transponderiteks. Raadioside on elektroonilise side liik traatside ja optilise side kõrval. Kõrgsageduslik raadiolaine ei kanna endas mingit informatsiooni, selle lisamiseks tuleb teda mingil moduleerida ehk mingil viisil mõjutada. Raadiolainete võnkesageduste piirkonnaks loetakse tavaliselt 30 kHz kuni 3 GHz. Vahemik 30 MHz-300 MHz kannab meeterlainete (VHF- Very High Frequency) ja vahemik 300 MHz kuni 3 GHz detsimeeterlainete (UHF- Ultra High Frequency) nime. Kahes viimases lainealas töötavad ka ringhäälingu raadio- ja TV-jaamad. Ahelkommutatsioon Ahelkommutatsioon erineb pakettkommutatsioonist sellepoolest, et seal ei liigu andmed pakkettidena iga üks sealt, kus ta parasjagu paremini läbi saab, vaid ahelkommutatsiooni korral luuakse üks kindel liin, mida pidi informatsioon liigub. See üks kindel liin on siis kogu ühenduse vältel hõivatud, teised sinna ligi ei pääse. Ahelkommutatsiooni 3 etappi on:
veebruar 2015 Hubble kosmoseteleskoop • Hubble'i teleskoop saadeti kosmosesse kosmosesüstikuga Discovery 24. aprillil 1990. • Tema ehitamine nõudis hinnaguliselt üle 2,5 miljardi dollari • Kuna teleskoop asub väljaspoolt Maa atmosfääri ei ole piltidel näha valgusreostust ja neid ei ähmasta atmosfäär. • Kosmoseteleskoop Hubble on aidanud aru saada mitmest astrofüüsika põhiprobleemist. • Üks hubble teleskoobi saavutusi on optilises lainealas teravate fotode tegemine. Nt Suure Vankri tähtkujus tehtud universumi süvavaatel võib näha üle 1500 galaktika • Tänu Hubble teleskoobile muutus pulseerivate tähtede mõõtmine täpsemaks Hubble kosmoseteleskoop kui kunagi varem • Mõni nädal pärast kosmosesse saatmist ilmnes probleem teleskoobi optilise süsteemiga. Viga parandati 3 aasta pärast lisades teleskoobile uue komponendi.
mõõtmetega ja häälestatavad ning nende kiirgus on moduleeritav. Kahjuks on nende väljundsignaali spekter võrdlemisi lai ja kiirtekimbu hajumisnurk küllalt suur. Peale selle vajavad nad jahutamist. Üht levinumat materjali pooljuhtlaseri tarvis valmistatakse tahkest galliumarseniidist ja see sarnaneb taskuraadio transistrides kasutatavate pooljuhtidega. Teatud viisil elektriliselt ergastades saab selle aine erinevate tükkide lahutuspinnad panna laserina kiirgama, ent üksnes infrapunases lainealas. Enne käivitamist tuleb seadet jahutada vedelas õhus. ultraviolettvalguse laserid Laser ehk valguskvantgeneraator ehk optiline kvantgeneraator on indutseeritud kiirguse omadustel põhinev seade, mis tekitab monokromaatilist elektromagnetkiirgust spektri optilises, kas siis ultravioletses, nähtavas või infrapunases osas. Ultraviolettkiirgus ehk UV- kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille
ÕIGE 6. Kõik kehad, mille temp on kõrgem kui O K kiirgavad elektromagnetlaineid. ÕIGE 7. Otseseks päikesekiirguseks nimetatakse kiirgust, mis jõuab maapinnale otse Päikeselt. ÕIGE 8. Atmosfääri vastukiirguse spekter on pidevspekter. VALE 9. Lumega talvel on maapinna kiirgusbilanss üldiselt negatiivne ka päeval. VALE 10. Enamik kiirgusest, mida inimene kiirgab, on infrapunases lainealas ja seetõttu silmale nähtamatu. VALE 11. Maapinnalähedast atmosfääri soojendab põhiliselt maapind. ÕIGE 12. Seisundit, kui aur on vedelikuga tasakaalus, nimetatakse küllastuseks. ÕIGE 13. Kumerate, sopistunud pindade kohal on küllastunud veeauru rõhk väiksem kui sileda pinna kohal samadel tingimustel. VALE 14. Kondensatsioonituumadeks on peamiselt hügroskoopilised soolalahuse tilgad. VALE 15
(telegraafisignaalid punktide ja kriipsude kujul). Kõrgsageduslik raadiolaine ei kanna endas mingit informatsiooni, selle lisamiseks tuleb teda mingil viisil mõjustada (moduleerida). Märgime, et raadiolainete võnkesageduste piirkonnaks loetakse tavaliselt 30 kHz kuni 3 GHz; seejuures vahemik 30 MHz-300 MHz kannab meeterlainete (VHF- Very High Frequency) ja vahemik 300 MHz kuni 3 GHz detsimeeterlainete (UHF- Ultra High Frequency) nime. Kahes viimases lainealas töötavad ka ringhäälingu raadio- ja TV-jaamad. Raadioside toimub raadiosaatja ja ühe või enama raadiovastuvõtja vahelise sideliini kaudu. Sideliini vahepunktides võivad olla retranslaatorid ‒ signaale vastuvõtvad, võimendavad, muundavad ja edasisaatvad seadmed; satelliitsides nimetatakse neid seadmeid transponderiteks. Raadioside on elektroonilise side liik traatside ja optilise side kõrval. Hertsides mõõdetakse raadiolainete võnkesagedust. Herts on perioodilise
Andmeedastus toimus telegraafisignaalide punktide ja kriipsude kujul. Kõrgsageduslikku raadiolainet tuleb mingil viisil moduleerida, et see kannaks endas mingit informatsiooni. Raadiolainete võnkesageduse piirkonnaks loetakse tavaliselt 30 kHz (kiloherts) kuni 3 GHz (gigaherts), samas vahemik 30 MHz (megaherts) - 300 MHz kannab meeterlainete ja vahemik 300 MHz kuni 3GHz detsimeetrilainete nime. Viimases kahes lainealas töötavad ka ringhäälingu raadio- ja televisioonijaamad. Hertsides mõõdetakse raadiolainete võnkesagedust. Herts on perioodilise protsessi sageduse ühik, mis kuulub ka SI-süsteemi ühikute hulka. See ühik sai endale nime Heinrich Rudolf Hertz-i järgi. 2. RAADIOSIDE PÕHIMÕTE Raadioside saatja ja vastuvõtja vahel toimub elektromagnetiliste lainete vahendusel. Saateseadmetes toodetav kõrgsageduslik vahelduvvool juhitakse saateantenni. Selle ümber
Juba pikemat aega vaieldakse selle üle, milliseid ümber Päikese tiirlevaid taevakehi võib planeetideks nimetada. Pärast äsjast avastust tekib sarnane küsimus Saturni puhul kui suur peab selle ümber tiirutav jäätükk siis ikkagi olema, et kanda kuu (kaaslase) nime? NASA automaatjaam Cassini on jäädvustanud hulgaliselt pilte Saturnist, sealhulgas on ka vaatlused virmalistest Saturni polaaraladel. Siintoodud valevärvides pildid on kokku pandud lähisinfrapunases lainealas tehtud vaatlustest. Piltidel on rohelise värviga kujutatud vesinikuioonide kiirgus lainepikkusel 34 mikromeetrit, tuues esile virmaliste aktiivsuse. Sinine värv tähistab päikesevalgust, mis peegeldub Saturnilt 2 mikromeetri lainealas, ja punane tähistab soojuskiirgust lainepikkusega 5 mikromeetrit. . Niisiis kuulub Saturn päikesesüsteemi ning on planeet, millel on mitmeid, mitmeid kaaslasi. Saturn on suuruselt teine Päikesesüsteemi planeet
kiiremini, tekib pöördhõive. On leitud, et heeliumi ja neooni teatud vahekorras segu võib tekitada laserefekti. Seejuures asub gaas torus sobivate peeglite vahel. Gaasiaatomeid saab ergastada (kutsuda esile pööratud jaotuse), kui tekitada gaasisambas elektrilahendus. Kümnest osast heeliumist ning ühest osas neoonist koosnevas gaasisegus on võimalik esile kutsuda selline laserefekt, mille tulemusena kiirgub laserivalgust punases lainealas. Et gaasisegu kiirgab piisavalt, siis on seadme kiirgusvõimsus rubiinlaseriga võrreldes palju väiksem, kummatigi on gaaslaseri valmistamine ja ekspluateerimine naeruväärselt odav. Ta valgus on monokromaatiline, kuigi mitte väga hele, ja koherentne väärtuslik abimees mitmete optiliste uurimustööde puhul. Mõõtmetelt üsna tillukesed, nii et neid saab koguni käes hoida. o argoon-laser o heelium-neoon laser o krüptoonlaser
seadmeid transponderiteks. Raadioside on elektroonilise side liik traatside ja optilise side kõrval. Kõrgsageduslik raadiolaine ei kanna endas mingit informatsiooni, selle lisamiseks tuleb teda mingil moel moduleerida ehk mingil viisil mõjutada. Raadiolainete võnkesageduste piirkonnaks loetakse tavaliselt 30 kHz kuni 3 GHz. Vahemik 30 MHz-300 MHz kannab meeterlainete (VHF- Very High Frequency) ja vahemik 300 MHz kuni 3 GHz detsimeeterlainete (UHF- Ultra High Frequency) nime. Kahes viimases lainealas töötavad ka ringhäälingu raadio- ja TV-jaamad. Suhtluskeel Eesti õhuruumis on lubatud rääkida kahes keeles: eesti ja inglise. Kuna aga Tallinnas on rahvusvaheline lennuväli ning siin lendab palju ka võõramaa piloote siis vähemalt Tallinna lennuväljal on vaikimisi reegel, et kui vähegi võimalik, siis kogu suhtlus on inglise keelne. Seda eelkõige selleks et kõik kes sidet kuulavad, saaksid sellest aru
võnketasemed tühjenevad seejuures kõrgemaist kiiremini, tekib pöördhõive. On leitud, et heeliumi ja neooni teatud vahekorras segu võib tekitada laserefekti. Seejuures asub gaas torus sobivate peeglite vahel. Gaasiaatomeid saab ergastada (kutsuda esile pööratud jaotuse), kui tekitada gaasisambas elektrilahendus. Kümnest osast heeliumist ning ühest osas neoonist koosnevas gaasisegus on võimalik esile kutsuda selline laserefekt, mille tulemusena kiirgub laserivalgust punases lainealas. Et gaasisegu kiirgab piisavalt, siis on seadme kiirgusvõimsus rubiinlaseriga võrreldes palju väiksem, kummatigi on gaaslaseri valmistamine ja ekspluateerimine naeruväärselt odav. Ta valgus on monokromaatiline, kuigi mitte väga hele, ja koherentne. Kemolaserid Kemolaserites juhitakse valguse genereerimiseks kokku gaasid, mille reageerides tekivad ergastatud molekulid (näiteks ahelreaktsioonis F+H2(HF)+H; F+CH4(HF)+CH3; O2+CS(CO)+SO)
pöördhõive. On leitud, et heeliumi ja neooni teatud vahekorras segu võib tekitada laserefekti. Seejuures asub gaas torus sobivate peeglite vahel. Gaasiaatomeid saab ergastada (kutsuda esile pööratud jaotuse), kui tekitada gaasisambas elektrilahendus. Kümnest osast heeliumist ning ühest osas neoonist koosnevas gaasisegus on võimalik esile kutsuda selline laserefekt, mille tulemusena kiirgub laserivalgust punases lainealas. Et gaasisegu kiirgab piisavalt, siis on seadme kiirgusvõimsus rubiinlaseriga võrreldes palju väiksem, kummatigi on gaaslaseri valmistamine ja ekspluateerimine naeruväärselt odav. Ta valgus on monokromaatiline, kuigi mitte väga hele, ja koherentne väärtuslik abimees mitmete optiliste uurimustööde puhul. Mõõtmetelt üsna tillukesed, nii et neid saab koguni käes hoida. Kemolaserites juhitakse valguse genereerimiseks kokku gaasid, mille reageerides tekivad
Vedelik-vedelik ekstraheerimist kasutatakse segavate ja mittesegavate ainete kõrvaldamiseks, näiteks vesi ja õli. Destillatsioon on meetod, kuidas saab vedelate segude korral ainet puhastada või lahutada. Põhimõtteliselt on see vedeliku keetmine auruks ja sellele järgnev kondenseerimine vastuvõtjasse. IP-spektroskoopia on spektroskoopia liik, mis tegeleb elektromagnetkiirgusega infrapunases lainealas, põhineb absorbrtsiooni spektroskoopial. IP-spektroskoopiat kasutatakse keemiliste ühendite uurimiseks, samas näitab see ka mõningate sidemete olemasolu, kui on teada, mis ainega klassiga on tegemist. Kasutavate ainete füüsikaliste konstantide tabel Aine nimetus Mm Tihedus sto või kto Lahustuvus Kirj. g/cm3 viide
kuhjuda ja tagasi peegelduma hakata ning tekiks seisev laine. Lõplikus liinis on ühendatakse liini lõppu takisti vastavalt liini lainetakistusele, sellega saavutatakse olukord, kus takisti tarbiks energia, mis kulgeks lõputa liinis ning säilib leviva laine reziim. Kui liin on lühistatud või takistus erineb lainetakistusest, tekivad teise sagedusega lained. 23. Avatud ja lühistatud liini erinevused. 24. Miks cm lainealas osutub võimatuks kahejuhtmelise või koaksiaalliini kasutamine? Ülikõrgsagedusseadmete puhul on tavaliste keskendatud parameetritega võnkeringide kasutamine kadude tunduva suurenemise tõttu raskendatud. Sageduse tõusmisel suureneb pinnaefekti mõju, mistõttu juhtmete aktiivtakistus märgatavalt kasvab. Ka suurenevad dielektrikus kaod ning energia soovimatu kiirgumine. Kõige selle tulemusel väheneb võnkeringi hüvetegur tunduvalt.
Neid tuleb niipalju, et moodustavad raadiolained, mida aga kõrv ei erista. 4. Miks me ei erista gammakiirguse korral (kõige lühilainelisem elektromagnetiline kiirgus looduses, tekib aatomite tuumades radioaktiivsel lagunemisel) lainelisi omadusi? Siin on juba ühel kvandil niipalju energiat, et võib esile kutsuda märgatavaid efekte. Näiteks võib tuumareaktsioon tekkida nii neutroni, prootoni kui gammakvandi toimel. 5. Millises lainealas on aga elektromagnetvälja kvantidel nii lainelised kui korpuskulaarsed omadused? Valgusel, mille sagedus jääb gamma kiirguse ja raadiolainete vahele, on mõlemad omadused. 6. Millise maailma--mikro- või makromaailma seadused--ja miks kehtivad valguse jaoks? Et valgus tekib aatomite sees, siis on tegu mikromaailmaga, kus kehtivad teised seadused kui makromaailmas. Vasta küsimusele 1 lk. 104. R 19.05.2006 Arvestustöö Kvantoptika T 23.05.2006 Üldine kordamine. Praktikum
ruumi osa sellest ruumist, kuhu laine veel jõudnud pole. 9. Mis on tasalaine frondiks? Tasalaine front on paralleelne kiirtekimp ehk valgusvihk, 10. Mis on keralaine frondiks? Keralaine front on hajuv valgusvihk 11. Mis on lainepikkus? Joonis Lainepikkus on kahes samas faasis oleva naaberpunkti vahel. 12. Mis on monokromaatne valgus? Monokromaatne valgus on selline, milles lainepikkus ei muutu valgusel. 13. Millises lainealas on valgus nähtav? 380nm-760nm 14. Mis on laineperiood? Laineperiood on füüsikaline suurus, mis näitab aega ühe lainepikkuse läbimiseks. Tähis on T 15. Mis on lainesagedus? Lainesagedus on suurus, mis näitab mitu võnget teeb laine vaadeldavad ajaühikus. 16. Mis on laine kiirus? Valemid Laine kiirus kui pika tee läbi laine kindlas ajaühikus Valem: v=f*= 17. Mis on laine faas? Laine faas näitab ära muutuva suuruse antud ajahetkel 18. Mis on valguse intensiivsus
näiteks pärast Suurt Pauku tekkinud esimeste galaktikate kohta. Nendelt tulev valgus on suure punanihke tõttu infrapunapiirkonda nihkunud. Peale selle peetakse Webb'i oluliste tegevusaladena silmas galaktikate, tähtede ja planeetide tekke ning evolutsiooni uurimises. Webbi pardale paigutatakse kolm vaatlusriista, millega hakatakse analüüsima kogutud kiirgust. Üks neist pildistab taevakehi lähi-infrapunakiirguses lainepikkusel alla 5 mikromeetri, teine registreerib samas lainealas spektreid. Kolmas instrument oskab teha nii pilte kui spektreid lainepikkustel mis asuvad vahemikus 5-27 mikromeetrit. Jääb vaid loota, et vähem kui kümendi pärast on Webb'i abiga lahendatud nii mõnigi kosmolooge ja astrofüüsikuid vaevanud probleem. Ilusad värvilised fotod omapärastest taevakehadest, mida oleme seni saanud Hubble kosmoseteleskoobiga tulevad siis maapealsetest hiidteleskoopidelt. 1
õnnestunud vaadelda. Polaarmütsikesed võivad koosneda jääst, sest temperatuur on seal allpool vee külmumispunkti. Väga huvitavaid tulemusi on andnud Maa vaatlemine raadioteleskoopidega. Meeterlainetes (ultralühilained) on Maa Päikese järel kõige võimsam kiirgaja Päikesesüsteemis! Raadiokiirguse tugevus sõltub suuresti sellest, milline planeedi osa on parasjagu Marsi poole suunatud. Maa raadiokiirgus on aja jooksul tugevnenud, kusjuures 40-50 aastat tagasi ei kiiranud ta selles lainealas praktiliselt üldse. Maal on üks kaaslane, mis läbimõõdult on temast vaid neli korda väiksem. Kui võrrelda planeediga, mille ümber ta tiirleb, siis on ta suhteliselt suurim kaaslane Päikesesüsteemis (kui mitte arvestada paari Pluuto- Charon). Teleskoobiga võib Maa kaaslase pinnal näha tumedaid laike. Nende jälgimise põhjal on leitud, et kaaslase pöörlemisperiood ja tiirlemisperiood on võrdsed, seetõttu on ta Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Maa kaaslasel
võnketasemed tühjenevad seejuures kõrgemaist kiiremini, tekib pöördhõive. On leitud, et heeliumi ja neooni teatud vahekorras segu võib tekitada laserefekti. Seejuures asub gaas torus sobivate peeglite vahel. Gaasiaatomeid saab ergastada (kutsuda esile pööratud jaotuse), kui tekitada gaasisambas elektrilahendus. Kümnest osast heeliumist ning ühest osas neoonist koosnevas gaasisegus on võimalik esile kutsuda selline laserefekt, mille tulemusena kiirgub laserivalgust punases lainealas. Et gaasisegu kiirgab piisavalt, siis on seadme kiirgusvõimsus rubiinlaseriga võrreldes palju väiksem, kummatigi on gaaslaseri valmistamine ja ekspluateerimine naeruväärselt odav. Ta valgus on monokromaatiline, kuigi mitte väga hele, ja koherentne väärtuslik abimees mitmete optiliste uurimustööde puhul. Mõõtmetelt üsna tillukesed, nii et neid saab koguni käes hoida. Kemolaserites juhitakse valguse genereerimiseks kokku gaasid, mille reageerides
gaas torus sobivate peeglite vahel. Gaasiaatomeid saab ergastada (kutsuda esile pööratud jaotuse), kui tekitada gaasisambas elektrilahendus. Kümnest osast heeliumist ning ühest osas 6 KÄÄMBRE, H., Laseri raamat, 1978 7 TOLANSKY, S., Revolutsioon optikas, 1975, lk 179 9 neoonist koosnevas gaasisegus on võimalik esile kutsuda selline laserefekt, mille tulemusena kiirgub laserivalgust punases lainealas. Et gaasisegu kiirgab piisavalt, siis on seadme kiirgusvõimsus rubiinlaseriga võrreldes palju väiksem, kummatigi on gaaslaseri valmistamine ja ekspluateerimine naeruväärselt odav. Ta valgus on monokromaatiline, kuigi mitte väga hele, ja koherentne väärtuslik abimees mitmete optiliste uurimustööde puhul. Mõõtmetelt üsna tillukesed, nii et neid saab koguni käes hoida."8 4.3 Röntgen laser
Peale elektromagnetlainete avastamist hakati taevast skaneerima ka eriliste antennide – raadioteleskoopidega ning avastati, et lisaks valgusele kiirgavad tähed ka infrapuna- (soojus) ja ultaviolettkiirgust, aga ka raadiolainete sagedusel, samuti röntgen- ning gammakiirgust. Tavaliselt on raadioteleskoopide puhul tegu paraboolantennide ehk niinimetatud taldrikantennidega. Mida suurem on „taldriku“ läbimõõt, seda nõrgemaid signaale on võimalik sellega vastu võtta. Millises lainealas antenn signaali vastu võtta suudab sõltub eelkõige antenni ehituslikest iseärasustest. 3.2.5. Teleskoopide süsteemid Juba lääts- ja peegelteleskoope ühendati omavahel paarikaupa süsteemidesse suurendades seeläbi nende aperetuuri ning võimet registreerida veelgi nõrgemate valgusallikate – kaugete tähtede ja veel kaugemate tähesüsteemide valgust. 12
Hubble’i kosmoseteleskoop on astronoom Edwin Hubble’i järgi nime saanud kosmoseobservatoorium, mis valmistati USA kosmoseagentuuri NASA (National Aeronautics and Space Administration) tellimusel ning saadeti orbiidile 1990. aastal. Hubble’i pildistab taevast peamiselt nähtava valguse spektrialas. Chandra kosmoseteleskoop (Chandra X-ray Observatory) valmistati samuti NASA tellimusel ning lennutati orbiidile 1999. aastal. Chandra skaneerib taevast röntgen- ja gammakiirguse lainealas. Kosmoseteleskoop Spitzer valmis NASA tellimusel 2003. aastal ning tema ülesandeks on registreerida ja mõõta Universumis asuvaid nõrgimaid infravalgusallikaid. 5) PÄIKESESÜSTEEM, EHITUS PROTSESSID Päikesesüsteemi moodustavad Päike (sisaldab umbes 99,8% süsteemi kogumassist), 8 planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun); koos oma kaaslastega (Maal – Kuu, Marsil – Phobos ja Deimos, Jupiteril vähemalt 67
annaabi.ee 
