas kärmemalt ja kergemalt kui õige kerjaja kõhus trepiastmetest üles ja koputas kõrgesti võlvitud majaukse pihta. Natukese aja pärast hüüdis ümmardaja hääl ukse tagant: «Kes seal on?» «Vaene sant, palun jumala pärast tükikese leiba,» oli vastus. Agnes kuulis, kuidas uks lahti keerati. «Oh sina laiskvorst!» hurjutas tüdruk. «Suur terve, tugev mees -- kas sul häbi ei ole kerjata?» «Ara kurjusta, kena neiu,» meelitas Gabriel, «kurjus ei sünni inglitele. Iialgi argu kräsutagu paha mõte seda lumivalget, siledat otsaesist, argu tumestagu südame külmus sooja helduse läiget neis tuisilmades! Ma usun kindlasti, sa oled niisama hea kui sa ilus oled.» «Võrukael!» mõtles Agnes naeratades. «Tahab ta mind armukadedaks teha?» «Seda sa lobised kõik silmakirjaks,» ütles tüd- 378
jälle 250 õnnelikuks, ta unustas kõik ja avarduv süda pani ta näo särama. Ta tuli ja läks, lõi käsi kokku, jooksis ühe köie juurest teise juurde, ergutas kõiki kuut kella oma hääle ja liigutustega, nagu orkestrijuht, kes oma taibukaid mängijaid õhutab. «Noh, Gabrielle,» ütles ta, «vala oma helid alla platsile, täna on ju püha. Thibauld, ära laiskle, sa jääd maha, noh, lase käia, või oled sa roostes, va laiskvorst!-- Nõnda! Rutem! Rutem! Et tila näha poleks! Tee nad all kõik kurdiks, nagu seda mina olen. Nii, Thibauld, oled vahva! -- Guillaume! Guillaume! Sina oled kõige suurem, Pasquier aga kõige väiksem, kuid Pasquier läheb sust ette. Vean kihla, et need, kes kuulevad, kuulevad teda paremini kui sind. -- Noh, mu Gabrielle, kõvemini, kõvemini! -- Hei, mis teie, kaks varblast, seal üleval teete? Ma ei kuule teilt hääleraasugi. -- Mis nood vask-nokad seal teevad, tahavad
annaabi.ee 
